Tooted

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.

„Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997–2017“ pakub tervikliku ülevaate Ervin Õunapuu lühilugudest, koondades kokku pea kõik autori alates 1997. aastast ilmunud lühilood.

Agatha arvates on Meghan Shaughnessy'l ideaalne elu. Tal on armastav ja hästi teeniv abikaasa, kaks toredat last ning ta ootab kolmandat. Nii ta siis jälgib kaugelt Meghani head elu. Agatha ise töötab poes. On veidras suhtes mereväes teeniva mehega ning ootab samuti last. Need kaks naist on väga erineva tausta ja eluga. Ühendavaks asjaoluks on emadus. Lisaks sellele on kummalgi naisel oma saladused. Saladused, mis välja tulles võivad nende elu rikkuda.

Kasvatatud usus, et mehed kaitsevad meid ja peavad meid ülal, leidsime sageli, et meie pidime kaitsma ja ülal pidama neid. Kasvatatud usus, et me peame kogu oma aja laste eest hoolitsemisele pühendama, leidsime sageli, et lastega koju jäämine on luksus, mida said endale lubada vähesed. Kasvatatud usus, et naiselikkus seisneb pehmuses ja leppimises, leidsime sageli, et meie elu – lahutuses, tööl, isegi kodus – sõltus selle ettekujutuse revideerimisest ja innukast oma vajaduste eest sesmisest...

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Reacher näeb ühes Wisconsini linnakeses ringi uidates pandimaja aknal sõrmust kirjaga West Point 2005. See oli sõjakooli lõpetajate jaoks karm aastakäik – Iraak ja seejärel Afganistan. Pisikese naistesõrmuse siseküljele on graveeritud nimetähed. Reacher paneb imeks, milline õnnetu olukord võis sundida inimest loobuma esemest, mille teenimisele ta on kulutanud neli ränkrasket aastat. Ta otsustab selle välja uurida, naise üles otsida ja sõrmuse talle tagastada. Miks ka mitte? Algab Reacherit Kesk-Lääne põhjaosa väikelinna pätibaarist kruusateedega pärapõrgusse viiv vaevarikas teekond, mille käigus ta kohtub tsiklimeeste, politseinike, sulide, käeväänajate, kaunitaride ja teadmata kadunud inimesi otsiva eradetektiiviga, kes kannab keset Wyomingi kõnnumaad lipsu ja ülikonda. Mida sügavamale Reacher oma otsingutes jõuab ja mida rohkem ta teada saab, seda ohtlikumaks kogu olustik tema ümber muutub. Tuleb välja, et sõrmus on kõigest ühe märksa süngema keti tilluke lüli. Kuritegelikku suurüritust kaitsevad võimsad jõud, kellele vastu astuda on surmavalt ohtlik. Ent vastu astuda ei ole soovitatav ka Reacherile.

Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema isa on kurikuulus Komarri Lihunik. Kas aastakümneid Barrayari võimu all olnud komarrlased hauvad salajas endiselt mässuplaane? Kas aina keerulisema juhtlõngadepuntraga maadlev Miles saab kedagi usaldada või tuleb tal seekord loota ainult iseendale?Vorkosigani saaga järjekordses osas võib taas leida Bujoldile nii omast põnevust, huumorit ja hoogu.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud «Krutsifiks». Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

Hannah on otsustanud oma senisele elule selja pöörata. Põletanud – loomulikult täiesti kogemata – maha enda ja oma truudusetu abikaasa maja, asub ta otsima oma elu esimest töökohta. Pärast sündmusterohket tööintervjuud, mis lõpeb sõna otseses mõttes pauguga, alustab ta tööd Kummalistes Sõnumites, ajalehes, mille eesmärgiks on teatada iseäralikust ja imelisest kõikjalt maailmast. Ja kaugemalt.

Nagu oleks veel vähe sellest, et ajalehte juhib masendunud alkohoolik ja selle ajakirjanikud on kas paranoilised või hellitavad esmaspäeviti enesetapumõtteid, hakkab päriselus toimuma sündmusi, mille kõrval ajalehes kajastatud pöörased uudised tunduvad lapsemänguna. Võib-olla on tegelikkus väljamõeldistest veel kummalisem?

Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote. Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama. Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid.

Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga.

Viies köide kõige põhjalikumast eesti keeles välja antud zooloogiaalasest seitsmeköitelisest teatmeteosest Loomade elu käsitleb kahepaikseid ja roomajaid. 5. köide hõlmab kahepaikseid – kõige algelisemaid, väga tugevasti veekeskkonnaga seotud maismaaselgroogseid –, ja esimest tõeliste maismaaselgroogsete klassi – roomajaid. Enamik kahepaiksete ja roomajate liike elab troopilises vöötmes. Suuremat tähelepanu on pööratud tähtsamatele ja bioloogiliselt huvitavamatele liikidele. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Mai-Agate Väljataga on Ees­tis tuntud alternatiivravit­sejast teadjanaine, regressiooni­­terapeut ja oodatud kõneleja vaimsetel teemadel. „Loomise õpetuses” mõtestab ta lahti elu tõelist sisu ja väärtust, edastades õpetusi, kuidas tunnetega paremini toime tulla ning oma elus isiklikku tasakaalu ja vabadust luua. Suurt austust elu vastu näitab autor ka tundepuhangutega luule kaudu, millest selle raamatu lugeja samuti osa saab. Raamat „Loomise õpetus” on sündinud Mai-Agate Väljataga peetud samanimelise loengusarja salvestiste põhjal.

Ülevaade Eesti kuulsaima naisluuletaja elust ja loomingust.

Kui Tiffany Aching Talveseppa suudles, tundsid selle mõju kõik, kes kuidagiviisi võlujõuga kokku puutusid. Ja kusagil ärkas keegi – keegi, kes kandis endas nii hirmsat vihkamist, et tal polnud võimalik rahu saada. Võib-olla ei olekski ta Tiffanyt kohe üles leidnud, kui keegi hoopiski ootamatu inimene talle ühe arusaamatuse tõttu teed poleks näidanud. Tiffanyl ei oleks aega selle kõigega tegelda, sest tal jätkub toimetusi kuhjaga. Vana parun sureb, tema kohale asub Roland ja valmistub pulmadeks oma hapra ja pidevalt vesistava pruudiga, külas aset leidnud sündmused on üsna karmid ning siis järsku ilmub veel Tiffany ette ilma silmadeta mees, kellega koos käib kohutav hais – vihkamise lehk. Kuigi Tiffany leiab lisaks tilludele vabameestele ja vanadele sõpradele veel uusi ja ootamatuid liitlasi, tuleb viimane võitlus tal üksi maha pidada, kui ta tahab, et teised, vanemad nõiad temast lugu peaksid.

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu "üksikuid kitsaskohti". Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. "Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi. Enno Tammer, raamatu väljaandja

Kui soovite oma lemmikmängu ajaloost pisut rohkem teada saada ning samas värskendada teadmisi selle reeglitest ja taktikast, on käesolev raamat just teie jaoks. Täringuviskest tenniseni, kroketist kanastani – kokku üle 200 mängu mängimiseks õues või siseruumides, üksi või mitmekesi, täiskasvanutega või laste seltsis.

Teatmik-käsiraamat sisaldab statistilisi andmeid maailma metsavarudest ja metsamajandusest Nõukogude Liidus, eeskätt Eesti NSV-s; sagedamini vajaminevaid arvulisi andmeid, tabeleid ja valemeid kõigilt metsanduse aladelt. Täpsemaid juhtnööre antakse kiiret tegutsemist nõudvates (tulekaitse, esmaabi) või vähetuntud ja uutes küsimustes. Esitatakse juhendmaterjale looduskaitse, jahimajanduse ja sisevete kalakaitse osas piires, mis on tarvilik igapäevases metsanduse praktikas. Mõeldud kasutamiseks metsamajanduse töötajaile esmajoones välitingimustes ning eeldab metsanduslikult ettevalmistatud lugejat.

Autobiograafilises raamatus jutustab Mano lapsepõlvest, perekonnast ning ülikooli- ning tööelust, aga ka sellest, kuidas ta leidis tee oma spirituaalse õpetaja Osho juurde

Kuidas saab ettevõtte, mis pole kunagi kasumit teeninud, olla väärt miljardeid dollareid? Miks mõned idufirmad meelitavad ligi suuri investeeringuid ja teised mitte? Aswath Damodaran on finantsprofessor ja kogenud investor ning ta väidab, et loo võim on see, mis ettevõtte väärtust peamiselt mõjutab. Kui lisada nn liha luudele (ehk lugusid arvudele) siis veenab see isegi kõige ettevaatlikumaid investoreid riskima. Äris on olemas jutuvestjad, kes punuvad veenvaid lugusid, ja numbriinimesed, kes koostavad sisukaid mudeleid ja aruandeid. Damodaran väidab, et need mõlemad pooled on eduks vajalikud, kuid ainult nende kahe kombineerimine loob ärile väärtuse ja aitab seda hoida. Aswath Damodaran oli ka 2018. aasta Nordic Business Forumi üks peaesinejaid.

Elizabeth Petre on tõeline viktooria-ajastu leedi, kes abiellus varases nooruses isa poolt valitud mehega. Ta on sünnitanud kaks poega ning kuusteist aastat oma elust kiretule abielule pühendanud. Lojaalne abielutõotusele, ent siiski igatsedes mehe armastavat puudutust, otsustab Elizabeth asuda oma külma ning huvitut abikaasat võrgutama. Ta hakkab võtma pool-araabia päritolu Ramiel Devingtoni juures armukunsti tunde. Kui aga õppetükid muutuvad ahvatluseks, millest kumbki ei suuda hoiduda, peab Elizabeth valima südametunnistuse ning keelatud kire vahel…

Raamat käsitleb õlletööstuse ajalugu läbi sajandite, kirjeldatakse ka üldist ajaloolist tausta. Sisaldab külluslikult pildimaterjali. Raamatul on inglise-, soome- ja venekeelne resümee, ka on lisatud allikate, kirjanduse ja illustratsioonide loetelu ning nimeregister.

Sisukord: Peeter Suure moorlane Romaan kirjades Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused Gorjuhhino küla ajalugu Roslavlev Dubrovski Padaemand Kirdžali Egiptuse ööd Kapteni tütar

Politseikomissar Jeanette Kihlbergi töö surnud pagulaspoiste juhtumi kallal katkeb, kui Stockholmis langeb peaaegu rituaalse mõrva ohvriks edukas ettevõtja. Paljud märkimisväärsed detailid viitavad selle kuriteo puhul kättemaksule.

Viktor Pelevini romaani peategelane on krahv T, kellest algselt oleks pidanud saama Lev Tolstoi, tänapäevase ja kirikule meelepärase elulooromaani keskne kuju, kuid 21. sajandi algusesse jõudnud kirjastustegevuse mullistustes muundub ta võitluskunstide meistriks, kes kasutab osavalt mitmesuguseid, muuhulgas habemesse põimitud terariistu, pisipommidest rääkimata. Tolstoi nimest jääb alles ainult algustäht, kuid säilib krahvi tiitel ja nii mõndagi kirjaniku põhiolemusest. Krahv T põgeneb oma kodust Jasnaja Poljanas, üritades pääseda keisririigi salapolitsei käest. Oma teekonnal kohtab ta kabalistlikku olendit Arieli, kes väidab end olevat krahv T looja, seda küll viie seriaali-stsenaristi kaasabil, kes tegutsevad aeg-ajalt üsna omapäi. Selgub ka, et tänapäeva maailmas kannab see looja Ariel Edmundovitš Brahmani nime ja liigub Venemaa äriringkondades, mida ta siis 20. sajandi algusest pärit arusaamadega krahv T-le ülevaatlikult (ja pelevinliku värvika sarkasmiga) tutvustab. Vene kirjandusklassikat esindavad romaanis veel Fjodor Dostojevski ning filosoof ja müstik Vladimir Solovjov. «Tšapajevi ja Pustota» lugejaid ootab aga kohtumine noore Tšapajeviga.

Oma bestselleris "12 elu mängureeglit" aitas kliiniline psühholoog dr Jordan B. Peterson miljonitel lugejatel kaosest korda luua. Raamatus "Teispool korda" esitab aga Harvardi ja Toronto ülikooli tunnustatud professor 12 elupäästvat põhimõtet, mille najal vältida liigse turvalisuse ja kontrollimisega kaasnevaid ohte. "Teispool korda" kutsub üles tasakaalustama neid kahte põhiprintsiipi – kaost ning korda –, juhatades lugejat mööda kitsast teed, mis neid lahutab. Igal korrastatud seisundil, olgu ta kui kindel ja mugav tahes, on omad puudused, kinnitab Peterson. "Peale selle võib korrastatus, mida püüame maailmale kohaldada, muutuda kivistunuks – kuna me püüame jätta välja kõik selle, mida me ei tunne." Kui sedalaadi püüdlused lähevad liiga kaugele, hakkab meid ähvardama totalitarism, mida toidab iha täielikult kontrollida seda, mida ei ole põhimõtteliseltki võimalik kontrollida, leiab Peterson. "Meid varitseb oht hakata piirama kõiki psühholoogilisi ja sotsiaalseid muutusi, mis on vajalikud, et kohaneda pidevalt muutuva maailmaga. Ja nii seisamegi paratamatult silmitsi vajadusega liikuda korrast edasi – selle vastandisse, kaosesse." Peterson ütleb, et oma olemuselt on kaos anomaalia, uudsus, ennustamatus, transformatsioon, katkestus, sageli ka langus: see, mida pidasime enesestmõistetavaks, osutub ebausaldusväärseks. "Vahel ilmutab tundmatu end leebelt ja paljastab oma müsteeriumi kogemuses, mis äratab meis uudishimu, tõmbab meid vastupandamatult enda poole ja pakub huvi. See on iseäranis tõenäoline – ehkki mitte paratamatu –, kui läheneme tundmatule vabatahtlikult, distsiplineeritult ja hoolika ettevalmistusega. Vahel teeb ootamatu end ilmsiks kohutaval, äkilisel ja juhuslikul moel, nii et oleme ette valmistamata, laguneme koost ning suudame end koguda vaid läbi suurte raskuste – kui üldse." Sellest ei saa aga mingil juhul järeldada, nagu tuleks kaos elimineerida. Tundmatuga tuleb tegeleda tähelepanelikult ja seda on Peterson ka oma raamatus "12 elu mängureeglit" rõhutanud. "Kõik, mis jääb uuest puutumata, stagneerub ning elu, milles puudub uudishimu – see instinkt, mis tõukab meid tundmatusse –, on kindlasti eksistentsi vaesem vorm."

Raamatuid, kus lihtsalt ilma liiga suure pretensioonita jutustatakse lugu, jääb üha vähemaks. Kivirähi Andrus ei jaksa selliseid nii palju kokku kirjutada, kui lugejaid oleks. Siis peab keegi talle appi tulema ja Taavi Jakobson tulebki. Kui tõsist kirjandust on tihti nii väsitav lugeda, et juba pärast paari lehekülge tahaks pool tundi puhata, siis Jakobsoni lugemine läheb ludinal. Juttu tuleb teadlasest, füüsikust, kelle avantüür kasvab tal üle pea, aga füüsikast ei pea laskma end heidutada – hea kirjanik kirjutab ikka inimestest ja nende soovidest ja muredest, ükstapuha, mis ametis tegelased on.

"Topeltelu" on rännak läbi 20. sajandi teise poole USA meelelahutus- ja kunstimaailma ühe samasooliste paari seltsis. See on üleskutse võrdõiguslikkusele, ilma paatose ja loosungiteta. Alan Shayne’i ja Norman Sunshine’i topeltautobiograafia jutustab mõnusa huumoriga nende 1958. aastal alanud ja siiani kestvast ühisest teekonnast Broadwaylt Greenwich Village’isse, Madison Avenuele ja Hollywoodi. Tänu Alanile avanevad meile teatri, kino ja televisiooni telgitagused, Norman jutustab reklaamikunstniku, maalija ja ajakirja väljaandja konkurentsitihedast elust. Nende rohkem kui 50 aastat kestnud kooselu jooksul muutus maailm sedavõrd, et oma seksuaalsuse pärast kurjategijateks peetud inimestest said viiekümneaastase kooselu järel seaduslikud abikaasad, kuigi esmalt mitte romantilistel, vaid puhtpraktilistel kaalutlustel.

Sellest suhtest on õppida kõigil, seksuaalsest sättumusest sõltumata. Kuidas hoida pikkade aastate jooksul üleval õnnelikku, kirglikku, vastutustundlikku, truudusel põhinevat suhet, vaatamata elu keerdkäikudele, kividele ja kändudele, mis kõigile teel ette tulevad.

Jutustused.