Tooted

Jean Effel elab Pariisis. Oma vaimulaadi, huumorimeele ja kiindumuste põhjal on ta ehtne pariislane. Tema tunneb ja armastab oma kodulinna. Ta joonistustel saab Pariis elavaks, arhitektuurilised mälestusmärgid muutuvad tummadest tunnistajatest sündmuste kaasosalisteks. Eiffeli torn kord veedab aega väikese pariislase seltsis, ujutades laevukesi Seine'il, kord rebib vihaselt puruks paberilehe Pariisi kokkuleppega. Võiduvärav Etoile'i väljakul viskab välja vihatud ameerika kindral Ridgeway. Linnad ja provintsid muutuvad kunstniku sule või pintsli läbi lõbusateks viinamarjakasvatajateks ja punapõselisteks kangruteks, nad naeratavad meile nagu head tuttavad.

"Don Juan" (1665) on suure prantsuse draamakirjaniku üks omapärasemaid proosakomöödiaid. Just Moliere'i sule all omandab varasem sajaprotsendiline naistevõrgutaja need vabamõtleja jooned, mis teevad don Juanist igavese kuju, keda nii paljud hilisemad kirjanikud on edasi arendanud, igaüks oma näo järgi ja oma ajastu vaimus.

Kuulsa vene lastekirjaniku värsslood, mis illustreeritud ilusate värviliste joonistustega. Lõpus lisaks värss-mõistatused koos vastustega. Teiste lugude hulgas on raamatus: "Doktor Aivaluson", "Köögi-Kata mure", "Kärbse-Kärt", "Imepuu", "Bibigon".

Selles ajaloolises romaanis, mis kujutab XVII-XVIII sajandi vahetuse Inglismaad, on vastandatud kaks maailma – kõrk ja kõikvõimas aristokraatia ja põrmu surutud lihtrahvas.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb. Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks

Valik humoorikaid karikatuure. Brošüür (eesti ja vene keeles)

Kas te tunnete Emiliat? Kui ei, siis anname tungivalt nõu temaga tutvuda! Ta on maailma kõige hämmastavam olend. Ärge laske end sellest segada, et ta on paljalt kaltsunukk: ta on nii kindlameelne ja iseseisev, et hoia alt! Emilia elab vanaema Benta majas ja tal on palju sõpru. Peale vanaema enese ja köögitüdruku, tädi Nastácia, kes Emilia kaltsudest õmbles, on ta sõpradeks lapsed - poiss Pedrinho ja tüdruk Nöpsnina. Lisaks on tal veel nii veidraid ja ebaharilikke sõpru, et selliseid pole arvatavasti kellelgi kogu maailmas. Kust need tulid ja kes nad on, saate teada, kui selle raamatu läbi loete. Siia on kogutud kõige uskumatumad ja huvitavamad juhtumused, millest lastele jutustab kuulus brasiilia kirjanik Monteiro Lobato.

Sisu: Linnukasvatuse organiseerimine, Lindude kehaehitus, Lindude tõuaretus, Põllumajanduslindude sigimine ja tibude väljahautamine, Lindude toitumine ja seedetalitlus, Kanakasvatus, Kalkunikasvatus, Hanekasvatus, Pardikasvatus, Lindude söödad, Lindude tervishoid, Linnukasvatussaadused.

Kirjaniku värssnäidend "Lumivalgeke" annab utoopilise pildi õnnelikust, moraalselt puhtast berendeide rahvast, kes elab lihtsat loomulikku elu targa ilusõbraliku tsaar Berendei riigis, kus ei tunta vägivalda ega ülekohut. Sellesse ühiskonda toovad ebakõla võõrsilt tulnud Mizgir oma egoismiga ja Pakase tütar Lumivalgeke oma südame külmusega. Alles pärast mõlema hukkumist lõpeb Pakase võim, mis berendeilasi palju aastaid on ahistanud.

Käesolev romaan on sobiv näide selle kohta, kuidas heas stiilis kirjutatud töö saab haaravaks lugemismaterjaliks mistahes teema ja mistahes kirjanduslike motiivide puhul. Ridade vahel sädelev huumor ja siin-seal lööv satiir teevad nauditavaks pisemategi detailide käsitluse. Igal sammul on tunda vilunud vanameistri kätt.

Raamatus käsitletakse üldotstarbeliste masinaelementide arvutamise meetodeid ning konstrueerimise põhinõudeid.

Kõvas köites valimik luuletusi

Käesolev teos on kirjaniku esimene ühiskonnakriitiline romaan teiste samalaadsete pikas reas. See on kirglik üleskutse inimlikule kaastundele, lõikava irooniaga kirjutatud protest halbade seaduste, ühiskonnas valitseva ülekohtu ning rahavõimu sünnitatud ahnuse ja kurjuse vastu.

Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse ("Öösse ära kadus", "Külm" ja "Ta lendab mesipuu poole"), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud lugejate teadvuses juurdunumad, kõige kunstiküpsematena tunduvad variandid.

"... mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi "juturaamat"! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale... Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje... kui range ajaloolise dokumendi." H. Kruus Sisu: Noorele sõbrale Varahommikustel radadel Minu esimene kodu Aken ja uks Isa, ema Maailm hakkab avarduma Parri Lauavabrikus Kuidas Härga nukk kleidi sai Äpardus rublaga "Vares vaga linnukene" sakste jõulupuul Esimene koolitalv Unustamatu öö Uued suved ja talved Esimene suvi Tollil Jõune külakoolis Naabreid ja sugulasi Kooliõpetaja Villem Sikk Kursi kihelkonnakoolis Aasta, mis äratas Saadjärve ministeeriumikoolis

Kolm inglise kirjaniku Geoffrey Trease'i jutustust, mis moodustavad käesoleva köite, võimaldavad lugejal teha omalaadse rännaku ajas, "viibida" erinevate ajalooperioodide Inglismaal, nii kaugemas kui ka suhteliselt üsna hiljutises minevikus. Jutud kuuluvad kirjaniku esimesse loomeperioodi. Inglismaa noorte lugejate hulgas on autoril teenitud populaarsus. Esimese jutustuse "Saladuse võti" tegevus toimub XVI sajandi lõpul.

Lootusrikas ja ausast tööst lugupidav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga laenuga ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab peremehe nägemuse järgi saama koht, mis kasvava pere ja järeltulijate eest hoolitseb. Algab elukestev võitlus looduse ja saatuse vingerpussidega, millele lisanduvad veel mõõduvõtmised kiusliku naabrimehe, Oru Pearuga.

Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja "tulemägede maal" Kamtšatkal. Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist. Kas eksperiment õnnestus? Kuna päevikuvormis matkaraamat ei sea endale ekspeditsiooni lõplike tulemuste tutvustamist, esitatakse need siinkohal. Ekspeditsioon avastas teadusele 15 uut liiki, 10 uut varieeti ja 23 uut vormi mitmesuguseid taimi; avastas Kamtšatkale üle 200 uue taimeliigi; avastas uue geisri, mille purskeperiood osutus vaikuseperioodist pikemaks; avastas Kljutševskaja vulkaani tipus (4850 m) kõrvalkaatri; viis Kamtšatkalesmakordselt läbi geisrite ööpäevaseid vaatlusi; esitas geiseriitide morfogeneetilise klassifikatsiooni ja Geisrite oru geoloogilise kirjelduse jne.

"Vaestes inimestes" kujutatakse haruldase meisterlikkusega linna põhjakihtide elu. Näidatakse, kuidas inimesed on alatasa mures homse päeva pärast, kuidas neid, alandatuid, tabavad ebaõnnestumised elus.

"Sa kujuta ette, ikkagi toimus riigipööre. Ma saan tööd!" isal on tegemist, et juubeldust tagasi hoida. "Joodikud ei saa ühe ega teise korra juures tööd," on ema karm, aga temagi hääles pesitseb salajase lootuse säde. Mirjam ei kuule seda öist juttu, tal on tegemist oma unenägudega, mis lõppeda ei taha. Hommukupoole, kui päike kardinas kumama hakkab, näeb Mirjam tulbivälju. Palju punaseid tulpe! Isegi nende oma hoovis, kus suvisel ajal tolm kergesti teise korruse akendeni tõuseb, on aina tulbid ja tulbid... Aga paju all, kus eelmisel päeval rippusid sinised lapitud aluspüksid, must rätik ja rebitud servadega valge palakas, on tühi. Isegi nööri pole, päris tühi. Eilset poleks nagu olnudki.