Raamat „Börsil rikkaks“ toob päevavalgele Eesti ühe kõige ainulaadsema investeerimiseksperimendi: investor Toomase projekti telgitagused ja seni avaldamata põnevad seigad, millega on asjaosalised aastate jooksul silmitsi seisnud. Eksperiment sai alguse 2002. aasta jaanuaris ning seisnes selles, et Äripäev eraldas oma börsitoimetusele miljon Eesti krooni (64 000 eurot). Seda raha asusid toimetuse ajakirjanikud reaalselt investeerima. Eksperimendi pikkuseks määrati 30 aastat ja kui Toomas suudab stabiilselt turge ületada ja oma keskmise aastatootluse 12protsendilist eesmärki täita, peaks eksperimendi lõpuks tema vara kasvama 2 miljoni euroni. Eksperimendi algusest on möödas ligi 21 aastat, 9 aastat on veel minna. Selle aja jooksul on välja koorunud hulk õppetunde, mida kõrva taha panna, et ise investor Toomase „ämbreid“ vältida või, vastupidi, Toomasele edu toonud praktikate najal oma portfelli kasvu kiirendada. Esimest korda tulevad oma nimede ja nägudega avalikkuse ette kõik investor Toomase nimel investeerimisotsuseid teinud ajakirjanikud. Arusaam, et investor Toomasena on töötanud üksnes finantsharidusega professionaalid, ei pea sugugi paika. Börsitoimetusse on Toomaseks tulnud ka kokad ja muusikud. Raamatust selgub: ¤ Kuidas on börsitoimetuse ajakirjanikud Toomase investeerimisotsusteni jõudnud? ¤ Milliste viperuste ja paanikaolukordadega on aastate jooksul silmitsi seistud ning milliste lahendusteni jõutud? ¤ Millised on kõige olulisemad ja kasulikumad õppetunnid selles siiani väga edukalt kulgenud rahakasvatamise projektis? ¤ Milliste üllatavate seisukohtadeni on jõudnud ettevõtjad, kes on aastate jooksul investor Toomase käekäiku jälginud? Üks on nüüdseks selge – iga täiesti tavaline inimene suudab teha sama mida investor Toomas: investeerimise abil oma vara kasvatada.

Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda olukorda tuntavalt parandada. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada, see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Rikkuse kasvatamine eeldab aga juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele ning inimloomule. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest targemad. Küll aga on nad valmis rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte ulmeline autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine. Raamatus "Aktsiatega rikkaks ja vabaks" kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet oma lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust nende edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.

New York Timesi bestseller. Kuigi Warren Buffetti investeerimistõdesid teavad paljud peast tsiteerida, pole kellelgi seni õnnestunud lõpuni mõista meest nende tõdede taga. Ta on tõeliselt privaatne hing, kes ei lase endale naljalt ligi. Siiski ühe erandiga – kunagi Buffetti juures finantsanalüütikuna alustanud Alice Schroeder on tänaseks selle erakordse mehe sõber ning Buffettit tavatult lähedalt vaatleva "Lumepalli" autor. Sõprus ning piiritu usaldus on ka põhjused, miks oli Buffett nõus veetma arutu arv tunde, et kergitada kardinaid oma lapsepõlvelt, isiklikelt suhetelt, perekonnalt, sõpradelt, kamraadidelt, äridelt ning paljudelt teistelt, teda aegmööda kujundanud teemadelt. Tulemuseks on ütlemata põnev sõit Omaha tagasihoidlikust Berkshire Hathaway peakorterist maailma üheks legendaarsemaks investoriks, kelle rikkust on enamusel raske hoomata, ammugi järele teha. Inimeseks olemine on segu tugevustest ja nõrkustest, nii ka Buffetti puhul – ta on paras müsteerium, täis vastuolusid ning ootamatusi. Ometi pole Buffetti pärandiks mitte tema jõukus ning koht rikaste tabelis, vaid põhimõtted ning ideed, mis on avardanud paljude maailma. "Lumepall" räägib selle erakordse mehe erakordsest eduloost.

Kas on olemas sellist asja nagu varade täiuslikku portfelli, sellist, mis pakub ideaalset riski ja tulu kombinatsiooni? Kuigi pidevalt muutuvas investeerimismaailmas ei pruugi me kunagi jõuda täiusliku portfellini, räägib see raamat investorite lakkamatust püüdlusest selle poole. Ühel konverentsil spekuleeris selle korraldaja, milline võiks olla investeerimismaailm ilma Harry Markowitzi panuseta portfelliteooriasse. Kujutage ette, ütles korraldaja, kui Markowitz läheks Warren Buffetti juurde investeerimisnõu küsima. Buffett ilmselt vastaks: "Anna mulle oma raha ja ma tegelen sellega." Kahtlemata oleks Buffett teinud erakordselt head tööd. Kuid mis oleks sel juhul saanud teistest investoritest, neist, kel pole õnne kasutada Buffettit isikliku rahahaldurina? Tunnistame küll kõhklematult Buffetti, John Templetoni, Peter Lynchi, David Shaw ja teiste suurkujude edu investeerimisel, kuid nende lähenemisviise pole sugugi lihtne korrata. Raamatu "Täiusliku portfelli otsinguil" püüab seda väljakutset investorile lihtsamaks teha. Sõna saavad tõelised legendid: kaasaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz, finantsvarade hindamise mudeli (CAPM) koostaja William Sharpe, efektiivsete turgude eestkõneleja Eugene Fama, indeksfondide eest võidelnud John Bogle, optsioonihindamismudeli kokkupanijad Myron Scholes ja Robert Merton, võlakirjaguru Martin Leibowitz, käitumusliku rahanduse ikoon Robert Shiller ning Wall Streedi kõige targem mees Charles Ellis. Nende ikooniliste tegelaste abil saab kaetud rida olulisi teemasid, teiste seas ka: Mida me tegelikult hajutamise all silmas peame ja miks on see oluline? Kuidas kombineerida riskivabasid varasid? Kas investeerida indeksfondidesse või peaks investor aktiivselt oma portfelli haldama? Kui oluline on väärtpaberite valik ja turu ajastamine? Kuidas tulemuslikkust mõõta? Kui olulised on välismaised investeeringud võrreldes kodumaistega? Mis on tuletisväärtpaberid ja millist rolli mängivad sellised mittetraditsioonilised varad? Kui olulised on erinevad aktsiate vormid, nagu näiteks väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtted ja väärtusettevõtted? Kuidas investeerimisele läheneda, kui teised investorid ei tegutse ratsionaalselt? Viimane peatükk võtab kokku suuremad õppetunnid ning käib välja kontrollnimekirja, mille alusel saab investor kindlaks määrata just talle kõige sobivama täiusliku portfelli. "Täiusliku portfelli otsinguil" on kontsentraat investeerimismaailma teerajajate ajatutest põhimõtetest. Mis veelgi olulisem, siin kirjeldatud strateegiaid on paljud investorid turgudel aastakümnete jooksul edukalt testinud. Jääb vaid nõustuda raamatu autoritega: kui õnne poole püüdlemine on vabaduse alus, siis täiusliku portfelli otsimine on finantsvabaduse alus – vabadus saavutada oma finantseesmärgid ja kõik sellega kaasnev. Laskem legendidel endale teed juhatada! Juhan Lang, Äripäeva börsitoimetuse juht