Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Eesti Kirjanike Liidu noortesektsiooni juhi Maiken Tiitsi debüütluulekogu "Malbe masohhist" koosneb neljast peatükist, kus nukrusenoodid ja nostalgiahetked segunevad süngete sõnade ja eneseirooniaga. Toimetaja Jürgen Rooste sõnul on "Malbe masohhist" omamoodi psühhokroonika, poeetiline retk noore naise suh(e)te maailma, kus romantilisest-malbest unelemisest saab mõnevõrra mürgine-masohhistlik retk tegelikkusesse. See on naljakas raamat kurbadest asjadest ja ka humoorikas-teraapiline vaatlus noist nüanssidest, mis vahel naljatuju ära võtavad. Raamatut saab lugeda tervikliku loona, pildijadana, aga ka üksikute tõdemuste ja võllavärsside kaupa!

Raamatus jutustatakse elava fantaasia ning suure soojusega metsa varjus askeldavatest mutukatest. Raamatu esmatrükk ilmus 1936. aastal, teine trükk 1946. aastal. Käesolev, kolmas trükk on autori poolt ümber töötatud. Illustratsioonid pärinevad esimesest trükist ja need on teinud omaaegne populaarne lasteraamatute illustraator Roman Kivit.

Teisipäeval, kohe pärast lõunasööki nagu tavaliselt ikka, heitis Ferdynand diivanile. Diivan oli vana ja selle põhjal oli Ferdynandi keha suurune lohk. Ferdynandile meeldis see lohk väga. Selles oli tohutult mõnus lesida. Sel kellaajal toimus majas igasuguseid huvitavaid asju. Köögis lobisesid kümblevad potid ja taldrikud, aeg-ajalt sekkusid vestlusse ka lusikad, noad ja kahvlid. Näiliselt oli see tavaline klirin ja klõbin, kuid Ferdynand sai peaaegu kõigest aru.