Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

Jaak Johanson – muusik, kunstnik ja luuletaja. Selles kolmeosalises teoses leiab Jaagu laulud, sõna- ja mõttemängud, suurem osa tema oma käega kirja pandud, ning valiku tema graafikast. Kuigi teda tunti eeskätt lauljana, juhatab "ÖÖÖ-, päeva ja lauluraamat" lugeja Jaagu väga rikkasse siseelusse, mis ei tunne piire kujutava, kirjeldava või lausuva kunsti vahel. Kõik on kokku elu ja unenägu oma lõpututes ilmingutes. Raamatu idee ja suurem osa sisust pärineb Jaak Johansonilt, kuid tervikuna jäi teos tema eluajal lõpetamata. Raamatu lõplikul koostamisel on lähtutud Jaagu käsikirjapärandist, sisukorraplaanist ja kokkulepitud printsiipidest.

Sisukord:

• Kolm lambakest
• Rebane hanekarjas (viisiga)
• Rebane öömajal
• Kukk, kass ja kana (viisiga)
• Utekene ja hunt
• Jutt kitsest paari pojakesega
• Härja maja
• Vana koer
• Karu ja kolm õde
• Üheks venda ja üks õde
• Söepuder
• Marjakobar (viisiga)
• Kosilased sauna juures
• Hiir abimeheks
• Karu koduväiks (viisiga)
• Kuningatütre pastlad (viisiga)
• Kuu kukrus, päev otsa ees
• Kuningapoeg ja hall hunt
• Üle nurme pulmas
• Imelised pealuud
• Kullased oinakesed
• Mida ütleb see saab
• Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)
• Kass, leivalabidas ja niinekera
• Rikas vend ja vaene vend
• Oakene
• Tõrvane härg
• Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Kaasaegse soome kirjaniku (s. 1946) muinasjutt-romaan väikesest poisist Samuelist, keda teised lapsed kipuvad koolis kiusama. Endale seltsiks mõtleb ta välja sinised kassid, keda peagi nähakse kogu linnas ringi liikumas. Ent kohe läheb käiku reklaamimasin: siniseid kasse pildistatakse, kasutatakse kõikvõimalike asjade reklaamimiseks, näidatakse tsirkuses, nende nahkadest tahetakse õmmelda kasukaid jne. Samuel peab kiiresti nuputama, kuidas päästa oma fantaasiakassid.