.jpg)
Tooted
Oled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?
„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.
Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.
Õpilasi on klassides liiga palju ja nad ei oska ei lugeda ega kirjutada; õpetajad upuvad paberitesse, mida haridusbürokraadid aina juurde tekitavad, kuid kaebustele vastatakse vaid soovitusega „Raskused on selleks, et neid võita“. Kas väljavõte mõnest tänapäevasest arvamustekstist? Ei, see on kuuekümne aasta tagune romaan elust ühes tavalises New Yorgi keskkoolis.
Bel Kaufman (1911-2014) ammutas raamatu kirjutamiseks ainest oma kogemustest inglise keele õpetajana. Tema terav silm ja keel tegid sellest menuki, mis on siiani mõnuga loetav. Ilmumise ajal tõsteti esile raamatu uudset kollaažilikku kompositsiooni: sellest leiab õpilaste kirjandikatkeid, ülevoolavas kantseliidis ringkirju, õpetajate sisepostiga vahetatud sõnumeid ja muudki. Henno Rajandi on seda kirjusust tõlkides vahetanud registreid orelivirtuoosi osavusega.
"APS!" on samavõrra minnalaskev kui pealehakkamist täis. Ühe käega ehitab, teisega lammutab, kolmandaga nokib nina, neljandagasegab kaarte ringi. Väga kehvasti, muide. Aeg-ajalt põrkab ta kokku juba tuttavate kohtade ja aegadega, mida ta paraku peaaegu kunagi ära ei tunne, aga usub ikka. "APS!" teab, et kõigile maailma tunnelitele on lõpud ehitatud ainult valgustitööstuse tungival pealekäimisel (läbimüügi suurendamiseks) - ja see meeldib talle.
Riste Sofie Käär on kirjanik, muusik ja kriitik. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Käär on pälvinud Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendiumi (2024) ning Loomingu aastaauhinna (2025). Kriitikuna on ta olnud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna kandidaat.
Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja.
Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik.
Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast.
Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda leida suurt armastust?
Ewald Arenz, sündinud 1965 Nürnbergis, on õppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, nüüdseks on Arenz üks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja näidendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga „Suur suvi”. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal Fürthi linna lähistel.
Mariana Enriquez, keda on nimetatud ka gooti realismi kuningannaks, on üks tõlgitumaid tänapäeva Argentiina kirjanikke. Žanrikirjanduse võtteid kasutades käsitleb ta oma loomingus Argentiina poliitilist ja sotsiaalset lähiajalugu ning selle taustal inimeste igapäevast elu, kus leidub kõrvuti hoolimatut jõukust ja söövitavat vaesust ning kummitavad diktatuuriaegsed ängid ja mure looduskeskkonna hävimise pärast. Julge hooga käsitleb ta ebamugavaid teemasid ja toob rambivalgusesse tavatuid tegelaskujusid.
Kogumikus „Asjad, mis me tules kaotasime“ on 12 lugu, milles lugeja kohtub pahaendeliselt veidrate laste, mässumeelsete teismeliste, kinnisideede ja traumade kütkes inimeste, painavate viirastuste ja kummitavate majadega. Ratsionaalne ja seletamatu, realistlik ja üleloomulik sulavad Enriqueze loomingus kokku omanäoliseks lummavaks tervikuks.
Saatesõnas „Buenos Airese gootika“ ütleb Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja Ruth Sepp: „Tema poeetika, tume, toores ja ometi sõltuvust tekitav, ei jäta lugejale mingit pääseteed.”
Sari-Marika Durchman on ettevõtja, coach ja terapeut, kellel diagnoositi täiskasvanuna aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Ta on ka ATHga lapse ema. Tema kirjutatud raamat “ATH ja paarisuhe” keskendub sellele, kuidas teadvustamata ATH võib mõjutada paarisuhteid.
Autor jagab ausalt oma isiklikku teekonda, suhteid ja valusaid taipamisi. Raamat põhineb tema enda kogemustel, aga ka intervjuudel ATH-ga inimeste ja nende partneritega. Lisaks sisaldab see praktilisi harjutusi ja meetodeid, mis tuginevad näiteks NLP-le (neurolingvistiline programeerimine) ja skeemiteraapiale.
Raamatu eesmärk on aidata lugejal paremini mõista ATH mõju suhetele, arendada suhtlemisoskusi, muuta elu ATH-sõbralikumaks ning luua ja hoida tähendusrikkaid sidemeid. See on kirjutatud kõigile, keda ATH mingil moel puudutab – olgu nad suhtes, lahkuläinud või partnerit otsimas.
„Tüdrukust sirgub naine, noatera kõril.”
Nii algab Betty Carpenteri lugu. Betty sünnib 1954. aastal. Tema isa on tšerokii ja ema valge naine. Betty on peres kaheksast lapsest kuues ja kõige rohkem isa moodi. Väike Indiaanlane, nagu isa teda kutsub. Nad on viletsal järjel ja vägivald ähvardab neid nii väljaspool kodu kui kohutaval kombel ka pereringis. Isa jutustatud lugude toel leiab Betty pelgupaiga loodusest, mis on täis imesid, kuid pikapeale tulevad päevavalgele pere süngeimad saladused. Kõige rängem on see, et tüdruk ei saa neid kellegagi jagada.
Raskustest hoolimata on Betty südikas. Ta elav uudishimu looduse ja armastus õdede-vendade vastu ning isa imepärased lood toidavad tema kujutlusvõimet ning kõige koletu kiuste, mida ta kogenud on, leiab ta oma väljapääsu: ta hakkab kirjutama. Ta paneb paberile ka üleelatud õudused ning matab need sügavale maha – hetked, mis lõikasid nii valusalt südamesse, et neist ei saanud rääkidagi. Aga viimaks on aeg.
Romaan põhineb Tiffany McDanieli enda ema lool. See on korraga valus ja poeetiline lugu ühe väikese tüdruku sirgumisest nooreks naiseks.
"Kehateraapiline fotoraamat: Yoni portreed" koondab kunstilised ja intiimsed must-valged fotod Eesti naistest, tuues esile iga naise unikaalsuse. Fotoraamat avab naiselikkuse ilu ja erilisuse, pakkudes nii esteetilist elamust kui ka eneseteadlikku rännakut.
Fotoraamat ülistab naiste sisemist ilu ja pakub võimalust seda uutmoodi vaatama hakata. Kõik, kes naiste kehasid esmakordselt nii lähedalt näevad, saavad läbi kunsti võimaluse ligi pääseda ülimale naiselikkusele läbi Yoni küllusliku vormi.
Fotoraamatu anonüümsed fotod kajastavad julgeid naisi, kes on söandanud oma keha avada kunstilisel fotosessioonil ning kes on pärast sessiooni näinud endast uue nurga ja rakursi alt tehtud fotosid ning tundnud täielikku imestust ja hingeliigutust oma enese ilu üle. Korduvalt on öeldud, et see oli rännak, mis mõjus hoitud ruumis sügavalt ja tervendavalt.
Fotode autor on kunstnik ja fotograaf Rannar Laur, kes on alati imetlenud naiselikku ilu, mis on kui Jumalannade kehastus Maa peal. Seda ilu kunstina jäädvustades soovib Rannar näidata naistele endile, milline mõõtmatu sügavus neis igaühes peitub.
Fotoraamatut täiendavad lühilood naiseks olemisest, oma keha avastamisest ja sügavamast kehakontakti loomisest iseendaga. Lühilugude autor on Helena Veidenbaum.
Raamatu eessõna on kirjutanud terapeut Sille Ruus.
Therapeutic photo art book brings together artistic and intimate black-and-white photographs of Estonian women, highlighting the uniqueness of each individual. The photo book reveals the beauty and distinctiveness of femininity, offering both an aesthetic experience and a journey of self-awareness.
The book celebrates women’s inner beauty and invites viewers to see it from a new perspective. For those encountering women’s bodies so closely for the first time, art provides a pathway to approach the essence of femininity through the abundant form of the Yoni.
The anonymous photographs portray brave women who dared to reveal their bodies in an artistic photoshoot. Afterward, many of them experienced a profound sense of wonder and awe when seeing themselves from new angles, touched deeply by their own beauty. Again and again, participants have said it was a journey that, within a safe and supportive space, felt deeply healing.
The photographs are created by artist and photographer Rannar Laur, who has always admired feminine beauty as a manifestation of the Goddess embodied on Earth. By capturing this beauty as art, Rannar seeks to show women themselves the immeasurable depth that resides within each of them.
The photo book is complemented by short stories about being a woman, discovering one’s body, and creating a deeper connection with oneself. The short texts are written by Helena Veidenbaum.
The foreword to the book is written by therapist Sille Ruus.
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum” on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all” esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum”, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum” on tema ilukirjanduslik debüüt.
Deals and Deeds contains 30 Estonian folktales, re-written by Merili Metsvahi based on texts and vocal recordings of village people from the late 19th and early 20th centuries.
Cruelties are an integral part of these vernacular tales. In many folktale collections, such elements have been edited out, but not in this book. The horrible deeds have their place in the stories and are no less important than the others; in fact, they help to open a door to the unconscious parts of our psyche. In this way, the folktale fulfils its deeper purpose: it gives us the chance to face and understand the hidden truths our conscious mind usually keeps out of sight.
This collection is meant for all of us who love to dive into the human psyche in search of the mystery that surrounds our origins.
We will be peasants, princesses, kings, queens, witches, children, and devils. We will live through long and unexpected stories or short and brutal ones. But through all of them, we will come to understand a little more about ourselves.
Originaalis ilmunud esmakordselt eesti keeles aastal 2018 "Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes".
Kas oled väsinud teoreetilistest finantsraamatutest, mis ei räägi kogu tõde?
Kogenud investor Paul Podolsky sukeldub investeerimismaailma telgitagustesse ning toob päevavalgele finantssüsteemi nõrgad kohad ja n-ö ebamugavad tõed. Raamat on rohkem kui majandusõpik – see on aus, praktiline ja mõtlemapanev vaade maailma, kus liiguvad miljardid ja kus valed otsused võivad minna kalliks maksma.
Autor selgitab, kuidas raha teenida, säästa ja kasvatada, millal finantssüsteemi usaldada ning millal suhtuda kriitiliselt. Vajalik lugemisvara neile, kes soovivad mõista raha toimimist nii ratsionaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.
EESTI NOVELL 2025 on sarja kaheksas raamat, mis tuletab meelde, et elu on absurdselt liigutav. Mõnikord leiad täpse kruvi, teinekord logiseva elu. Mis on ühist nähtamatul mehel müstilise ehitamistungi ja taevase elektrikuga? Või prill-lauaseiklustel mänguloomade turismi ja äärelinnatüdrukutega? Kõik leiavad oma koha värskes novellikogumikus koos teiste täiesti inimlike tegelaste ja kummaliste juhtumitega, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Hoolikalt valitud novellid on nagu Eestimaa suvi - kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa. Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Nende hulgas on ka sajandivanune novell ja kõige uuemad Tuglase preemia võidulood.
Sisukord:
- Kaks küsimust koostajatele. Öisel rikkel / Ave Taavet
- Registratuur 10 / Mari-Liis Müürsepp
- Kangelase võimalus / Jan Kaus
- Vaikusesse / Brigitta Davidjants
- Kesköökülm / Triinu Kree
- Laviin / Urmas Vadi
- Kusagil Californias / Reeli Reinaus
- Deleuze'i maja / Mehis Heinsaar
- Maasikakuu jt tekste / Helena Aadli
- Tõmban! / Elo Viiding
- Inimese tegus aeg / Siim Nestor
- Poistega ei mängi / Aliis Aalmann
- Kangelase hommik / Ilja Prozorov ; vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
- Kuidas saada heaks / Meiu Münt
- Kuuendal suvel / Juhan Jaik
Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil.(„Öised praamireisijad“)
Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.
Raamat sisaldab 15 juttu.
Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed seitse aastat, mis lahutavad meid raamatu esimese väljaande ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnevaid põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, kiites sageli heaks ka selle, mida juba meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.
Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame nende kõigiga põhjalikult tuttavaks: kuidas taime ära tunda, mis nimesid ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, säilitusaega ja -viisi. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka kõrvaltoimeid ja koostoimeid ravimitega.
Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal, rahvapärimuse uurija Mikk Sarv ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on omamoodi jätkuks Johannes Tammeoru, Oskar Koogi ja Gustav Vilbaste viies trükis ilmunud ülimenukale raamatule „Eesti NSV ravimtaimed”, kuid sisaldab täiesti uudset infot. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.
Täiendatud kordustrükk.
Raamat, mida käes hoiate, on täiendatud ja parandatud kordustrükk Eesti ravimtaimede teisest ja kolmandast osast (2019 ja 2020), mis ilmusid varasemalt eraldi, kuid nüüd on koondatud ühtede kaante vahele.
Kokku on raamatus vaatluse all 70 Eesti ravimtaime, nende seas leidub nii maitsetaimi kui ka mõningaid väga mürgiseid taimi. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures silmas on peetud ka toimet, mis avaldub siis, kui konkreetset taime kasutada koos ravimitega.
Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed aastad, mis lahutavad meid raamatute viimaste väljaannete ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnenud põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, ent kiites sageli heaks ka selle, mida meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.
Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.
Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.
"Ekstaasi leidmine" on aus ja lummav lugu ühe tütarlapse elurännakust pöörastel üheksakümnendatel – ajastul, mil piirid avanesid ja elu kutsus seiklema. See on lugu meeleheitest, lootusest ja sisemisest vabadusest. Elust, mis ei mahu kergesti raamidesse, otsusest hakata seda elama kogu südamest ja julgusest järgida oma sisemist kutset. Tee ei vii kohale – tee ongi see, mida me otsime. Suuresti vahetus ja intiimses päevikuvormis, peegeldab raamat autori elukogemust.
See on esimene raamat Kalevitütre sarjast, mis viib lugeja kaasa elu ja eneseleidmise ekstaatilisse voogu.
"Elektro" räägib sihi otsimisest ja armastuse hoidmisest elektrit täis ajal, kui usk kindlana tundunud asjadesse on kõikuma löönud. Autor kirjeldab tundmusi ja värelusi siin ja sealpool Atlandi ookeani. Ärevus väljendub kõikjal omal moel, see on naha alla pugenud, see säriseb sügaval närvide niidistikus. Rännak suubub aegajalt kunagise kodupaiga sumedusse ja valgust pakub ka muusika, mis on üks neist asjadest, millest saab pilguga läbi sirutuda, sõrme läbi torgata, hingeõhu läbi puhuda, üks neist õrnadest asjadest, mis usku hoiavad.
Martin Algus on hinnatud stsenarist, dramaturg, tõlkija, kirjanik ja näitekirjanik. Tema proosadebüüt “Midagi tõelist” pälvis 2018. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ning Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. 2020. aastal ilmus Alguse jutukogu “Tagamaa” ning 2021. aastal luulekogu “Paranemine”. “Elektro” on autori teine luulekogu.
Elu hilisõhtul memuaare kirjutama hakanud teenekas teadlane ja arst Nikolai Pirogov (1810–1881) neid lõpetada ei jõudnudki. Õnneks said paberile Tartu ülikoolis professorite instituudis veedetud aastad, samuti laiem vaade meditsiini jaoks nii pöördelistele aegadele Euroopas, kui sõnas „arstiteadus“ asuti tõepoolest rõhku panema teadusepoolele.
Tõlkija Ilona Martsoni saatesõnast saab rohkem teada nii Pirogovist, tema ajast kui ka memuaaride käekäigust.
With only 1.3 million inhabitants, Estonia is one of Europe's least populous nations-yet it boasts one of the continent's fastest growing economies. In the first serious English-language history of this small Baltic state, Neil Taylor charts Estonia's long, arduous journey to its present-day prosperity, through a thousand years of occupation by Danes, Swedes, Germans and Russians.
In the wake of the First World War, out of the heat of a national awakening and the collapse of the Russian and German empires, Estonia was recognised as an independent nation in 1920. This was not to last-the country was tossed between the Soviets and Nazis during the Second World War, then fully integrated into the USSR, bringing on more than half a century of renewed occupation and misery. But hopes of true independence never dimmed and, in 1991, the Republic of Estonia was restored.
This unflinching history includes charming moments of colour and levity, from ambassadorial reports on nude bathing and a presidential press conference deliberately held beside a dirty toilet, to the story of a blind pianist, the first foreigner allowed to visit the city of Tartu in the Soviet era.
Fred Jüssi 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast. Sõna saavad Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Valdur Mikita, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Joosep Matjus ja paljud teised. Väga eriilmeliste tekstide seast leiab isiklikke mälestusi ja kirjavahetust, aga ka unenägusid ja luulet. Samuti on nende kaante vahele jõudnud raamatu koostaja Jaan Tootseni jutuajamine Fredi lastega – Mari, Mart ja Ivar Jüssiga.
Berit Petolai loomingus jääb kõlama lihtsa ja vahetu mõtiskleja ning askeldaja, loodusega tihedalt üheskoos hingava ja tuikava inimelu ilu. Aeg ja kulgemine, inimlikud pidepunktid ajapöörises, koovad tiheda koe, millest aimdub ajastuülest südametarkust ja taju, et igapäevane elukulg võib olla midagi argiselt püha ja kosutavat. Loodus koos kõigi oma pisimate osalistega annab Beriti tekstidele elava, pulbitseva ning tänumeelest kantud eheda maigu. Tundlikult tabatud paigavaim looritab ballaadidena voogavad luulelood teatava salapäraga, mis laseb lugejal tunda, et tal on võimalus piiluda maailma, kus on veel alles maagia, muinasjutt ning sõna ilus ja puhas vägi.
Berit Petolai luulelugusid on tõlkinud oma keelde kuuseriisikad, karihiired, karud ja karik-porosamblik. Tema loomingut on viisistanud kodukakud, kõrvukrätsud ja kimalased.
Berit Petolai on väikeses Meoma külas elav luuletaja, kirjutav korilane ja kolme tütre ema. Beritilt on ilmunud luulekogu “Meoma ümisevad tuuled”, tema tekste on avaldatud ajakirjades Looming ja Värske Rõhk, ajalehtedes Müürileht ja Sirp, kogumikes „Metsik sõna”, „Armastuse planeet” ja metsaluule antoloogias „Südames laulavad metsad”.
2017. aasta kevadel pälvis Berit debüüdiauhinna „Esimene samm” ja tema esikkogu valiti üheks Betti Alveri debüüdipreemia nominendiks. 2021. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse „Tõnkadi-lõnk” eest.
„Hella tähe all” koondab ühele Tallinna eeslinna tänavale seltskonna värvikaid tegelasi, kes on hiljutise pandeemia ajal sunnitud rinda pistma kummaliste, ehk isegi müstiliste sündmustega.
Teos jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermensch: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste teater” ja „Hämariku melanhoolia”, ning on autori sõnul tema kõige vabam ja kõige helgem romaan.
Eeva Pargi esimene luulekogu "Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Selle raamatuni siin on kirjanik läbi käinud pika teekonna. "Hundirattas" vaatleb luuletaja maailma ühtaegu isiklikust ja üldisest perspektiivist. Ta tunnetab omaenda keha reaktsiooni katsumustele ja vaatleb terava pilguga seda maailma, kuhu kirjanikuteekond on teda viinud, olgu see Helsingi, Iirimaa, laulupidu või kaubanduskeskus. Siin on luuletusi, mis on inspireeritud armsatest kaasteelistest, ja luuletusi, mis kannavad endas Eeva Pargile omast ilmaelu ja loodusilma läbipõimituse ideed.
Eeva Pargi luules elab terve maailm.
Valgusel on mitu nime.
Eeva Park on luuletaja, prosaist ja tõlkija. Tal on seni ilmunud neli romaani, viis novellikogu ja viis luulekogu. Tema teosed on pälvinud auhindu ja neid on tõlgitud inglise, leedu, norra, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelde.
Kuus suve, et armuda. Hetk, et riidu minna. Nädalavahetus, et parandada, mis parandada annab.
Öeldakse, et koju tagasi ei saa, ja just nii on lugu Persephone Fraseriga, kes tegi kümne aasta eest elu suurima vea. Enam ei veeda ta sädelevaid suvepäevi lapsepõlveaegsel järvekaldal, vaid püsib oma stiilses linnakorteris ega lase endale mitte kedagi tõeliselt südamesse.
Kuni tuleb telefonikõne, mis sunnib kibekähku Barry’s Baysse kihutama, ja seal on ka Sam Florek – inimene, kelleta elu tundus võimatu.
Kuus suve, uduvinestel pärastlõunatel järvel ja soojadel suveõhtutel Florekite pererestoranis tööd rabades, olid Percy ja Sam lahutamatud. Sõprus arenes viimaks millekski enamaks ja lõppes siis järsult.
Kui Percy Sami ema leinatalituseks järvelinna naaseb, on nende side sama vaieldamatu nagu enne. Ent kuni Percy ei suuda kunagi tehtud otsuseid ümber mõtestada, pole veel teada, kas nende armastus ikka on suurem, kui oli nende suurim minevikueksimus.
Kuut mineviku suve ja üht oleviku nädalavahetust hõlmav „Igal järgmisel suvel” on hõrgult nostalgiline pilguheit armastusele ning ühtlasi inimestele ja valikutele, mis märgistavad meid igaveseks.
Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik.
Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaailma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud - ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.
Millenniumi sarja 8. raamat
Kui välja arvata fakt, et nad on vennad, ei paista Peter ja Ivan Koubekil suurt midagi ühist olevat.
Peter on kolmekümnendates eluaastates advokaat – edukas, kompetentne ja pealtnäha võitmatu. Kuid isa surma järel uinutab Peter end käepäraste vahenditega ja näeb ränka vaeva, et säilitada suhteid kahe väga erineva naisega. Sylvia on tema esimene armastus, Naomi aga tudeng, kelle silmis elu on üksainus naljamäng.
Ivan on kahekümne kahe aastane maletaja. Ta on end alati pidanud kohmetuks üksiklaseks, oma sundimatu vanema venna vastandiks. Isa surma järgsetel nädalatel tutvub Ivan Margaretiga, vanema naisega, kel on seljataga tormiline minevik. Ivani ja Margareti elud põimuvad üleöö ja tuliselt.
Kahele leinavale vennale ja nende armastatutele on see uus vahemäng – iha, meeleheite ja võimaluste ajajärk, võimalus teada saada, kui palju mahub ühteainsasse ellu, ilma et see puruneks.
Ohver leitakse oma kodust tapetuna, kaelal hambajäljed. Tema keha on verest tühi. Kas tegu võib olla vampirismiga – vastuolulise nähtusega, mille olemasolu üle psühhiaatrite ringis ägedalt vaieldakse? Peagi selgub, et ohvreid seob peale tapmisviisi veel midagi: nad kõik kasutasid populaarset kohtingurakendust Tinder. Raske juhtumi lahendamiseks palutakse appi endine uurija Harry Hole, kellel on politsei aitamiseks ka isiklik motiiv: mõrvar, kes pääses minema.
„Janu” on Jo Nesbø üheteistkümnes romaan mõrvauurijast Harry Holest. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige Harry Hole sari on võitnud mitmeid auhindu. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Jeruusalemm on universaalne linn, kahe rahva pealinn, kolme usundi pühamu; ta on impeeriumide auhind, kohtupäeva toimumispaik ning tänapäeva tsivilisatsioonide kokkupõrke lahinguväli. Kuningas Taavetist Barack Obamani, judaismi sünnist, kristlusest ja islamist Iisraeli-Palestiina konfliktini – see on 3000 aasta pikkune ajalugu, millesse mahuvad usk, veresaunad, fanatism ja kooseksisteerimine.
Kuidas sai sellest väikesest, suurkeskustest eemal asuvast linnast Püha linn, „maailma keskpunkt” ja tänase Lähis-Ida rahuprotsessi võti? Haaravas jutustuses näitab Simon Sebag Montefiore seda alaliselt muutuvat linna tema paljudes inkarnatsioonides, esitades iga ajastut ja iseloomu ääretult elutruult. Jeruusalemma biograafiat jutustatakse meeste ja naiste – kuningate, keisrinnade, prohvetite, poeetide, pühakute, vallutajate ja hoorade – sõdade, armulugude ning ilmutuste kaudu. Kõik need inimesed lõid, hävitasid, jäädvustasid ja uskusid Jeruusalemma. Lisaks paljudele lihtsatele jeruusalemlastele, kes on jätnud linnale oma jälje, kuuluvad selle tegelaste hulka Saalomon, Saladin ja Suleiman Tore, Kleopatra, Caligula ja Churchill, Aabraham, Jeesus ja Muhamed, Iizebel, Nebukadnetsar, Heroodes ja Nero, keiser Wilhelm II, Disraeli, Mark Twain, Rasputin ja Araabia Lawrence.
Toetudes uutele arhiivimaterjalidele, viimase aja uurimustele, oma perekonna ürikutele ja elupõlisele uurimistööle, avab Montefiore oma ainulaadses kroonikas pühaduse ja müstika, identiteedi ja impeeriumide olemust. See on raamat linnast, kus paljude uskumust mööda toimub kord apokalüpsis, ainsast linnast, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal.
Uuendatud ja ajakohastatud kordustrükk.
Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.
Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.
Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!
Sinu aju tähtsaim ülesanne on sind elus hoida. Kuidas ta seda teeb? Nojah, juhib sinu käitumist tunnetega, nii positiivsete kui negatiivsetega. Sinu mõjutamiseks on lubatud kõik nõksud, isegi mälestuste ümberkujundamine. On aga üks probleem – aju on arenenud teises ajas, mil valitsesid teistsugused ohud kui meie praeguses ajas. Sel põhjusel tajume mõnikord ohtu, tunneme stressi või isegi masendust, ilma et isegi päris täpselt aru saaksime, miks.
„Juuniori depressiivne aju” selgitab, kuidas tekivad tunded ja kus need paiknevad. Võib olla nii lohutav kui jõudu andev, kui saame aru, et meil ei ole tingimata midagi viga, kui ennast halvasti tunneme.
„Me ei saa lubada, et tunned ennast pärast selle raamatu läbilugemist paremini, küll aga võime lubada, et saad endast paremini aru – ja seda polegi nii vähe!” – Raamatu autorid
Kaugel elavhõbehelkjas ilmameres asub väike üksildane tinakarva maa. See pisitilluke kaljutükk on suure merega võrreldes umbes nagu liivatera tantsusaali põrandal. Aga läbi suurendusklaasi paistab see liivaterake ometi terve maailmana, kus on mäed ja orud, väinad ja fjordid ning majad koos väikeste inimestega. Jah, ja ühes kohas asub seal koguni terve pisike vana linn – kaid ja pakkhooned, tänavad ja teed ning äkiliselt mäkketõusvad kujad, õued ja platsid ja surnuaiad. Ei puudu ka kõrgendikul seisev vana kirik, mille tornist avaneb vaade linnakese katustele ja taamal kõikvõimsale merele.
Selles tornis istusidki ühel tuulisel õhtupoolikul hulgakese aastate eest üks mees ja kolm poisikest ning kuulasid tuulekandle heitlikult vahelduvaid helisid. Need olid kellamees Kornelius ja tema kolm poega – Moritz, Sirius ja Väike-Kornelius …
Niimoodi algab Fääri saarte tuntuima kirjaniku William Heineseni romaan „Kadunud moosekandid“, mis esimest korda ilmus eesti keeles aastal 1984. Raamatu tõlkis Arvo Alas ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. William Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.
Armastatud kirjaniku lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“.
„Kui Dani esimest korda lasteaeda läks, rõõmustas ta väga selle üle, et saab juba lasteada minna, ainult selle üle ei osanud ta õieti rõõmustada, et peabki sinna jääma.“ Lasteaialaps on õige uhke olla, ainult võõras kohas võõraste lastega on natuke hirmus ka. Aegamööda kasvab julgus, tekivad sõbrad, iga päev toob kaasa uusi väikesi vahejuhtumeid, rõõme, muresid, seiklusi.
Autor on suurepäraselt tabanud laste mõtteviisi ja olemust, tekstist kumab läbi tema soojus ja poolehoid laste vastu. Raamatu populaarsusest kõneleb ka see, et seda on Ungaris välja antud juba 17 trükki. Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi lustakad ja äratuntava käekirjaga illustratsioonid. Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.
