Vanusele 6-9

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Lewis Carrolli legendaarne lugu "Alice Imedemaal" ilmus esmakordselt aastal 1865. Nüüdseks juba ajatuks klassikaks saanud lasteraamat ei paelu üksnes väikseid lugejad, vaid on oma satiirilise ja vaimuka mõttemaailma ning mänguliste seiklustega ka täiskasvanud lugejate suur lemmik. Raamatu peategelane Alice järgneb küülikule auku ning satub isemoodi fantaasiamaailma, kus teda ootavad kohtumised Irvik Kassi, Hertsoginna, Unihiire, Kübarsepa ja loomulikult Märtsijänesega. Tüdruku seiklused sel imedemaal on väga veidrad, kuid õpetlikud ja põnevad.

„Kaka ja kevad” ning „Karneval ja kartulisalat” saavad järje! Andrus Kivirähki uus lasteraamat „Tont ja Facebook” sisaldab lugusid kärbsepirukast ja tatipuust, täispuhutavast vanaisast ja laulvast kuusepuust. Aga lugeda saab ka musimaiast herilasest, imelisest ketšupist, karvasest sülearvutist, saabastega supist ning veel paljudest kummalistest tegelastest. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu ikka Ernitsa puhul, võib tema pilte vaatama jäädagi.

Nii nagu mõni aasta tagasi ilmunud "Kaka ja kevad", sisaldab ka "Karneval ja kartulisalat" Andrus Kivirähki Tähekeses ilmunud jutukesi. Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saada kuldkalaks, ning verivorst, kes unistas sõprusest piparkookidega, maias arvuti ja jubedad barbid, lendavad trussikud ja hambavalu käes vaevlev lohe – need on vaid mõned raamatu tegelased. Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.

Südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja Sirli elavad oma isa ja emaga tavalises linnamajas. Igaühel neist aga on oma unistuste maailm, mis on neile niisama tõeline ja vajalik nagu igapäevane elugi. Siin tuleb ette ootamatuid ja naljakaid olukordi ning hulganisti imepäraseid juhtumisi.

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust "Kaka ja kevad" neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas "Täheke" ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.

Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele. Raamat "Väike prints" on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti. Ainult südamega näed hästi.Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Ühel päeval Leod enam ei ole. See juhtub juba hommikul – ema ei jäta lauale kirjakest ja koolis ei tunne õpetaja teda ära. Leol ei jää muud üle, kui ennast otsima minna. Õnneks tuleb talle appi Max Hantel, vana kaskadöör, kes on kindel, et poissi on võimalik üles leida. Ja nii saab alguse üks väga eriline seikluslugu politseiniku, linnu, isa ja tordilõiguga.

Pipi Pikksukk on kõige tugevam, kõige lahkem, kõige lõbusam ja kõige rikkam tüdruk maailmas. Ta elab Segasumma suvilas koos oma hobuse ja oma ahvi, Härra Nilssoniga. Kotitäis kuldraha on tal ka. Kõrvalmajas elavad Tommy ja Annika. Sellest ajast peale, kui Pipi Segasumma suvilasse kolis, on kõik muutunud palju lõbusamaks! Sest Pipi küpsetab piparkooke otse põrandal, ta suudab tõsta oma hobust sirgetele kätele ning mängib politseinikega kula, kui need tulevad ja tahavad teda lastekodusse viia.

Vahel juhtub nii, et täiskasvanuks saanuna ei mäletata enam oma lapseea unistusi rääkivast nukust, ehtsast päkapikust või heast koletisest, kellest võib saada parim sõber. Ka 5aastane Uku unistab sõbrast, kellega iga päev lõbusasti mängida ja koos kasvada. Kui Uku emale-isale oma uut sõpra tutvustab, ei taha nad toda esialgu tunnistada. Unistused on aga imelised – ja neil on kombeks täituda!

Kirbu-Krants on armunud! Ta on koos kõigi oma kirpudega sisse võetud koeraneiust, kes on täiu täis ja armunu õnneks lühinägelik. Kirbu-Krants teeb kõik selleks, et kauni Bella süda võita. Appi tulevad südamete ekspert ja “Võrgutaja käsiraamat”.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Sinu kätte on sattunud üks lõbus lugu, mis räägib sõprusest, õnnest, endale kindlaks jäämisest, pidutsemisest ja otseloomulikut jänestest. Jänkside lugu algab ühel pealtnäha vaiksel ja väiksel saarel mille nimeks Jänkstartika, kust leiab igasuguseid rohelisi, kollaseid, oranže ja isegi siniseid taimi ja veel kirjumaid tegelasi. Juba kaldale jõudes tunned üle keha rõõmsameelse tempoga tuksumist. Sellist, mis häiriks sind väga, kui see tuleks näiteks naabri aiast kell viis hommikul, kuid oleks väga nauditav pärastlõunal sinu enda aias. Et lugu jätkuks hüpetega, tulebki kõrvad kikki ajada ja minna sinna, kus muusika kõige valjem. Tantsides rõõmsalt muusika saatel jõuame rõõmust pulbitsevasse Hips-hops linna, mis on täis melu ja maru. Siin on vaid üks reegel – elu tuleb nautida ja pidu ei lõppe kunagi. Oih! See on ju kaks reeglit… Keksides edasi mööda peatänavat, jõuad äkitselt tillukese jäneseuru ette. Imelikul kombel ei ole selle ukse lävepakul ühtegi täpikest konfetti ja kõik vilkuvaid tulukesed on samuti välja lülitatud. Isegi muusika on kinni keeratud. Valitseb vaikus ja pimedus. Aknast sisse piiludes näeme aga väikest, pehme karva ja töntsakate lontis kõrvadega jänkut, kel nimeks Nupsik. Nupsik lamab voodis ja lihtsalt mõtleb. Ta mõtleb kaua ja põhjalikult. Tal on isegi selline tõsiselt mõtleva jänese nägu, mida jänksid teevad, kui nad üritavad hästi kiiresti järgmise peo teemat välja mõelda või nuputavad, kuhu nende karaokemasin viimasest peost kadunud on. Kuid Nupsiku peas ei ole seda sorti mõtted. See pisike karvapall otsib vastust hoopis keerulisemale küsimusele. Tal ei ole enam peotuju.

Täna läheb Kirbu-Krants kooli! Kas ta oskab õpetaja ees sitsida ja ega ta tunnis viimati magama jää? Kas ta saab vahetunnis jalkat mängida, ilma et peaks ise palli eest olema? Ja mis kõige tähtsam – kas ta õpib lugema ja oskab kokku veerida, mis on kirjutatud tema prügikasti sattuvatele siltidele? Jõudu sulle, Kirbu-Krants! Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Suvel on palav, eriti kui elad prügikastis. Kirbu-Krants ja tema sõber Kilu-Kiisu unistavad puhkusest Paradiisirannas. Imekombel leidub Heidikute laagris just üks vaba koht. Kavas on prügikorjamine ja liivajäätise mugimine. Puhkus nagu kirbutsirkus!

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Kairi Loogi lastejuttude kogus "Kiludisko" pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv. Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback\\'i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale. Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel – reeglitele vilistatakse sajaga! Kõik raamatus tegutsevad elukad ja onud joonistas üles Ulla Saar.

Täna Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt. Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Sekeldused kurikuulsa röövel Hotzenplotziga jätkuvad. Teeseldes pimesoolenihestust ja kavaldades üle Dimpfelmoseri, põgeneb röövel pritsimajast vangistusest, seljas ülemvahtmeistrilt varastatud munder. Hotzenplotz röövib vanaema ja nõuab tema eest lunaraha. Kasperl, Seppel ja ülemvahtmeister Dimpfelmoser on kimbatuses. Mida nad peaksid tegema? Selgeltnägija proua Schlotterbecki ja krokodilliks nõiutud mägrakoer Wasti abiga õnnestub õiglus taas jalule seada. Röövel Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ rahvusvaheliselt tuntud saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri untuimate teoste hulka. Hoidke alt - seitse nuga ja piprapüstol!

Röövel Hotzenplotzi seni avaldamata neljas raamat! Ülemvahtmeister Dimpfelmoser on endast väljas – kurikuulus röövel Hotzenplotz on taas vangistusest põgenenud. Kasperl ja Seppel otsustava d lüüa korra majja ja saata ümbruskonna kõige ohtlikuma röövli Kuu peale. Selle röövliloo kirjutas Otfried Preussler nukulavastusena. Prast taasavastamist valmistas selle raamatuks ette autori tütar Susanne Preußler-Bitsch. Raamat ilmus Saksamaal 2018. Eesti keeles ilmub teos esmakordselt. Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber. Hotzenplotzi lugude sarjas on seni ilmunud kolm raamat – „Röövel Hotzenplotz”, „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” ja „Röövel Hotzenplotz seikleb jälle” – ning röövlisaladusi paljastav „Rangelt salajane röövli käsiraamat“ (autor Martin Verg). Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid

Miks inimesed tahavad, et istun, kui nad hoiavad käes hõrgutisi? Kuidas mõista kasse? Milleks peremees mu kakat kotis kaasas kannab? Millal inimesed poriloigus püherdavad? Kuidas peletada igavust? Just selliseid ja veel huvitavamaid mõtteid mõlgutab koerakutsikas Flip, kes oma uue kodu ja selle reeglitega harjub. Koos peremees Rasmusega avastavad nad järk-järgult teineteise maailma. Koera võtmine perre on vastutusrikas, aga nalja saab ka palju. Autor on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala. Juba kaks aastat on ta spanjeli õnnelik omanik ja loodab, et rõõm kutsikaga koos kasvamisest peegeldub ka raamatu lehekülgedel.

See on lugu tüdrukust, kelle vanematel ja isegi vanavanematel pole suvel lapse jaoks aega. Nii saadetaksegi tüdruk linnast metsa vanavanavanemate juurde, kus elu on hoopis teistsugune. Linnatüdrukule algselt võõrana tunduv maaelu saab ajapikku armsaks ning seiklused, mis linnas kunagi ei juhtuks, saavad nüüd tõeks. Nutikas tüdruk õpib heina tegema, magab esimest korda lakas, ehitab kindlust, tegeleb koduloomadega, leiab uued sõbrad ja lahendab ka ühe kuriteo.

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta. Erich Kästneri esimene lasteraamat on ühtlasi tema kõige tuntum lasteraamat. Lugu Emilist ja tema sõpradest on nii Saksamaal kui ka mujal mitmeid kordi menukalt ekraniseeritud, lisaks filmidele on sellest igihaljast ainesest tehtud ka muusikal, teatrilavastus ja kuuldemäng. Erich Kästner (1899–1974) kuulub enimloetud lasteraamatute autorite hulka. Oma teoste eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, muu hulgas on teda tunnustatud Hans Christian Anderseni medaliga ja Georg Büchneri nimelise kirjandusauhinnaga. Kogu maailma lapsed armastavad tema lugusid ja nende põhjal valminud filmid on samuti vaimustunud publiku leidnud.

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis. Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo. Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Soome ühe armastatuima lasteraamatu tegelase Risto Räppari uued lustakad lood taas Eesti laste ees! Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega ära maale väiksesse majakesse. Tädi Roosa teeb sellest järelduse, et telekokkadest Liblikate pere on vaeseks jäänud – selge laostumise märk on ka auk Nelli kleidis. Risto aitab Nellit ja teeb ettepaneku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetakse korralikult kasvatama hakata. Kas Aadu muretu kuningakassipõlv ongi möödas? Ja mida kujutab endast see väärtuslik paberilible, mille Roosa otsustab Elvilt Lennart Lindbergi abiga ära napsata? Miks tädi Elvi keldris kummitab? Ja kas Elvi paljastab ka oma õrnema poole – kellele ta hällilaulu laulab?

“Sipelgad ei alistu” on tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora 1954. aastal kirjutatud raamat, mis räägib julgest ja rõõmsast sipelgast Ferdast ning tema sõpradest. Ferda elab oma sõpradega suures sipelgapesas ja seal juhtub nendega alatasa palju lõbusaid seiklusi. Ta võitleb hirmsa ja koletu suure ämblikuga, ehitab koos sõpradega metsa kõige parema sipelgapesa ning sõdib ahnete ja halastamatute Orjapidajatega. Raamat annab värvika ning põneva ülevaate sipelgate igapäevaelust ja hakkama saamisest looduses. “Sipelgad ei alistu” on olnud mitme põlvkonna laste lemmikraamat. Ka mina lugesin seda raamatut oma lapsepõlves korduvalt ja see tõesti meeldis mulle väga. Pärast raamatu lugemist kujutasin sipelgate elu hästi ette ja vaatlesin huviga metsas olevaid sipelgapesi ning alati oli tunne, et kuskil seal elab ka rõõmus ja vapper sipelgas Ferda koos oma pere ja sõpradega. Soovitan seda raamatut väga ka kõigile tänapäeva lastele. Esiteks on see mõnus lugemiselamus ning pärast vaatate sipelgaid ja loodust hoopis suurema huviga. – Tiina Ristimets

Miks lumi on selline lumine? Miks vikerkaar on just nimelt kaar? Miks liivateri on nii palju? Miks inimene magab öösel? Kust tulid kassid ja koerad? Millest tehakse elektrit? Vahel on vahva ja tulus mõtelda nendele ning paljudele muudelegi asjadele. Osale küsimustele ei ole veel vastust ka kõige targematel inimestel. Ja kõige tõsisemadki asjad on väheke naljakad ka. Teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutas selle raamatu igas vanuses koolilastele, mis on ka suurepäraseks kingituseks esimesel koolipäeval.

"Siin ta nüüd ongi, see meie kaisukaru. Nagu näete, tuleb teine parajasti Christopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsutamise jätta ja asja üle aru pidada. Aga kui siis jälle mõtlema hakata, kaovad kõik need teised võimalused kus seda ja teist." Just selliste armsate mõttekäikude pärast armastatakse Puhhi. Puhhi lood kuuluvad nende lasteraamatute hulka, mis täiskasvanuna üle lugedes veelgi paremaks muutuvad.

Tule seiklema koos endiste aegade lastega! Uuri piltidelt, millega nad mängisid, missugustes majades nad elasid, millised olid nende toidud ja riietus. Selles raamatus kohtud Laviniaga, kes kutsub sind avastama elu antiikaja Roomas 2000 aastat tagasi. Raamat avab sarja "Lapsed ajaloos", mis Itaalia kunstniku Eleonora Barsotti imeliste piltide kaudu aitab tuttavaks saada erinevate ajalooperioodide elustiili, rõivastuse, värvide ja mustritega. Tänapäeva filmides ja arvutimängudes aetakse ajastuid tihti teadlikult segamini. See raamatusari rajab laste ajalooteadmistele põhja, luues eri ajastutest visuaalse tervikpildi. Lühikesed selgitavad tekstid on mõeldud algkooli vanusele. Sarjas on ilmunud ka raamat elust keskaja rüütlilinnuses, järgmised raamatud viivad väikese lugeja Louis XIV õukonda ja viikingite asulasse.

Minu nimi on Lenna. Ma saan varsti kaheksa-aastaseks. Minu parimad sõbrannad on Mirtel, Emma ja Saskia. Oleme kogu aeg ninapidi koos, seepärast kutsub Mirteli ema meid õdedeks. Ta naerab ja ütleb näiteks nii: "Noh, Lenna, kus on su õed Saskia ja Emma? Kell on juba pool üheksa hommikul ja ma pole neid veel näinudki." Me kõik elame Õnnekaare tänaval. Täpselt nagu ka Marti, Oskar ja Siim. Poisid kutsuvad end Vimkavendadeks. Aga meie oleme ka vimkade alal andekad. Õnnekaare tänava lapsed elavad lõbusat elu. Nad korraldavad aiapidusid, on putukapäästjad ja konnafarmerid. Nad müüvad kirsse ja ronivad Nõiamaja aknast sisse. Vahel on nad kodus abiks ning vahel mitte eriti. Iga päev toob midagi põnevat ja toredat.

Heli Illipe-Sootaki eesti folklooril põhinevad muinasjutud eelkooliealistele ja algklassidele. Omamaise rahvaluule ainesega on autor vabalt ringi käinud ja muutnud muidu ohtlikena teada olevad tegelased, nagu mardus, virvatuled ja kratid, lustakateks ning sõbralikeks olenditeks.

Painajapoe tegelastel jooksevad üle selja külmavärinad, ent üldse mitte jubedusest. Poes möllab kohutav lumetorm! Sarja kolmandas lustakas raamatus püüavad Ninni, Pets ja Härra Iseära poodi päästa uue jääaja küüsist. See oleks lihtsam, kui neile ei jääks kõikjal ette üks pirakas pugelik. Mida ta küll poes teeb? Kuhu viivad lumised jäljed? Mida hakata pihta purikaks külmunud Süldi Seepiaga? See on üks hirmus lumine lugu – loe ja värise! Lastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud raamat on kaasahaarava sisuga ja kirjutatud lihtsas keeles, teksti toetavad värvikad ja detailsed illustratsioonid. Soomes sündinud raamatusarja on tõlgitud üle maailma 22 keelde.

Kõigis vanustes fantaasiasõbrad rõõmustavad võimaluse üle reisida taas imepärasele Ozi maale! Maavärin Californias paiskab Dorothy Gale’i ja tema uued sõbrad, farmipoiss Zebi, veohobune Jimi ja kassipoeg Heureka läbi maakera koorde tekkinud lõhe alla. Sügaval maa all kohtub Dorothy oma vana sõbra võlur Ozi ja tema üheksa väikese põrsaga. Dorothy, võlur ja nende sõbrad rändavad koos läbi paljude kummaliste maade, kus nad kohtuvad mangabuudega, kes kasvavad nagu köögiviljad maa seest, läbivad Voe oru, kus daamavili on kõik nähtamatuks muutnud, ja satuvad vangi salapäraste lendavate veesülitite kätte. Viimaks jõuavad kartmatud rännumehed Ozi maale, kus neid ootavad unustamatud seiklused koos selliste lemmikutega nagu Hernehirmutis ja Plekkmees, Argpüks Lõvi ja Näljane Tiiger, printsess Ozma ja puust Saepukk. "Dorothy ja võlur Ozis" on neljas Ozi seiklus, mis ilmus esimest korda 1908. aastal ning on lummanud nelja põlvkonna vältel paljude noorte lugejate ja kuulajate kujutlusvõimet. Nüüd saab need imelised seiklused enda jaoks avastada jälle uus põlvkond.

Raamatu tegevus leiab aset Inglismaal ühes keskklassi peres, kus lapsi hakkab hoidma salapärane ja võluv Mary Poppins. Tema on see, kes oskab iga tüütu kohustuse lõbusaks mänguks muuta ja igast päevast põneva seikluse teha. Mary Poppinsil on haruldane võime imesid välja kutsuda ja teisi inimesi neisse uskuma panna. Tema teab, et "igaühel on o m a Muinasmaa". Tuleb vaid sellesse maailma uskuda, siis võib igas asjas midagi erilist ja muinasjutulist näha. Käesolevasse raamatusse on koondatud kolm juttu kuulsast lapsehoidjast Mary Poppinsist: lisaks nimijutustusele (1937) veel "Mary Poppins tuleb tagasi" (1968) ja "Mary Poppins avab ukse" (1967).

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Ühel päeval kohtus autor Donald Bisset kõhna ja näljase tiigriga, kes liha ja muu säärase asemel sõi hoopis sõnu. Eriti hästi maitsesid talle muinasjutud. Autoril ei jäänudki muud üle, kui hakata tiigrile muinasjutte vestma. Humoorika raamatu esimese osa moodustavad raamjutustuses lood "Kõnelused tiigriga", mida jätkab eraldiseisvate lugude kogumik "Teisi jutte". Lühikesed ja ajatud lood loomadest ja inimestest, olenditest ja nähtustest vahelduvad autori enda joonistatud vaimukate illustratsioonidega. Kõigist neist südamlikest lugudest õhkub jutuvestja sooja huumorit, mis teeb ettelugemise ka täiskasvanule nauditavaks meelelahutuseks.

Armas raamat väikesest poisist, kes elab koos emaga ühes Saaremaa rannakülas. Ta tunneb suurt huvi viikingite vastu ja tema unistuseks on viikingilaevaga sõitma minna. Kui taastatud viikingilaev suvise laada ajal soovijatele lõbusõitu tegema läheb, jääb Ruudi aga kaldale, sest väikesi poisse ilma isata pardale ei lubata. Ruudil aga pole isa ning koos kohaliku poepidaja tütre Vikiga mõtlevad nad välja plaani, kuidas Ruudi endale isa võiks saada. Paraku aga kipuvad niisugused plaanid enamasti viltu vedama. Mängu tulevad veel antiigiärimehed, kodukohta tagasi pöördunud Enn ja muidugi ka viikingite varandus.

Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid? Ole Lund Kirkegaard (1940–1979) oli taani õpetaja ja lastekirjanik. Tema sulest on pärit mitmed armastatud ja palju tõlgitud lasteraamatud, millest on eesti keeles ilmunud ka “On üks ninasarvik Otto”, “Albert” ja “Väike Virgilius”, lisaks on valminud mitu lastefilmi.