Tooted

Autor käsitleb oma teises kogus mitmesuguseid erutavaid sõlmküsimusi inimeste tunde- ja mõttemaailmas.

4. trükk

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

1939. aastal ilmunud ja kohe populaarseks saanud raamatu kordustrükk. Iga lugeja võib väljaandest leida endale midagi meeldivat: kas toreda mängu või huvitava kunsttüki, millega sõpru lõbustada.

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.-70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale. Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Ivan Bunini nimi peaks eesti lugejatele juba tuttav olema, peaaegu kogu tema ilukirjanduslik looming on eesti keelde tõlgitud. Oma raamatutes kirjeldas ta vene külaelu ja vene aadli allakäiku. Tema romaanide klassikaline stiil seob teda pigem 19. sajandi vene suurte kirjanike – Turgenevi, Tolstoi ja Tšehhoviga – kui ta oma kaasaegsete modernistidega. Lisaks romaanidele ja lühijuttudele kirjutas Bunin ka luulet ja oli hinnatud tõlkijana. Pärast Vene revolutsiooni Bunin emigreerus, kuid kirjutas ka paguluses üksnes Venemaast.

Käesoleva raamatu kaante vahelt leiab lugeja neli romaani: "Küla", "Suhhodol", "Mitja armastus" ja "Arsenjevi elu".

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Raamatus jutustatakse materiaalse ja vaimse kultuuri arengust Bütsantsis ja Araabia kalifaadis. Raamat on määratud õpilastele ning aitab avardada nende ajalooalast silmaringi.

Noore autori (s. 1967) teine luuleraamat on vaimukas absurdipoeem, kus põimuvad paganlik ja nüüdisaegne.

Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.

Monograafia eesmärk on anda žanri üldistatud arengulugu aastail 1900-1940.

"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Sisu: Eesti rahvapärase ajaarvamise ühikud Eesti rahvapärasest ajaarvamisest Eesti ajaloo taustal Резюме Zusammenfassung Summary

"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Raamat sisaldab Francois Mauriaci romaane "Armastuse kõrb", "Galigai" ja "Endise aja nooruk".

Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat esitab ja kirjeldab slängisõnu 152 eri teemal. Samad sõnad on loetletud alfabeetilises registris.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Juba raamatu sissejuhatuses kinnitatakse: "Andekaid proffe, kes mängivad loomupärase talendi toel, kohtab harva. Jah, nad on olemas, kuid valdav enamik turniiriproffidest õppisid mängima nagu sina ja mina, abiks kombinatsioon treeningust, tehnilisest teabest, katsetest ja eksitustest ning lihtviisilisest kõvast tööst." "Golfiproffide saladused" on mänguoskuse omandamisel või lihvimisel heaks kaaslaseks – raamatus avaldavad lugejale oma võidunippe ja mängutehnikaid sellised maailma esimängijad nagu Padraig Harrington, Rory McIlroy, Gary Player, Ian Poulter jpt.

Luuletajanna, staganaaja teisitimõtleja ning Brežnevi-Andropovi režiimi meelsusvangi mälestusteraamat tema poliitvangipõlvest KGB eeluurimisvanglas ja laagrites aastail 1982-1986, kus autor viibis koos mitmete saatusekaaslastega, teiste hulgas ka Lagle Parekiga. Erinevalt A. Solženitsõnist mõtiskleb ta pigem tundeküllaselt inimeste motiivide, sisemaailma üle, mis muudab ühed vangideks, teised vangivalvuriteks ja seda mitte Stalini terrori aegadel, vaid lähiminevikus.

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

Autor kirjeldab ja näitab fotodel võimlemisharjutusi, mida ta omaenda väikeste lastega on teinud ja teisigi lapsevanemaid tegema õpetanud.

Külajuttude ainestik on võetud Helme kihelkonnast, tegevusajaks möödunud sajandi viimane veerand ja meie sajandi algus. Jutte seovad raamatu peategelase Surma-Kusta lühimonoloogid. Surma-Kustaks hüüti Helmes omal ajal kalmistuvaht Gustav Limbergi.

Joseph Rothi (1894-1939), juudi rahvusest austria kirjaniku 1930. aastal ilmunud romaan on mälestusmärk autori rahvale, lugu piiritult Jumalale alluva inimese kannatustest. Ühe lihtsa mehe romaan.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

Sisukord:
Jack Ritchie.
Uus nägu Arthur Porges.
Tikkudega mõrvari vastu Marshall Schuon.
Blondiin ja koll Jack Sharkey.
Tappev sinine Robert Colby.
Öine hääl Borden Deal.
Suure raha jälil Jack Ritchie.
Pahupidi maailm James McKimmey.
Pianist

Le Bon uuris inimeste käitumist hulga liikmeina. Ta tuvastas, et kui koos on anonüümsust tagav hulk inimesi, kaob nende võime tsiviliseeritult mõelda. Rahvahulk on vastuvõtlik, impulsiivne ja infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine kollektiivi vaimuga on võrreldav hüpnootilise regressiooniga, mis viib inimese tagasi hingeseisundisse, mis oli omane eelajaloolisele seisundile. Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle.

Väidetavalt oli tema teos "Hulkade psühholoogia" lemmiklektüüriks nii Hitleri, Mussolini kui ka Stalini laual.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Toomas avas silmad ja kuulis heinu kahisevat oma pea ja külje all. Ta esimene mõte oli, et magab jälle oma sepikojas põhuhunnikul. Siis aga nägi ta, kuidas katuse pilude vahelt paistis sisse heledat valgust, ja talle meenus otsekohe, et on heinaküünis, kuhu öösi Kaiemäelt selle Veneküla tüdrukuga oli tulnud. Tõsi, tüdruk isegi magas siinsamas ta kõrval heintel, sasitud juustega pea ta parema õla najal. Ning nüüd juba meenus talle kõik, mis siin oli juhtunud. Siis aga liigutas ka tüdruk ennast. Ta oli nähtavasti ergu unega, tõstis pea ja vaatas ringi. Kargas äkki istuli ja hüüatas: "Jumal!"

Sisukord:
- Muinasjutt põlevast merest
- Hiiglastest
- Läänemere lestast
- Muinasjutt Cieczkowi lossihärra lastest
- Muinasjutt nõiutud lossipreilist
- Kuidas Lański järve Lalka saar tekkis

See on põnev psühholoogiline romaan heitlikest inimsaatustest, armastusest, inimlikust õnnest ja selle saavutamise erinevatest võimalustest. Sündmused arenevad eksootilises Hongkongis, kuhu inglise arst ja teadlane Walter Fane asub elama pärast abiellumist võluva, kuid kergemeelse Kittyga. Ületamatu jutustajana keskendab autor tähelepanu inimeste sisemaailmale. Ta võrdleb elu kireva looriga, mis varjab sügavamaid saladusi.

KULTAS. Eestis sai see nimi üldsusele tuntuks kolme viimase iseseisvusaasta jooksul. Nii pikk või lühike oli aeg Tallinna esinduskohviku " Kultas" avamisest selle natsionaliseerimiseni...

Raamat on mõeldud kitarri ajaloo huvilistele ja klassikalise kitarrimängu õppijaile.

I osa tutvustab kitarri ja kitarrimuusika ajalugu: kitarri arengut aastasadade jooksul, tähtsamaid kitarriste-virtuoose ja kitarrimuusika loojaid.
II osa käsitleb kitarrimängu algõpetust. Muusikalise materjalina kasutatakse eesti rahvaviise ning algajaile jõukohaseid populaarsemaid kitarripalu.
III osa - mänguõpetus edasijõudnuile - pakub etüüde ja tehnilisi harjutusi, mis annavad ettekujutuse klassikalise kitarrimängu põhitehnikast.
IV osa - 20 populaarset kitarripala - aitavad süveneda interpretatsiooniprobleemidesse.
Raamatu lõpus on populaarsete klassikapalade seaded kahele kitarrile.

Käesolevas raamatus on antud võimalus teha retk aastatuhandete tagant pea tänapäeva välja, tutvuda prostituutide eluga lõbumajades, tänavail ja isegi templites. Oli aegu, mil oma ihu müüv naine oli haritum ja intelligentsem kui tuntuimad mehed riigis, lõbumaja aga auväärt asutus. Ent siis jõudsid kätte aastad, kus prostituuti ähvardasid timukakirves ning piinakamber. Seejärel muutus suhtumine taas inimlikumaks, tekkis abistamispüüd -- paraku sageli tagajärjetu. Selline arengukäik ilmnes kõikjal: Idamail, meie maailmajaos, Eestis...

Kahest köitest koosnev C.R. Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" 1991. aasta väljaanne sisaldab endas: "Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga" ning "Kolm isamaa kõnet. Faksiimile-väljaanne käsikirjast".

Munkadekloostri aednik, kes auväärse abtissi toas kadakasuitsuga täitõrjet tegi (sest abtiss oli lõpuks ikkagi otsusele jõudnud, et meesterahva hais tema toas ei saa olla hullem kui kari tigedaid täisid), kaotas tolle voodi alla oma kunagise armsama sukapaela – häda ja viletsus, kui see peaks üles leitama – ja selle tagasisaamiseks ei jäänud tal üle muud, kui koos oma maasoost abilisega kratt valmis teha. Aga tegijate vaga meelelaadi tõttu tuli kratt ka sugugi mitte pahalane, vaid selline süütu loomuga. Tegi lahti oma rukkilillesinised silmad ja lubas vagal meelel hakata “klistuse auks klaami koljama”. Ja soovis koheselt teada saada, kes ta emme on. Kuuldes, et eks see vist neitsi Maarja ole, teatas elukas, et “no siis on kollas” ja nõudis pippi ja puppu… …

Juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees! Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”

Valik tuntumaid laulutekste on rühmitatud teemade kaupa: On kallis mulle kodupaik Sulle tahan öelda emake hea Me sulle õnne soovime Armastusel kummalised teed Esimene tants on aissa Oi, need sinavad veed Ai trika, ai trika Jõulukellad

Ameerika tuntud suhtlemisspetsialisti Dale Carnegie' (1888-1955) eesti keeles 1939. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Autori eluajal enam kui kolmekümnesse keelde tõlgitud teos pole kaotanud oma tähtsust tänapäevalgi ning on seniajani suhtlemispsühholoogia populaarseks õpikuks.

Sisukord: Interjöör inimfiguuridega Näitusepühapäev Mõrv vastuvõtu ajal "Mitte mina!" Faktid Žest Ülestunnistus Pisiasjad Müüjameisterlikkus Võti Eelsündmused Mida teha? Politseitöö Umbsõlm hargneb Mis tegelikult juhtus Pühapäevased sündmused Puudulikud tõendid Ohtlik afäär Kuhu viisid jäljed Kena väike majake Päev maal Kutse kohtumisele Õhtu seltskonnas Hommikul Hüvasti, Belle! Margery Allinghami (1904-1966) nime tunnevad paljud detektiivromaani austajad väga hästi. Oma kuulsa kaasmaalase Agatha Christie'ga võrreldes on MA vast parema keele ja stiiliga. MA üsna mahukas romaanilooming jaguneb kahte perioodi: ajaviitekirjanduse perioodile järgneb psühholoogilise ja karakterromaani sugemetega kriminaalromaani aeg, mis saab alguse just käesolevast raamatust. MA on öelnud: "Kui olete intelligentne inimene ja soovite elust pageda, siis vajate intelligentset eskapistlikku kirjandust." Seda soovitust järgides sobib suurepäraselt elust pageda just mõnda MA enda raamatusse.

Ajalooainelised lühijutud haaravad sündmusi näiliselt antiigist kaasajani, Hiinast Eestini, tegelikult ajavad ikka põhiliselt asju praegu ja siin.