Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell.

Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast.

Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate.

Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. – Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautor.

Kas leiad end stressist, harjumusest või lihtsalt igavusest suupiste järele haaramas? Psühhiaater ja neuroteadlane dr Judson Brewer avab meie aju mustreid, mis panevad meid sööma ka siis, kui keha seda ei vaja. Dr Breweri „Näljaharjumuses“ välja töötatud programm aitab teadlikkuse ja harjumuste muutmise abil ülesöömise tsüklile lõpu teha ning toiduga eluterve suhte kujundada. See raamat ei räägi dieeditamisest – see õpetab sind töötama koos oma ajuga, et saavutada püsiv positiivne muutus.

Autor selgitab viimase 20 aasta jooksul uuritu tulemusi ning selgitab, kuidas loobuda kasututest harjumustest ning omandada kasulikke. Eesmärk ei ole kaalu langetada – kui sa just pole seda ise oma eesmärgiks võtnud. Raamatust leiad plaani, mille eesmärk on sind toiduvanglast välja aidata ja tekitada tunne, et sina kontrollid söömist, mitte vastupidi. Mis veelgi olulisem, see muutus tekib ilma pidevate, kurnavate ja kokkuvõttes tulutute jõupingutusteta harjumustest tahtejõuga üle sõita.

Kõlab võib-olla mõeldamatult, aga kui hakkad mõistma, kuidas su aju toimib, saad õppida sellega koostööd tegema ja võtta eesmärgiks muuta söömisharjumusi nii, et sõna „kontroll“ kaotab tähtsuse. Harjumuste muutmise teaduse ja teadveloleku praktika võimsa kombinatsiooni abil õpid aju rakendama selleks, et tervendada suhet iseendaga.

Oled teel enesekaastunde poole, mis aitab sul vabaneda emotsionaalse söömise ja häbi tsüklist. Kui soovid loobuda vaid mõnest juurdunud toitumisharjumusest, siis ära muretse – raamatus käsitletakse ka seda.

***

Kui suhe toiduga omandab elus liiga suure tähtsuse ning hakkab mõjutama meie igapäevast toimetulekut, siis saame sellest rääkida kui häirest. Sageli kaasneb sellega palju häbi ja piinlikkust, millega siinne raamat toime aitab tulla. „Näljaharjumuses“ selgitatakse häirunud toidusuhte tekkepõhjuseid ning õpetatakse, kuidas taasluua hea suhe mitte ainult toidu, vaid ka iseendaga. Selleks annab autor mitmeid harjutusi, mille keskmes on teadveloleku praktiseerimine.

Helena Mesikepp

psühhiaatria arst-resident