Vanusele 6-9

Täna Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt. Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Suvel on palav, eriti kui elad prügikastis. Kirbu-Krants ja tema sõber Kilu-Kiisu unistavad puhkusest Paradiisirannas. Imekombel leidub Heidikute laagris just üks vaba koht. Kavas on prügikorjamine ja liivajäätise mugimine. Puhkus nagu kirbutsirkus!

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Kirbu-Krants on armunud! Ta on koos kõigi oma kirpudega sisse võetud koeraneiust, kes on täiu täis ja armunu õnneks lühinägelik. Kirbu-Krants teeb kõik selleks, et kauni Bella süda võita. Appi tulevad südamete ekspert ja “Võrgutaja käsiraamat”.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Täna läheb Kirbu-Krants kooli! Kas ta oskab õpetaja ees sitsida ja ega ta tunnis viimati magama jää? Kas ta saab vahetunnis jalkat mängida, ilma et peaks ise palli eest olema? Ja mis kõige tähtsam – kas ta õpib lugema ja oskab kokku veerida, mis on kirjutatud tema prügikasti sattuvatele siltidele? Jõudu sulle, Kirbu-Krants! Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Raamatus räägitakse sellest, kuidas onu Rasmus ühte muusikapala kirjutas. Ja siis veel veidike pillidest ning mõnest muustki asjast, mida onu Rasmus oma pala ettekandmiseks vajas. Headeks abimeesteks olid autorile luuletaja Leelo Tungal ja kunstnik Matti Pärk. Onu Rasmus tundis juba mõnda aega, et peaks nagu midagi suurt ja ilusat tegema. Aga mida? See oli raske küsimus ja onu Rasmus otsustas mõtlemisaja võtmiseks minna vanni.

Aabitsa- ja lugemikujutud aastaist 1795-1940. Ülevaade eesti aabitsa ja lugemiku arenguloost, selle ilukirjanduslikust poolest. Kasutatatud on tolleaegseid illustratsioone, mis peegeldavad aabitsa kunstilise kujundamise ning illustreerimise arengukäiku.

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

Juhani Püttseppa raamat "Vanaema, kes muutus kutsikaks" kõneleb vanaemast, kes on elanud haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas. Ka kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema. Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps, väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Lustakas jutt tutvustab lastele Toompea lossi ajalugu ja parlamendi tööd. Juss ja Siiri on IIIb klassi õpilased, kes jäävad klassiekskursiooni ajal teistest maha, põrkavad kokku lossivaimuga ning muutuvad nähtamatuks. Vaim tutvustab neile lossi ajalugu. Lastel tuleb lahendada ka üks mõistatus, et taas nähtavaks muutuda.

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Rohkete piltidega aabits tutvustab lastele häälikuperet ja tähemaad.

"Siin ta nüüd ongi, see meie kaisukaru. Nagu näete, tuleb teine parajasti Christopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsutamise jätta ja asja üle aru pidada. Aga kui siis jälle mõtlema hakata, kaovad kõik need teised võimalused kus seda ja teist." Just selliste armsate mõttekäikude pärast armastatakse Puhhi. Puhhi lood kuuluvad nende lasteraamatute hulka, mis täiskasvanuna üle lugedes veelgi paremaks muutuvad.

Jõulud ei lähe sugugi nii, nagu Robi soovib. Jõuluvalgustus tema maja katusel plahvatab, Killu ja Päm-Päm jäävad lennuväljale lumevangi ja Robit röövib sisseostude tegemisel üks jõuluvana-riietuses poisiklutt! Ja nagu kõigest sellest veel ei piisaks! Vilma leiab, et nad peavad selle väikese väänkaela jõuludeks enda juurde võtma! Just siis, kui Robi arvab, et tema jõuluõhtu perekonna rüpes on täiesti untsu läinud, saab ta kingi, mida ta on nii kaua igatsenud.

Soome ühe armastatuima lasteraamatu tegelase Risto Räppari uued lustakad lood taas Eesti laste ees! Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega ära maale väiksesse majakesse. Tädi Roosa teeb sellest järelduse, et telekokkadest Liblikate pere on vaeseks jäänud – selge laostumise märk on ka auk Nelli kleidis. Risto aitab Nellit ja teeb ettepaneku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetakse korralikult kasvatama hakata. Kas Aadu muretu kuningakassipõlv ongi möödas? Ja mida kujutab endast see väärtuslik paberilible, mille Roosa otsustab Elvilt Lennart Lindbergi abiga ära napsata? Miks tädi Elvi keldris kummitab? Ja kas Elvi paljastab ka oma õrnema poole – kellele ta hällilaulu laulab?

Miks inimesed tahavad, et istun, kui nad hoiavad käes hõrgutisi? Kuidas mõista kasse? Milleks peremees mu kakat kotis kaasas kannab? Millal inimesed poriloigus püherdavad? Kuidas peletada igavust? Just selliseid ja veel huvitavamaid mõtteid mõlgutab koerakutsikas Flip, kes oma uue kodu ja selle reeglitega harjub. Koos peremees Rasmusega avastavad nad järk-järgult teineteise maailma. Koera võtmine perre on vastutusrikas, aga nalja saab ka palju. Autor on lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala. Juba kaks aastat on ta spanjeli õnnelik omanik ja loodab, et rõõm kutsikaga koos kasvamisest peegeldub ka raamatu lehekülgedel.

Rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Tuula Kallioniemi on praegu soositumaid soome lastekirjanikke, sest tema raamatuid loevad mõnuga ka täiskasvanud. Vahvad, südamliku ja naljakad Tosmanid oma vahel päris pööraste ettevõtmistega on Soomes nii populaarseks muutunud, et Tossavaiset on seal üldnimeks saamas. Kallioniemi vaimukas ja humoorikas väljenduslaad meenutab vast kõige enam Astrid Lindgreni sädelevat stiili.

Minu nimi on Lenna. Ma saan varsti kaheksa-aastaseks. Minu parimad sõbrannad on Mirtel, Emma ja Saskia. Oleme kogu aeg ninapidi koos, seepärast kutsub Mirteli ema meid õdedeks. Ta naerab ja ütleb näiteks nii: "Noh, Lenna, kus on su õed Saskia ja Emma? Kell on juba pool üheksa hommikul ja ma pole neid veel näinudki." Me kõik elame Õnnekaare tänaval. Täpselt nagu ka Marti, Oskar ja Siim. Poisid kutsuvad end Vimkavendadeks. Aga meie oleme ka vimkade alal andekad. Õnnekaare tänava lapsed elavad lõbusat elu. Nad korraldavad aiapidusid, on putukapäästjad ja konnafarmerid. Nad müüvad kirsse ja ronivad Nõiamaja aknast sisse. Vahel on nad kodus abiks ning vahel mitte eriti. Iga päev toob midagi põnevat ja toredat.

Ülle Kütseni lasteraamat on seikluslik lugu esimese klassi tüdrukust Killust, kes asub oma sõprade Nähtamatu Dinosauruse ja mitte liiga suurte riietega poisiga lahendama kadunud lapsepõlve saladust. Nende reis kulgeb läbi põnevate paikade, kus nad kohtuvad veidrate tegelastega nagu nuttev kloun, unekrõmpsutaja lammas või arg piraat. Mida vapramalt sõbrad edasi astuvad, seda enam taandub ohtliku Lohokla Maakonna mõjujõud.Raamat on mõeldud nii tüdrukutele kui ka poistele ning piltidega on lugu ilmestanud Kaie Kal, kes on teinud stuudiokujundusi lastesaadetele "Buratino tegutseb jälle" ja "Saame kokku Tomi juures".

Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.

Sinu kätte on sattunud üks lõbus lugu, mis räägib sõprusest, õnnest, endale kindlaks jäämisest, pidutsemisest ja otseloomulikut jänestest. Jänkside lugu algab ühel pealtnäha vaiksel ja väiksel saarel mille nimeks Jänkstartika, kust leiab igasuguseid rohelisi, kollaseid, oranže ja isegi siniseid taimi ja veel kirjumaid tegelasi. Juba kaldale jõudes tunned üle keha rõõmsameelse tempoga tuksumist. Sellist, mis häiriks sind väga, kui see tuleks näiteks naabri aiast kell viis hommikul, kuid oleks väga nauditav pärastlõunal sinu enda aias. Et lugu jätkuks hüpetega, tulebki kõrvad kikki ajada ja minna sinna, kus muusika kõige valjem. Tantsides rõõmsalt muusika saatel jõuame rõõmust pulbitsevasse Hips-hops linna, mis on täis melu ja maru. Siin on vaid üks reegel – elu tuleb nautida ja pidu ei lõppe kunagi. Oih! See on ju kaks reeglit… Keksides edasi mööda peatänavat, jõuad äkitselt tillukese jäneseuru ette. Imelikul kombel ei ole selle ukse lävepakul ühtegi täpikest konfetti ja kõik vilkuvaid tulukesed on samuti välja lülitatud. Isegi muusika on kinni keeratud. Valitseb vaikus ja pimedus. Aknast sisse piiludes näeme aga väikest, pehme karva ja töntsakate lontis kõrvadega jänkut, kel nimeks Nupsik. Nupsik lamab voodis ja lihtsalt mõtleb. Ta mõtleb kaua ja põhjalikult. Tal on isegi selline tõsiselt mõtleva jänese nägu, mida jänksid teevad, kui nad üritavad hästi kiiresti järgmise peo teemat välja mõelda või nuputavad, kuhu nende karaokemasin viimasest peost kadunud on. Kuid Nupsiku peas ei ole seda sorti mõtted. See pisike karvapall otsib vastust hoopis keerulisemale küsimusele. Tal ei ole enam peotuju.

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis. Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo. Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.

Ühel päeval kohtus autor Donald Bisset kõhna ja näljase tiigriga, kes liha ja muu säärase asemel sõi hoopis sõnu. Eriti hästi maitsesid talle muinasjutud. Autoril ei jäänudki muud üle, kui hakata tiigrile muinasjutte vestma. Humoorika raamatu esimese osa moodustavad raamjutustuses lood "Kõnelused tiigriga", mida jätkab eraldiseisvate lugude kogumik "Teisi jutte". Lühikesed ja ajatud lood loomadest ja inimestest, olenditest ja nähtustest vahelduvad autori enda joonistatud vaimukate illustratsioonidega. Kõigist neist südamlikest lugudest õhkub jutuvestja sooja huumorit, mis teeb ettelugemise ka täiskasvanule nauditavaks meelelahutuseks.

Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.

"Küll see Henry on üks hirmus poiss!" hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Siin raamatus vaatab Henry kollifilmi, veedab tõeliselt õudse nädalavahetuse, petab Peterilt välja lunakaardid ja korraldab olümpiamängud. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus...

Ühel päeval Leod enam ei ole. See juhtub juba hommikul – ema ei jäta lauale kirjakest ja koolis ei tunne õpetaja teda ära. Leol ei jää muud üle, kui ennast otsima minna. Õnneks tuleb talle appi Max Hantel, vana kaskadöör, kes on kindel, et poissi on võimalik üles leida. Ja nii saab alguse üks väga eriline seikluslugu politseiniku, linnu, isa ja tordilõiguga.

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta. Erich Kästneri esimene lasteraamat on ühtlasi tema kõige tuntum lasteraamat. Lugu Emilist ja tema sõpradest on nii Saksamaal kui ka mujal mitmeid kordi menukalt ekraniseeritud, lisaks filmidele on sellest igihaljast ainesest tehtud ka muusikal, teatrilavastus ja kuuldemäng. Erich Kästner (1899–1974) kuulub enimloetud lasteraamatute autorite hulka. Oma teoste eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, muu hulgas on teda tunnustatud Hans Christian Anderseni medaliga ja Georg Büchneri nimelise kirjandusauhinnaga. Kogu maailma lapsed armastavad tema lugusid ja nende põhjal valminud filmid on samuti vaimustunud publiku leidnud.

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid

Röövel Hotzenplotzi seni avaldamata neljas raamat! Ülemvahtmeister Dimpfelmoser on endast väljas – kurikuulus röövel Hotzenplotz on taas vangistusest põgenenud. Kasperl ja Seppel otsustava d lüüa korra majja ja saata ümbruskonna kõige ohtlikuma röövli Kuu peale. Selle röövliloo kirjutas Otfried Preussler nukulavastusena. Prast taasavastamist valmistas selle raamatuks ette autori tütar Susanne Preußler-Bitsch. Raamat ilmus Saksamaal 2018. Eesti keeles ilmub teos esmakordselt. Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber. Hotzenplotzi lugude sarjas on seni ilmunud kolm raamat – „Röövel Hotzenplotz”, „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” ja „Röövel Hotzenplotz seikleb jälle” – ning röövlisaladusi paljastav „Rangelt salajane röövli käsiraamat“ (autor Martin Verg). Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ Otfried Preussleri tuntuimate teoste hulka.

Sekeldused kurikuulsa röövel Hotzenplotziga jätkuvad. Teeseldes pimesoolenihestust ja kavaldades üle Dimpfelmoseri, põgeneb röövel pritsimajast vangistusest, seljas ülemvahtmeistrilt varastatud munder. Hotzenplotz röövib vanaema ja nõuab tema eest lunaraha. Kasperl, Seppel ja ülemvahtmeister Dimpfelmoser on kimbatuses. Mida nad peaksid tegema? Selgeltnägija proua Schlotterbecki ja krokodilliks nõiutud mägrakoer Wasti abiga õnnestub õiglus taas jalule seada. Röövel Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ rahvusvaheliselt tuntud saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri untuimate teoste hulka. Hoidke alt - seitse nuga ja piprapüstol!

Sisukord: Pille-Riini koduteater Pille-Riini pühadesoeng Pille-Riini naistepäevatort Pille-Riini maipäev Pille-Riini õnnetina Koolilaste teleteater Miks me nii räägime? I Miks me nii räägime? II Triinu ja Taavi taskuteater Triinu ja Taavi talvepäev Näärinakits Tähetark Laurentius Maie ja Mardi nukuteater Vintsel-Vantsel Vanaema

Tšehhi silmapaistev poeet Vitezslav Nezval (1900-1958) lähtus raamatu kirjutamisel oma lapsepõlvemaast, sajandialguse mägisest Moraaviast. Ta oli siin sündinud külakoolmeistri pojana ja siinne elu jäi talle kuni surmani "sõnul väljendamatuks poeesiaks". Ja tõesti kerkib selle teose lehkülgedel meie päevade lapsest lugeja ette sajandi alguse Moraavia küla, selle "asjad, lilled, loomad ja inimesed". Siin on sulenoppijaid, kes oma töö juures pajatavad igasuguseid lugusid, siin on teritaja, kes rändab oma käiaga külast külasse, siin on öövaht, kes puhub sarve, ja maatark, kes korjab metsadest-mägedest ravimtaimi. Tänapäeva lapsele, keda ümbritseb igal sammul moodne tehnika oma saavutustega, on need elukutsed sellised, mis esinevad ainult muinasjuttudes. Ja suur osa asjadest, lilledest ja loomadestki on sellele noorele lugejale tuntud rohkem filmidest ja muinasjuttudest kui inimest ümbritsevast tegelikkusest. Täiskasvanut aga lummab see maailm, mis on antud lapse pilgu läbi, konkreetsete piltidena, ootamatute võrdluste ja assotsiatsioonidena. Admiraliliblikas on "sametist kikilips, mille sisse on pistetud kuldnõel". Veekann on "suur ümara kõhuga klaaslind. Tal on nokk ja hiiglasuur kõrv". Lehekonn on "siledast rohelisest klaasist kirjapress". Ja nõnda olemegi jõudnud selle võlujõuni, mis muudab käesoleva raamatu nauditavaks kõikidele lugejatele. See võlujõud on kogu teost läbiv poeesia. Tõlkija

Miks lumi on selline lumine? Miks vikerkaar on just nimelt kaar? Miks liivateri on nii palju? Miks inimene magab öösel? Kust tulid kassid ja koerad? Millest tehakse elektrit? Vahel on vahva ja tulus mõtelda nendele ning paljudele muudelegi asjadele. Osale küsimustele ei ole veel vastust ka kõige targematel inimestel. Ja kõige tõsisemadki asjad on väheke naljakad ka. Teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutas selle raamatu igas vanuses koolilastele, mis on ka suurepäraseks kingituseks esimesel koolipäeval.

“Sipelgad ei alistu” on tšehhi lastekirjaniku ja illustraatori Ondřej Sekora 1954. aastal kirjutatud raamat, mis räägib julgest ja rõõmsast sipelgast Ferdast ning tema sõpradest. Ferda elab oma sõpradega suures sipelgapesas ja seal juhtub nendega alatasa palju lõbusaid seiklusi. Ta võitleb hirmsa ja koletu suure ämblikuga, ehitab koos sõpradega metsa kõige parema sipelgapesa ning sõdib ahnete ja halastamatute Orjapidajatega. Raamat annab värvika ning põneva ülevaate sipelgate igapäevaelust ja hakkama saamisest looduses. “Sipelgad ei alistu” on olnud mitme põlvkonna laste lemmikraamat. Ka mina lugesin seda raamatut oma lapsepõlves korduvalt ja see tõesti meeldis mulle väga. Pärast raamatu lugemist kujutasin sipelgate elu hästi ette ja vaatlesin huviga metsas olevaid sipelgapesi ning alati oli tunne, et kuskil seal elab ka rõõmus ja vapper sipelgas Ferda koos oma pere ja sõpradega. Soovitan seda raamatut väga ka kõigile tänapäeva lastele. Esiteks on see mõnus lugemiselamus ning pärast vaatate sipelgaid ja loodust hoopis suurema huviga. – Tiina Ristimets

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.