Tooted
Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias „meie aja mõjukaim intellektuaal“. Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu, ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga.
Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.
Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.
1930ndatel pakkus V. F. Skinner välja sellised mõisted nagu stiimul, vastus ja preemia. Nimelt mõistsid toonased käitumisteadlased, et õige preemia või karistus lükkab meid kindlal viisil tegutsema. Kuigi Skinneri mudel selgitas suurepäraselt, kuidas välised stiimulid inimeste harjumusi mõjutavad, ei aidanud see mõista, kuidas meie mõtted, tunded ja uskumused sellesse keerulisse võrrandisse paigutuvad. Et seda tühimikku täita, pakub Clear oma „Aatomharjumustes“ välja kognitiiv- ja käitumisteaduse integreeritud raamistiku, mis on üks esimesi, mis võtab arvesse nii väliste stiimulite kui ka sisemiste emotsioonide mõju harjumustele. Ta kirjeldab lihtsalt ning hoogsalt, kuidas ehitada üles paremaid harjumusi ja seda mitte üksnes päevadeks või nädalateks, vaid terveks eluks. Raamatu selgrooks on neljast sammust koosnev harjumuste mudel ‒ signaal, himu, vastus ja preemia, ning neli käitumise muutmise seadust. Kuigi iga tema sõna taga seisavad teaduslikud tõendid, ei ole tegu kaugeltki mitte kuiva akadeemilise uurimuse, vaid ütlemata tõhusa käsiraamatuga.
Aastal 2017 lõi James Clear harjumuste akadeemia, millest sai üks peamisi treeningplatvorme neile, kelle eesmärgiks oli nii isiklikus elus kui ka töises plaanis paremaid harjumusi juurutada. Õigepea asusid Fortune 500 ettevõtted ja plahvatuslikult kasvavad idufirmad oma juhte ja meeskondi just sellesse akadeemiasse koolitustele saatma. Tänaseks on harjumuste akadeemia lõpetanud üle 10 000 juhi, treeneri ja õpetaja.
Öeldakse, et mõni inimene ujub vastuvoolu. Kaudselt vihjab see klišee aga, et kõik ülejäänud lähevad vooluga kaasa. See on ebamugav tõsiasi. Meil kästakse juba varasest east alates mitte tüli tekitada, püüda kohaneda, ilma et see näiks pingutatuna. Meid hakkavad määratlema uskumused, mis pole meie enda omad. Avastame end sissetallatud radadelt, mis pole kunagi olnud meie omad. Järgime juhiseid inimestelt, kes meid ei tunne ega tea, kuhu minna tahame. Värvime kontuurpilte, mille on joonistanud keegi teine. Selle tagajärjel muutume omaenda elus kõrvaltegelaseks ja satume sõltuvusse reaalsusest, millest tahame põgeneda.
Hind, mida maksame selles maailmas elamise eest, on enda reetmine ja sideme kaotamine enda sisemise geeniusega. Teis on tohutu hulk kasutamata tarkust. Te koosnete igast läbi elatud kogemusest, igast kuuldud loost, igast inimesest, kes olete olnud, igast loetud raamatust, igast tehtud veast, igast killust oma imeilusast sassis inimlikust eksistentsist. Kõik see teeb teist teie: tohutu aarde, mis ootab avastamist. Kõik see tarkus on peidetud maskide taha, mida kannate, rollide alla, mida mängite, ja aastakümnetepikkuse sotsiaalse tingimise alla, mis on õpetanud teid mõtlema nagu teie õpetajad, mõtlema nagu teie vanemad, mõtlema nagu teie hõim, mõtlema nagu mõjuisikud ja arvamusliidrid – mõtlema nagu ükskõik kes, aga mitte teie ise.
Meid on õpetatud iseseisvaid mõtlejaid kartma. Kui panna inimesed oma peaga mõtlema, pole teada, kuhu nad lähevad. See raamat on nende jaoks, kes soovivad jätta universumisse oma jälje. See on praktiline raamat ebapraktilistele inimestele, mis annab vajalikud tööriistad, et üles ärgata ja ennast leida ning avastada meloodiad, mida saate elu sümfoonias mängida vaid teie. Heitke kõrvale see, mis teid ei teeni, et saaksite avastada oma tuuma.
Raamatu autor Ozan Varol on ise läbi teinud mitu murrangulist elumuutust ja kannapööret – Türgist USA-sse kolimine, karjääripöörded astrofüüsikust juuraprofessorini ja juuraprofessorist täiskohaga kirjanikuks – ning teab, millest räägib.
Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell.
Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast.
Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate.
Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. – Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautor.
Paljud ettevõtjad viivad oma ideid ellu liialt rutakalt, mille tulemusel jookseb seitse toodet kümnest ludinal lati alt läbi. David Bland ja Alex Osterwalder on võtnud nõuks seda statistikat muuta, pakkudes välja lihtsa meetodi, mis aitab heast ideest kuulikindla ärimudelini liikuda. Nende „Äriideede testimine“ selgitab, kuidas kahandada riski raisata aega, raha ja teisi ressursse ideedele, mis ei hakka kunagi tööle. Kuidas elimineerida strateegia ning testimise ja valideerimise vahel laiutavat lõhet? Kuidas teha kindlaks ja testida võtmetähtsusega hüpoteese väärtuspakkumise ja ärimudelitahvli abil? Kuidas langetada olulisi ärilisi otsuseid viisil, mis lubab toetuda enamale kui intuitsioon ja kõhutunne? Kuidas julgustada oma meeskonnas eksperimenteerivat mõtteviisi ja kuidas sellest vormida pidev ning jätkusuutlik protsess?
„Äriideede testimine“ on suurepärane käsiraamat suurfirma novaatorile, kes üritab korporatsiooni kitsendusi trotsides uusi äriprojekte käima tõmmata; idufirma ettevõtjale, kes tahab testida ärimudeli algkomponente, et vältida meeskonna ja investorite tarbetut aja, energia ning raha raiskamist; ja kõigile neile, kes ihkavad põhitöö kõrvalt oma äri püsti panna.
David Bland on nõustaja ja mitme ettevõtte asutaja, kes on oma töös keskendunud sellele, et aidata ettevõtetel saavutada turu ja nende toote vahelist sobivust. Enne nõustamistööd arendas David üle kümne aasta tehnoloogiavaldkonna idufirmasid. Seda maailma toetab ta tänini, jagades oma teadmisi mitmes Silicon Valley idufirmakiirendis.
Innukas ettevõtja ja nõutud esineja Alex Osterwalder on rahvusvaheliste menukite „Ärimudeli generatsioon“ ja „Väärtuspakkumise disain“ põhiautor. Aastal 2015 võitis ta Thinkers50 strateegiaauhinna, mida Financial Times nimetab juhtimisideede Oscariks.
2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.
Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …
¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,
¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,
¤ toovad lapsed kontorisse,
¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,
¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.
Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv, innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. „Mässuliste“ kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!
Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid. 1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest. Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni. Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.“ Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.
New York Timesi bestseller. Majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk „Arutu õhin“ pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud. Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida.
„Arutu õhina“ põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel „lõhkenud“ mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli preemia loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti.
Raamatu väljaandmist on toetanud LHV.
Dan Ariely on Duke’i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat „Irratsionaalne inimene“ on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.
„Ettevõtte kasvatamine“ on teejuht kõigile ettevõtjatele ja juhtidele, kes soovivad oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt kasvatada. Saage üle kasvuhirmust ning õppige parimatelt, kuidas vältida vigu, mis võivad teile kalliks makma minna. Verne Harnishi meeskond on oma teooria ehitanud üles juhi neljale tähtsaimale otsustusvaldkonnale, mis on omavahel tihedalt seotud: inimesed, strateegia, teostus, raha. Need tuginevad omakorda igaüks ühele põhiküsimusele ning nende valdkondadega kaasnevad spetsiifilised kasvutööriistad. Et toetada oma valdkonnas domineeriva ettevõtte loomist, keskenduvad raamatus toodud nõuanded ettevõtte töötajate ümbersuunamisele. Kui tippjuhtkonna ja neid toetavate töötajate fookus on paigas ja kui pakutud tööriistu edukalt rakendada, on võimalik rahakäivet mitmekordistada, keskmist kasumlikkust ületada ning ettevõtte väärtust konkurentidega võrreldes suurendada. Mõistagi tuleb neil sammudel ette takistusi (puudulik eestvedamine, suureneva infrastruktuuri haldamine, turundusfunktsiooni ebaõnnestunud kasvatamine), ent raamatus pakutakse välja lihtsad võtmeharjumused nende sujuvamaks ületamiseks. Reeglid on lihtsad ja näited inspireerivad; võtke üks samm korraga ning ärge unustage kogu protsessi nautida. Võtke juhtimisel ja planeerimisel kasutusele Rockefelleri harjumused ja saavutage pikaajaline edu. Autor Verne Harnishi sõnul kuulub edu neile, kellel on ammendamatu õpihimu ja kustutamatu tegutsemistahe. Need, kes võidavad, otsivad pidevalt paremaid viise asjade tegemiseks ja täiustamiseks. Nad ei jää käed rüpes passima, lastes teistel endast mööda minna. Nad kasutavad oma tööriistu ja ressursse takistuste ületamiseks ja asjade teoks tegemiseks. Soovite saavutada edu selle raamatu ja oma ettevõttega? Jätkake kasvamise käigus õppimist ja tegutsemist.
Kui arvate, et finantsvabaduse teekonnal alustamiseks peab omadega enne kuhugi jõudma või mingitele tingimustele vastama, siis eksite. Säästmist pole mõtet alustada siis, kui teenite rohkem raha, ega siis, kui olete vanem, ega homme või kahe nädala või aasta pärast.
Raamatu autor Grant Sabatier alustas 2,26 dollariga arvelduskontol ja 1 sendiga säästukontol. Viis aastat hiljem oli tema puhasväärtus üle miljoni dollari: "Ma ei võitnud loteriiga ega saanud mingit ootamatut pärandust. Ma ei saanud rikkaks mõne uue äpi abil, mille oleksin Google’ile miljardi dollari eest maha müünud. Ma ei sahkerdanud maffia heaks ega röövinud ühtegi panka. Ma lihtsalt õppisin kõike, mida sain, seadsin kahtluse alla kõik raha kohta käivad populaarsed nõuanded, millega kokku puutusin, ja maksimeerisin oma aja väärtust isikliku rahanduse, ettevõtluse ja investeerimise kombinatsiooni abil. Need on kolm asja, mida absoluutselt igaüks, isegi kui tal on pangas ainult 2,26 dollarit ja puuduvad turustamisoskused, saab õppida iseseisvalt tegema."
Sabatier jagab lugejatega täpset raamistikku ja konkreetseid samme, millega ta ise enda eesmärkideni jõudis. Kõige keskmes on küsimus: kuidas teenida võimalikult palju raja võimalikult lühikese ajaga? Ta näitab, miks ei ole eelarve tegelikult vajalik, kuidas aidata ennast rahahalduri palkamise asemel ise, miks ei ole alati otstarbekas jälgida toodete kilohinda või kuidas saab nii, et käite ikkagi sõpradega väljas või haarate kinni viimase hetke reisipakkumistest.
Plaan on lihtne: samm:
1. samm: arvutage välja oma number.
2. samm: arvutage välja, kus te täna olete.
3. samm: muutke radikaalselt oma mõtlemist rahast.
4. samm: lõpetage eelarve koostamine ja keskenduge sellele, mis mõjutab teie säästmist kõige rohkem.
5. samm: kasutage ära oma „üheksast viieni“ tööd.
6. samm: hakake tegelema mõne kasumliku kõrvaltegevusega ja mitmekesistage oma sissetulekuvooge.
7. samm: investeerige nii palju raha nii vara ja sageli kui võimalik.
Rahaasjad ei pea olema keerulised ega eelda finantsharidust, tuleb lihtsalt olla meelekindel ja alustada kohe. Ärge magage maha väärtuslikke hetki oma perega, avastage maailma ja otsustage ise oma elu üle.
11. sajandil janunesid Põhjamerd ümbritsevate maade valitsejad võimu järele. Võimu haaramiseks vajasid nad sõjamehi, sõjameeste värbamiseks vajasid nad hõbedat ning hõbeda hankimiseks polnud muud võimalust kui sõda. See nõiaring tõmbas Põhjamaade valitsejad jõhkrasse võitlusesse ülemvõimu ja ellujäämise nimel, mille tulemusel hävisid kuningriigid ning sündis impeerium.
"Huntide aeg" viib lugeja haaravale reisile läbi Inglismaa ja Skandinaavia ühise verise ajaloo, läbi varakeskaegse Euroopa, metsikute Norra fjordide ja jõukate Andaluusia linnade.
Tore Skeie dramaatiline, suuresti saagadel ja skaldiluulel põhinev teos toob elavalt ja värvikalt meieni viikingite ja anglosakside maailma täis sõdu, vandenõusid, reetmist ja äraostmist.
Tegemist on Soome investori Seppo Saario klassikalise investeerimisteemalise raamatu täiendatud trükiga. Raamatut on ka Eestis mitmel korral välja antud ja see on saanud populaarsemaks investeerimisalaseks raamatuks. Uustrükk on kaasajastatud, kaasautoriks on Saario pojapoeg Joakim Saario.
Raamatu eesmärk on pakkuda praktilist nõu aktsiainvesteeringuteks, õpetades, kuidas börsid toimivad, milliseid võimalusi need pakuvad ja kuidas investeerida arukalt, arvestades riske ja tulusust.
Autor toob esile, et edukas investor peab kohanduma kiiresti muutuva maailmaga, mida mõjutavad digitaliseerumine, kliimamuutused, internet, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt. Ta peab eemalduma kahanevatest ärivaldkondadest ja otsima nende asemele uus kasvuvõimalusi.
Erinevalt paljudest teistest investeerimisraamatutest põhineb teos autori enda 70aastasel kogemusel laia valiku investeerimisvaradega: aktsiad, võlakirjad, fondid, optsioonid, kuld, valuuta, kinnisvara, kunst jne.