Vanusele 6-9
Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.
Sisukord:
- Epu päev
- Külaline metsast
- Vuss siin, vuss seal
- Sekka laudalugusid
- Londu aabits
"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.
Mõni aeg pärast meeste nõupidamist tõusis pikk ja raske müristamine. Kurat istus Paristaja-pojaga jälle kivi all varjuurkas peidus. Hirm oli vanapoisi kõrvad kinni pannud, nii et ta sõnagi seltsimehe jutust ei kuulnud. Õhtul läksid mõlemad kõrge mäe otsa, kus vanapoiss Paristaja-poja oma õlgadele tõstis ja nõiduse väel ise ennast pikemaks venitama hakkas, sealjuures lauldes:
«Veni, veni, vennikene,
Kasva, kaelapennikene!»
kuni ta pilve piirini kasvas.
Kui Paristaja-poeg üle pilve serva silmad kaugemale ulatas, nägi ta Kõue-taati rahulikult magavat, pea vastu pilverüngast toetatud, aga parem käsi seisis põigiti müristamisriista üle sirutatud.
Sellepärast ei oleks võimalik olnud pilli ära võtta, sest et käe külge puutumine magaja oleks üles äratanud.
Muinasjutt nooremale koolieale.
Rikkalikult illustreeritud värvitrükis raamat sisaldab huvitavat matemaatikaalast materjali nuputamiseks algklasside õpilaste jaoks. Kui mõnele ülesandele jõud peale ei hakka, saab kasutada näpunäidet lahenduse leidmiseks. Raamatu lõpus on ülesannete vastused. Nii on raamat kasutatav ka õpetaja abita.
Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.
Sisukord:
- Rott ja liblikas
- Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
- Üks sõna, kaks eri asja
- Tähistaevas
- Ölgömbö, kohutav koletis
- Pääsuke ja minister
- Maal
- Sugulased ja omaksed
- Reaktiivpoiss vaatleb maailma
Itaalia jõulujutt lastele Itaalia jõulukombed erinevad meie omadest. Kinkegi saavad lapsed alles 6. jaanuaril – kolmekuningapäeval. Sel päeval olevat kolm Idamaa kuningat toonud kalleid kingitusi väikesele Jeesus-lapsele. Itaalia lastele toob neid hea eideke Befana, kes lendab luua seljas nagu nõiamoor. Salaja hiilib ta korstna kaudu majja ning jätab kingid kamina juurde riputatud ootevalmis sukka.
Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.
Leedu kirjandusklassiku (1909-1947) realistlikud jutustused leedu maalaste elust 20. sajandi algul ja Esimese maailmasõja ajal.
Kaasaegse soome kirjaniku (s. 1946) muinasjutt-romaan väikesest poisist Samuelist, keda teised lapsed kipuvad koolis kiusama. Endale seltsiks mõtleb ta välja sinised kassid, keda peagi nähakse kogu linnas ringi liikumas. Ent kohe läheb käiku reklaamimasin: siniseid kasse pildistatakse, kasutatakse kõikvõimalike asjade reklaamimiseks, näidatakse tsirkuses, nende nahkadest tahetakse õmmelda kasukaid jne. Samuel peab kiiresti nuputama, kuidas päästa oma fantaasiakassid.
Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.
Sari "Mitmepalgeline maailm" viib lugeja põnevasse teadmiste maailma. Iga selle sarja raamat tutvustab meile ümbritseva maailma eri valdkonda, kusjuures igati paeluvalt ning inforohkelt esitatud teabele lisavad vürtsi ebatavalised juhtumid ning seigad. Sarja iga üksikteose arvukad värvifotod, illustratsioonid ja diagrammid koos autori elava ning väljendusrikka esituslaadiga loovad lugejale esitatavast täiusliku pildi.
Edward Teach, keda paremini tunti Musthabeme nime all, oli metsiku silmavaatega pikk mees. Tema pikka musta habemesse olid punutud lindid, tema piraadimütsi alt turritasid välja suitseva süütenööri jupid ning üle tema rinna rippus vöö kuue püstoliga. Tema jõhker välimus vastas täielikult tema iseloomule. Musthabeme hirmuvalitsus sai alguse 1716. aastal, mil ta ühines piraat Benjamin Hornigoldiga. Üsna pea sai ta enda käsutusse ühe luubi, mille ta hiljem vahetas suurema laeva, Queen Anne’s Revenge’i vastu. Laevade ja linnade riisumisega kogu Põhja-Ameerika idarannikul omandas Musthabe kiiresti metsiku piraadi kuulsuse. Ta oli nii halastamatu, et jättis omaenda mehed üksikule saarele ning lasi üksinda kogu saagiga jalga.
Elas kord Varese linnas sinjoore Bianchi. Ühe firma esindajana reisis ta kuus päeva nädalas mööda Itaaliat, käis idas, läänes, põhjas, lõunas ja keskosas ning müütas arstirohtusid. Pühapäeval jõudis ta koju, esmaspäeva hommikul asus uuesti teele. Enne lahkumist ütles sinjoore Bianchile tema väike tütar: „Isa, palun jutusta mulle igal õhtul üks jutt.“ Asi oli selles, et tüdruk ei saanud kuidagi ilma unejututa magama jääda, aga ema oli talle kõiki lugusid, mida teadis, juba kolm korda rääkinud. Niimoodi siis juhtuski, et igal õhtul täpselt kell üheksa helistas sinjoore Bianchi, ükskõik kus ta ka parasjagu viibis, Varesesse ning jutustas tütrele ühe loo. Selles raamatus ongi need lood kirjas.
Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970.
"Tegelikult tulin ma sulle Ossum-Possumist rääkima," kuulutas tüdruk täis suuga. "Muidu istud ja piinled mihklipäevani ega jõua minu nime kirjutamisest kaugemale."
"Kellest-kellest?" ei uskunud ma oma kõrvu.
"Ossum-Possumist, pannkoogielukast."
"Mis elukas see veel selline on?"
"Ossum-Possumid on elukad, kes söövad pannkooke," seletas tüdruk vastutulelikult.
"Sina sööd ju ka pannkooke," vaidlesin ma vastu.
"Sa ei saanud aru," raputas tüdruk pead. "Mina söön moosi ka."
"Aga pannkoogielukad ei söö?" pärisin ma umbusklikult.
"Ei. Mina ei anna," naeratas tüdruk avalalt.