Tooted

Kaunilt illustreeritud raamat tutvustab 50 koduaias kasvavat taime, mida võib tarvitada ka ravimtaimena. Kirjeldatakse taimede tervistavaid omadusi ja õpetatakse, kuidas neid erinevate haiguste korral pruukida. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile aiandus- ja taimravihuvilistele.

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.

Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Käesolevate kaante vahele koondatud dokumendid ja muu materjal valgustavad sündmustikku, mis sai alguse Nõukogude-Eesti sõjaväelistest läbirääkimistest ja Punaarmee vägede saabumisest baasidesse 1939. aasta oktoobris ning mille lõppakordiks oli Eesti Vabariigi okupeerimine ja annekteerimine NSV Liidu poolt 1940. aasta suvel.

I Vaataja, kes avab nüüd tema käes oleva trükise, võib sattuda hämmeldusse. Mis see siis on, kas kataloog, mingi kummaline reklaambuklett, uus erootiline väljaanne? Kes on too tundmatu autor, kes nii väljakutsuval moel püüab laiale publikule tutvustada ennast ja oma kunsti, teades, et tema loomingut on seni näinud ainult väga kitsas sõprade ringkond, et tema nime taga ei järgne näitustel esinemise pikk loetelu, nimekate galeriide toetus ega kriitikute tunnustavad artiklid päevalehtedes? Kunstikriitiku jaoks on aga too autor huvitav fenomen, mis tuntud küll Lääne kultuuris, mitte aga raudse eesriide taga kujunenud ühiskonnas. Tema ees- ja kunstnikunimi on Beatrice ja manifesteerib ta ennast eelkõige naisena, kuid mitte feministina. Tema mõtet toidavad fantaasiad, mille realiseerimine pole alati kas reaalne, sest reaalsus võib tihtipeale surmata unistuse taevasinise puhtuse, või osutub idee teostamine nii keeruliseks, et kaotab realiseerununa oma võlu. Olla loomulik on Beatricele esmatähtis. Beatrice on noor naine ja noor kunstnik, nagu iga tark naine, teab ta oma eeliseid ning oskab varjata puudusi. Selle, mis on temas ebaküps kunstnikuna, kompenseerib ta naisena. Väljendusvahendina kasutab ta oma keha. Beatrice esitab meile oma nägemuse naisest, ta on iseendale eesmärk ja vahend, ta paljastab end ja pihib, sest teisiti ta ei saa — sest nii meeldib talle. Ta ei häbene, vaid näitab ja provotseerib. Moodsa inimesena ei tea ta midagi hea ja halva maitse piirist. Tema naine on ekstaatiline, peibutav, hellitatud, odalisk, salongidaam, "glamour"-foto modell, masohhistlik ekshibitsionist, kass, igavest armastust janunev. Erootiline märk. Tema enesepaljastustes on nii palju ausust, et see mõjub eheda dekadentsina. Nagu madu, keerdub ta mootorratta ümber, etendades tehnikasajandi Ledat ja Luike. See on päevik ilma ühegi reata, kuid semiootiliselt on pilt mõistetav. See, mida ei võimalda kujutada fotograafia, kuulub joonistustele. Neis jatkub pihtimus, mille algus ulatub rituaalsete orgiateni Vanas Egiptuses. Kuigi kunstnik Beatrice ei ületa modell Beatricet, on joonistuste tundeline intensiivsus siiski tähelepanuväärne. Õrn pastelne koloriit annab töödele rokokoolikku kergust, autoportreena töödes korduv naisenägu saab graafilisse kompositsiooni viiduna üldistatuma tähenduse. II Beatrice sõnum pole niivõrd kunstiline, kuivõrd eluline. Igatsus kättesaamatust "Life-style'st, oma Eldoradost, kuhu kunagi ei jõuta. III "Ma teile kirjutan — mis enam?.." (A.Puškin, "Jevgeni Onegin") Harry Liivrand

Raamatus jutustatakse materiaalse ja vaimse kultuuri arengust Bütsantsis ja Araabia kalifaadis. Raamat on määratud õpilastele ning aitab avardada nende ajalooalast silmaringi.

„David Copperfield“ on maailmakirjanduse klassikaline noorusromaan. Inglise kultuurilukku ja koguni briti mõtlemisviisi on see raamat vähemalt niisama püsivaid jälgi jätnud kui näiteks „Kevade“ Eestis. Imelise sujuvusega põimub selles teoses vahetu lapsepõlveelamus ja üldinimlik lapsepõlvenostalgia, traagiline ja koomiline. Käesoleva eestikeelse uusväljaande esimene köide hõlmab peategelase varast lapsepõlve, raskeid õpiaastaid ja esimest armastust, teine küpsemist, eneseteostust ja õnne

Noore autori (s. 1967) teine luuleraamat on vaimukas absurdipoeem, kus põimuvad paganlik ja nüüdisaegne.

Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.

Monograafia eesmärk on anda žanri üldistatud arengulugu aastail 1900-1940.

Eesti kroonika aastaraamat 1990, mis sisaldab ülevaateid Eesti Vabariigi rahvusvahelistest suhetest ja Balti küsimusest, sise- ja välispoliitikast, majandusest, kalandusest, veetranspordist, trükitoodangust, teadusest, haridusest, kirjandusest, kunstist, teatrist, spordist ja kuritegevusest aastal 1990. Sisaldab tähtsamaid sündmusi ja lisasid.

Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Sisu: Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud Eesti rahvapärasest ajaarvamisest Eesti ajaloo taustal Резюме Zusammenfassung Summary

Tartu-ainelise kaksiktriloogia teine osa, mis keskendub 1930ndate üliõpilaselule, mille tähtsündmused on volbriöö tähistamine, ball Vanemuises ja paadiretk Emajõel.

Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat esitab ja kirjeldab slängisõnu 152 eri teemal. Samad sõnad on loetletud alfabeetilises registris.

Valik sõja-aastatel ja paguluses kirjutatud kodumaa-teemalist luulet.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Juba raamatu sissejuhatuses kinnitatakse: "Andekaid proffe, kes mängivad loomupärase talendi toel, kohtab harva. Jah, nad on olemas, kuid valdav enamik turniiriproffidest õppisid mängima nagu sina ja mina, abiks kombinatsioon treeningust, tehnilisest teabest, katsetest ja eksitustest ning lihtviisilisest kõvast tööst." "Golfiproffide saladused" on mänguoskuse omandamisel või lihvimisel heaks kaaslaseks – raamatus avaldavad lugejale oma võidunippe ja mängutehnikaid sellised maailma esimängijad nagu Padraig Harrington, Rory McIlroy, Gary Player, Ian Poulter jpt.

Luuletajanna, staganaaja teisitimõtleja ning Brežnevi-Andropovi režiimi meelsusvangi mälestusteraamat tema poliitvangipõlvest KGB eeluurimisvanglas ja laagrites aastail 1982-1986, kus autor viibis koos mitmete saatusekaaslastega, teiste hulgas ka Lagle Parekiga. Erinevalt A. Solženitsõnist mõtiskleb ta pigem tundeküllaselt inimeste motiivide, sisemaailma üle, mis muudab ühed vangideks, teised vangivalvuriteks ja seda mitte Stalini terrori aegadel, vaid lähiminevikus.

Autor kirjeldab ja näitab fotodel võimlemisharjutusi, mida ta omaenda väikeste lastega on teinud ja teisigi lapsevanemaid tegema õpetanud.

Külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.

Joseph Rothi (1894-1939), juudi rahvusest austria kirjaniku 1930. aastal ilmunud romaan on mälestusmärk autori rahvale, lugu piiritult Jumalale alluva inimese kannatustest. Ühe lihtsa mehe romaan.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse "Nahksuka jutud" kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud "tsivilisatsioonikandjatele".

Sisukord:
Jack Ritchie
Uus nägu Arthur Porges
Tikkudega mõrvari vastu Marshall Schuon
Blondiin ja koll Jack Sharkey
Tappev sinine Robert Colby
Öine hääl Borden Deal
Suure raha jälil Jack Ritchie
Pahupidi maailm James McKimmey
Pianist

Raamat Eesti NSV rahvakunstnikust Ita Everist vastab ülesehituselt klassikalisele viievaatuselisele draamale. Selles raamistuses vaadeldakse näitleja loometeed kolmekümne kolme aasta (1953–1986) vältel teatris, filmis, raadios, televisioonis. Raamat on illustreeritud rohkete mustvalgete fotodega.

Kuidas ma võin saada teada Jumala tahet oma eluks? Mida Jumal tahab, et ma teeksin oma eluga? Mis on minu kutsumine? Need on küsimused, millele enamus inimesi otsib vastust. Kas sa tead Jumala täiuslikku tahet oma elu jaoks? Edu on vältimatu, kui sa käid nõusolekus Jumal Isaga. Läbi selle imelise raamatu, mille on kirjutanud Gloria Copeland, avastad sa Tema plaani ja leiad piiblikohased vastused, mis juhatavad sind Jumala tahteni sinu elu jaoks.

Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetege-vusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstan-tin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik. tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes ei põrganud tagasi kuitahes suurte raskuste ees. Tutvudes Tõnissoni ja Pätsi elukäiguga, saab lugeja ka ülevaate tolleaegsetest ajaloosündmustest Eestis.

Noore autori esikkogu iseloomustavad vaikelulised looduspildid, meditatsioonid, luuletajamina.

 

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Toomas avas silmad ja kuulis heinu kahisevat oma pea ja külje all. Ta esimene mõte oli, et magab jälle oma sepikojas põhuhunnikul. Siis aga nägi ta, kuidas katuse pilude vahelt paistis sisse heledat valgust, ja talle meenus otsekohe, et on heinaküünis, kuhu öösi Kaiemäelt selle Veneküla tüdrukuga oli tulnud. Tõsi, tüdruk isegi magas siinsamas ta kõrval heintel, sasitud juustega pea ta parema õla najal. Ning nüüd juba meenus talle kõik, mis siin oli juhtunud. Siis aga liigutas ka tüdruk ennast. Ta oli nähtavasti ergu unega, tõstis pea ja vaatas ringi. Kargas äkki istuli ja hüüatas: "Jumal!"

Sisukord: Vaip on vaip, Heegeldamine, Ruudulised saunalinad, Lasteriided, 10 dzemprit, Suurrätt ja sallid

Sisukord:
Ilmasõjast Vabadussõtta
Kindral Sootsi vennanaine
Saatkonna autojuhi saladus
Sõtta ei jää ilmaski hiljaks
Kapral Pensioni ülemus
Ülekuulajast ülekuulatavaks
Surmasõlmi kolmes lennuväes
Unustage oma nimi
EV Välisministeeriumi teenistuses

Raamat on mõeldud kitarri ajaloo huvilistele ja klassikalise kitarrimängu õppijaile.

I osa tutvustab kitarri ja kitarrimuusika ajalugu: kitarri arengut aastasadade jooksul, tähtsamaid kitarriste-virtuoose ja kitarrimuusika loojaid.
II osa käsitleb kitarrimängu algõpetust. Muusikalise materjalina kasutatakse eesti rahvaviise ning algajaile jõukohaseid populaarsemaid kitarripalu.
III osa - mänguõpetus edasijõudnuile - pakub etüüde ja tehnilisi harjutusi, mis annavad ettekujutuse klassikalise kitarrimängu põhitehnikast.
IV osa - 20 populaarset kitarripala - aitavad süveneda interpretatsiooniprobleemidesse.
Raamatu lõpus on populaarsete klassikapalade seaded kahele kitarrile.

Käesolevas raamatus on antud võimalus teha retk aastatuhandete tagant pea tänapäeva välja, tutvuda prostituutide eluga lõbumajades, tänavail ja isegi templites. Oli aegu, mil oma ihu müüv naine oli haritum ja intelligentsem kui tuntuimad mehed riigis, lõbumaja aga auväärt asutus. Ent siis jõudsid kätte aastad, kus prostituuti ähvardasid timukakirves ning piinakamber. Seejärel muutus suhtumine taas inimlikumaks, tekkis abistamispüüd -- paraku sageli tagajärjetu. Selline arengukäik ilmnes kõikjal: Idamail, meie maailmajaos, Eestis...

Kriminaalromaan, kus tegutseb kuulus detektiiv Nero Wolfe. Wolfe palgatakse otsima kadunud inimest, kes ilmub peatselt välja, aga uue nimega, ning süüdimõistetuna mõrvas.

Kahest köitest koosnev C.R. Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" 1991. aasta väljaanne sisaldab endas: "Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga" ning "Kolm isamaa kõnet. Faksiimile-väljaanne käsikirjast".

1937. aastal ilmunud raamatu faksiimileväljaanne. Noortele poistele kasvatuseesmärgil koostatud kogumik selgitab muhedate kirjade kaudu noorkotkaste elu ja aateid, lähtudes põhimõttest „olla homme parem kui täna“. Ilmus esmakordselt 1937. a. Noorte Kotkaste Peastaabi Kirjastuselt ja seda kingiti igale noorkotkale ja noorele haukale Vabariigi aastapäeva puhul, et neist kasvaksid korralikud kodanikud.

 

Munkadekloostri aednik, kes auväärse abtissi toas kadakasuitsuga täitõrjet tegi (sest abtiss oli lõpuks ikkagi otsusele jõudnud, et meesterahva hais tema toas ei saa olla hullem kui kari tigedaid täisid), kaotas tolle voodi alla oma kunagise armsama sukapaela – häda ja viletsus, kui see peaks üles leitama – ja selle tagasisaamiseks ei jäänud tal üle muud, kui koos oma maasoost abilisega kratt valmis teha. Aga tegijate vaga meelelaadi tõttu tuli kratt ka sugugi mitte pahalane, vaid selline süütu loomuga. Tegi lahti oma rukkilillesinised silmad ja lubas vagal meelel hakata “klistuse auks klaami koljama”. Ja soovis koheselt teada saada, kes ta emme on. Kuuldes, et eks see vist neitsi Maarja ole, teatas elukas, et “no siis on kollas” ja nõudis pippi ja puppu… …

Juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees! Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”

Dr. Med. Konstantin Lellepi ülevaade kehaehituse ja iseloomu seostest. Raamat käsitleb kehaehituse põhitüüpe, iseloomude põhitüüpe, üleminekuid ja segatüüpe ning kehaehituse ja iseloomu suhete põhjusi.