Tooted

Aabitsat läbib sõnum, et õppida ja lugeda on huvitav ning mõlemad tegevused on lõbusad ka pingutust nõudes. Aabitsa lood on elurõõmsad, aabits ise aitab mõista üksikosade ja terviku suhet, õpetab nägema igapäevaseid olukordi uue pilguga ja otsima iseseisvalt või koos kaaslasega lahendusi elus ette tulevatele probleemidele. Aabitsat luues on autorid lähtunud mh Eesti Lugemisühingu 2012. a projekti "Õpetajate hinnangud 1. klassi õpikutele" tulemuste analüüsist ning arvestanud õpetajate kirjeldatud ootusi ning soovitusi. Lugemismaterjal annab võimalusi ühislugemiseks (õpetaja-õpilane, vanemad-laps) ning saadud muljete jagamiseks. See õpetab nii lugemise tehnikat ja ilmekust kui ka analüüsi- ja aruteluoskusi. Aabitsas on eraldi osad vähese lugemiskogemuse või lugemisraskustega lastele. 1. õppeveerandil on soovitav kasutada aabitsa kõrval ladumisaabitsat, tähekaarte vm häälikulise analüüsi abivahendeid. Heiki Ernitsa detailideni läbi töötatud illustratsioonid aitavad arendada sõnavara, loovust, fantaasiat, tekitavad huvi ja toetavad teksti mõistmist. Piltide kirjeldamine ja nende järgi lugude rääkimine arendab jutustamisoskust. Heiki Ernits töötab Joonisfilmis, on Lotte tegelaskuju ning filmide looja, lisaks tuntud ja tunnustatud illustraator. Heiki on pälvinud oma tööde eest palju tunnustusi, muuhulgas näiteks viiel korral laste poolt valitava parima raamatuillustratsiooni preemia "Nukits". Kogu 1.klassi õppekomplekti visuaalia valmib Heiki juhtimisel.

Mary perekonnas olid kõik ühel nõul, et temast saab kunagi ideaalne abikaasa. Mary mure oli aga selles, et ainus mees, kellega ta oleks tahtnud abielluda, oli tunnustatud südamearst professor Roel van Rakesma. Ent algusest peale oli selge, et mehe huvi tema vastu oli pelgalt töine. Ainus, mis professorit huvitas, oli vaid südameid ravida, aga mitte murtud südameid parandada!

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Autor Margit Saluste: Mõnikord on väikeste poiste esimene sõna hoopis "auto", mitte "emme". Selle raamatuga pakun avastamist, võrdlemist, uudistamist ja miks mitte ka veidike õppimist just eelkõige tulevastele meestele. Raamat on üles ehitatud poisi ja auto vahelise dialoogina, mille käigus proovitakse sobitada sõprust ja leida teineteises sarnaseid jooni. Kas sõbrad üldse peavad olema sarnased?

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed. Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.

Eesti läbi aegade tuntuim ravitseja ja ülimenuka raamatusarja "Ellujäämise õpetus I-VIII" autor Luule Viilma (1950-2002) oli esimeste hulgas, kes julges avalikult kõnelda organismi mittetraditsioonilisest tervendamisest ja tervenemisest ning seostas füüsilisi probleeme psüühikaga. Ta oli sügavalt veendunud, et iga inimene teab ise oma haiguse põhjust, aga enamik ei teadvusta seda endale või ei tegele mõtteraviga. Luule Viilma elutöö pärandiks on tema raamatud. Tänu nendele jõudis ta palju rohkemate abivajajateni, kui oleks jõudnud ainult õpetaja, lektori või ravijana tegutsedes. Juba esimene, 1995. a. ilmunud teos oli selle ilmekaks tõestuseks ja kujunes vastu ootusi tohutult menukaks. Autori kogu kirjalik looming käsitleb selliseid teemasid nagu haigused, nende tekkepõhjused ja ümbritsevaga leppimine, andestamine ja hävitavate emotsioonidega toimetulek. Viilma raamatud selgitavad avaralt ja omanäoliselt inimese tunde- ja mõttemaailma seoseid materiaalse tasandiga, füüsilise kehaga. See Eesti alternatiivravi kuldvarasse kuuluv teos õpetab eeskätt enese mõistmist ja abistamist ning selle õpetuse kesksel kohal on andestamine kui ellujäämise alus.

Eesti läbi aegade tuntuim ravitseja ja ülimenuka raamatusarja "Ellujäämise õpetus I-VIII" autor Luule Viilma (1950-2002) oli esimeste hulgas, kes julges avalikult kõnelda organismi mittetraditsioonilisest tervendamisest ja tervenemisest ning seostas füüsilisi probleeme psüühikaga. Ta oli sügavalt veendunud, et iga inimene teab ise oma haiguse põhjust, aga enamik ei teadvusta seda endale või ei tegele mõtteraviga. Luule Viilma elutöö pärandiks on tema raamatud. Tänu nendele jõudis ta palju rohkemate abivajajateni, kui oleks jõudnud ainult õpetaja, lektori või ravijana tegutsedes. Juba esimene, 1995.a. ilmunud teos oli selle ilmekaks tõestuseks ja kujunes vastu ootusi tohutult menukaks. Autori kogu kirjalik looming käsitleb selliseid teemasid nagu haigused, nende tekkepõhjused ja ümbritsevaga leppimine, andestamine ja hävitavate emotsioonidega toimetulek. Viilma raamatud selgitavad avaralt ja omanäoliselt inimese tunde- ja mõttemaailma seoseid materiaalse tasandiga, füüsilise kehaga. See Eesti alternatiivravi kuldvarasse kuuluv teos õpetab eeskätt enese mõistmist ja abistamist ning selle õpetuse kesksel kohal on andestamine kui ellujäämise alus.

Raamatus "Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku" annab kogenud tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance avalikkusele esimest korda realistliku ülevaate maailma ühe hulljulgeima ettevõtja erakordsest elust ja tegevusest. Autor, kellel oli eksklusiivne võimalus rääkida nii Muski kui ka tema pereliikmete ja sõpradega, jälgib mehe teed alates karmist lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni jõudmiseni maailma äritippude hulka. Vance küsitles ligi kolmesada inimest, et panna kirja Muski maailma muutvate ettevõtete – PayPali, Tesla, SpaceXi ja SolarCity – pöörased tekkelood ning iseloomustada meest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse tublisti uuenduslikkust, samal ajal endale hulgaliselt vaenlasi kogudes. Vance väidab, et Musk – üks kõige ebatavalisemaid ja hämmastavamaid suurkujusid ettevõtluse ajaloos – on kaasaegne kombinatsioon sellistest legendaarsetest leiutajatest ja töösturitest, nagu Thomas Edison, Henry Ford, Howard Hughes ja Steve Jobs. Rohkem kui ükski teine tänapäeva ettevõtja on Musk suunanud oma energia ja tohutu varanduse avastamaks tulevikku, mis on rikas ja sama kaugeleulatuv nagu teadusliku fantastika kuldaja visionääride unistused.

Energeetiliste venitustega saab suurepäraselt organismi tervendada, vormis ja toonuses hoida ning täiendavaid jõuvarusid avada. Energeetiliste venituste tehnika on ainulaadne, lihtne ja jõukohane igas eas inimesele. Selle raamatu abil suudate liigse pingutuseta omandada paindlikkuse, ilu ja pikaealisuse saavutamiseks vajalikud harjutused – tunnetate teadvustatud liigutuste tervendavat mõju, tutvute asjatundliku venituse energeetiliste meetoditega, õpite graatsiliselt ja sujuvalt liikuma.

Nagu kõik head etnograafilised käsitlused, peegeldab Marcel Maussi essee kinkimisest sama palju meie endi maailma kui analüüsitavaid – 20. sajandi algul "primitiivseks" peetud Vaikse ookeani kultuure. Mauss näitab, kuidas polüneeslaste kinkimispraktika tekitab auvõlgasid, struktureerib majandust ja loob solidaarsust olukordades, kus võiks valitseda Hobbesi-laadne kõikide sõda kõigi vastu. Sellega seab Mauss kahtluse alla individualismil ja majandussuhete eraldiseisvusel põhineva lääne ühiskonnamudeli ning pakub välja alternatiivi, mis on 21. sajandi alguses sama kõnekas kui I maailmasõja järgsel ajal.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan «Härra Fox» on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus. Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani «The Icarus Girl» juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud «Härra Fox» on Oyeyemi kolmas romaan. Helen Oyeyemi on tänavuaastase Tallinna kirjandusfestivali HeadRead külaline.

Raamat on mõeldud värsketele emadele, vanaemadele ja kõigile, kellel on soov kududa armsaid ja pehmeid beebiriideid. Juhendeid jagub nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Lihtsamate esemete tegemiseks piisab, kui selged on parem- ja pahempidine silmus, keerukamad vajavad teadmisi palmikute, silmuste kasvatamise ja kokkuvõtmise kohta. Põhjalikke õpetusi täiendavad lihtsad ja kergesti loetavad skeemid. Raamatu järgi saab igaks aastaajaks kududa kuni kaheaastastele poistele ja tüdrukutele. Alustame kõige pisematele mõeldud kojutoomiskomplektist ning jätkame beebitekkide, mütside, kleitide, vestide ja seelikutega, mis sobivad juba veidi suuremale lapsele. Autor Triin Mihkelson on Pärnus elav kaksikute tütarde Tuuli Johanna ja Marta Pauliine ema, kes taasavastas aastakümnete eest ema Marelt saadud kudumispisiku just lapsi oodates.

Orski mööblipoes Clevelandis Ohios toimub midagi veidrat. Töötajad avastavad igal hommikul purunenud Kjërringi raamaturiiuleid, kildudeks kukkunud Glansi veeklaase ja katkiseid Liripipi garderoobikappe. Müüginumbrid on vähenenud, turvakaamerad ei paljasta midagi ja poe juhtkond on paanikas. Et mõistatusse selgust tuua, nõustuvad kolm töötajat tegema öise, üheksatunnise lisavahetuse. Pilkases öös patrullivad nad tühjal näidistesaali korrusel, uurivad veidraid nähtusi ja helisid ning satuvad peale õudustele, mis eiravad igasuguseid loogikareegleid. See on traditsiooniline kummitava maja lugu, mis toimub läbinisti kaasaegses tegevuspaigas. Horrorstör on kujundatud nii, et see säilitaks oma läike ja iseloomuliku välimuse ka pärast eluaegset kasutamist. Meeldiv proportsioon, mõnusad lakaga kaaned ja pehmekaaneline köide – Horrorstör toob sinuni vajaliku psühholoogilise terrori, ja seda pakendis, mida sa väärid.

aak Känd (sünd. 1955) on kutsumuselt õpetaja, askeldaja ja jutumees – õpetab matemaatikat ja bridži, koostab ja viib läbi õpilaste mälumänge, jutustab lugusid ja muinasjutte, koostab ristsõnu, korraldab ja esineb kirjandusüritustel, tõlgib vene keelest David Samoilovit ja luuletab ka ise. Luuletanud on Jaak lapsepõlvest saati, aga innukamalt viimased kolm aastat, alates 2012. a. kevadest, kui võitis Poetry Slam’i Eestis. Kogusse valitud luuletused on pärit peamiselt aastatest 2012-2015. Varem on Jaagult ilmunud mõned luuletused kogumikus "Sõnaga näkku" (2. osa, 2014).

Ants Antsoni elulooraamat

Soome kirjaniku Katri Lipsoni kauaoodatud teine romaan on nagu salapärane kangas, mille lõimelõngad põimuvad ümber «Jäätisemüüja» filmi. Romaani tegevustik leiab aset peamiselt 1940.–1960. aastate Tšehhoslovakkias. Käimas on filmivõtted ja režissöör on lagedale tulnud hullumeelse mõttega teha film stsenaariumita, et osatäitjatel poleks aimugi, mis nende tegelasi ees ootab. Näitlejad peavad oma tegelaste elulood ise välja mõtlema ja need ühtlasi ka läbi mängima. Mida enam nad rolli sisse elavad, seda hägusemaks muutub piir elu ja selle kujutamise vahel, kuni väljamõeldis seguneb tegelikkusega ja ühte pole enam võimalik teisest eristada. Raamat viib lugeja lõputule põgenemisele proua Nĕmcová majja, kinosaali, Prahasse ja Göteborgi ning viimaks postkasti juurde, kuhu saabub lakkamatult Milenale adresseeritud kirju.

Romaanis "Jõgi" on peategelaseks Aksel, kes ihkab saada muusikuks, kuid minevik ja tunded heidavad teele tõkkeid. Lisaks tekitab segadust mitme tugeva naise kohalolek tema elus. Tulemuseks tunnete segapundar, haavatavus ja ... muusika. "Jõgi" on järg autori varasemale romaanile "Muusikale", mis on ilmunud eesti keeles 2012.aastal.

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

40+ uhket, mitmekülgset ja kergestiteostatavat soengut – igaks päevaks või erilisteks puhkudeks – soengustilistilt Rubi Jonesilt. Rubi Jones on New York Citys elav vabakutseline juuksur. Tema juuksurikarjäär algas Bumble & Bumble’is, ühes kõige prestiižsematest salongidest New Yorgis. 2011. aastal viis toimetajakarjäär ta Prantsusmaale, Pariisi. Aastal 2014 kolis ta tagasi New York Citysse, kus ta jätkab soengute valmistamist ajakirjadele, reklaamikampaaniateks ja eraklientidele.

Suhtlemine on kõige tähtsam – kui sa ei suhtle, siis ka ei juhtu midagi, ja lood jäävad tulemata. Reisides kogetakse midagi, mida muidu ei tunnetata. Juhuslikult juhtub – selles on enam mõttetera ja õpetlikkust, kui aimata oskame. Aega peab olema. Üha enam valdab mind viimasel ajal tunne, et ajas on kõik kinni, täpsemini selles, kuidas me oma aega kulutame. Kiirus tapab kõik: muudab ümbritseva halliks, inimesed asjadeks, asjad rahaks ja tunded olematuks. Eelkõige kajastavad need lood soome-ugri rahvaste olukorda ja olustikku, tehes seda nii, nagu reisiraamatud või õpikud ei tee. Nende abil võib mõista Venemaa soome-ugri aladel valitsevat õhustikku ja mõtteviise. Hõimurahvaste juurde jõudmiseks pole kunagi hilja.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone. Kogumik "Keskpäeva varjud" seob ühte viis lugu nende Keskpäeva maailmast – kaks nende endi lühiromaani "Kauge Vikerkaar" ja "Poiss põrgust", ning kolm järge või töötlust teistet autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja 1988. Aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule – Trivimi Velliste kõnele "Eestimaa laulul" ja Edgar Savisaare ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse. Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu seisavad ees 2013. aasta kohalikud valimised. Lugejal on võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud laulva revolutsioon aegsed ideaalid ja püüdlused. Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise läbi on elanud.

Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid? Ole Lund Kirkegaard (1940–1979) oli taani õpetaja ja lastekirjanik. Tema sulest on pärit mitmed armastatud ja palju tõlgitud lasteraamatud, millest on eesti keeles ilmunud ka “On üks ninasarvik Otto”, “Albert” ja “Väike Virgilius”, lisaks on valminud mitu lastefilmi.

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku. Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal. Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.

Ustav-Esko Mikelsaare romaanide tugev külg on detailirikas olustiku ja ajaloolise tagamaa tundmine. Seetõttu kuulub tema looming realistliku kirjanduse poolele. "Lennuvaade kääpale" on hea ja puhas perekonnaromaan, intensiivse romantilise motiiviga realistlik olustikumaaling: iseseisvunud noor mees hakkab igatsema ja otsima elukaaslast, kes asendaks endist kodusoojust, ta leiabki hingesugulase, kuid kahjuks teise mehe naise. Taustaks hingeelulistele voogamistele on peategelase asjaliku töömehepõlve kirjeldamine. Sõnastus on energiline, asjalik, ent ka poeetiline.

Romaani inspireerijaks on olnud autori kodukandimõis, selle maastikud ning mõisa viimased asukad, eriti paruness Elisabeth, kes oli 1919. a juunis Eestist lahkudes hellas eas neiu ja elas seda väga valuliselt läbi. Ajalooõpingud sõdadevahelisel Saksamaal ja järgnevad elukeerised üksnes süvendasid tema nostalgiat ning armastust kogu Liivimaa ja kaotatud kodu vastu. Seitsekümmend aastat hiljem, uute võimaluste avanedes, võtab vanadaam ette siiasõidu, lootuses kaht aega ühendada, paraku leiab ta end vaid oma Aja varemetelt.

Üle 80 romaani on mahutatud nend 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud.

Tšiili luule valimik "Vientos del sur. Lõunatuuled" sisaldab viie Tšiili tuntud autori – Gabriela Mistral, Pablo Neruda, Vicente Huidobro, Nicanor Parra ja Rodrigo Lira – luuletusi kahes keeles: hispaaniakeelsed originaalid ja eestikeelsed tõlked.

Teose ilmumisega osutatakse Reformatsiooni viiesajandale ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sajandale aastapäevale, mida tähistatakse aastal 2017. Teos ilmub teema-aastal "Kaheksa sajandit Maarjamaad". Luterluseks me ei nimeta oma usku aga selles mõttes, et see oleks tekkinud ühe inimese, Martin Lutheri südames või põhineks tema mõtetel usust, vaid üksnes seepärast, et see on rajatud selgele Pühakirja sõnale. Lutheri nimega, kes rajas usu Piiblile, me tõstame oma usu välja teiste "uskude" seast, kes väidavad oma usu ka põhinevat Piiblil, kuigi see neil ei põhine selgelt ja ainuüksi sellel. Luterlus tähendab meile piibliusku selle sõna täpseimas mõttes, nagu Luther ise seda ka rõhutab. Ja just sellepärast, et Lutheri vaenlased meie usule selle nime on andnud, peame me sellest nimest kinni ega häbene teda, vaid tunnistame endid teadlikult luterlasteks. Harald Põld

Raamatus keskendutakse UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Tähelepanu all on tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Algtõuke selleks andis Kihnu vallavalitsuse huvi koguda teavet valla territooriumile jääva taluarhitektuuri ning selle väärtuste kohta.

Maccheroni! Macaroni! Spaghetti! Itaalia kirg ja tunnetus selle parimal moel ja läbi katsetatud ülima süstemaatilise põhjalikkusega. Autoriks on kauaaegne toiduõpetaja Kaie Mei, kelle retsepte võib alati raudkindlalt usaldada – need õnnestuvad iga kell! Pastamaailm avaneb me ees kogu võlus. Esimestel lehekülgedel saab laiendada oma teadmisi, edasi järgneb kümneid pastaretsepte, mis on jaotatud aastaaegade kaupa. Eraldi osa on klassikalistel pastaroogadel. Sophia Lorenile see raamat meeldiks.

Väsinud ja tuhm nahk? Uneprobleemid? Stress? Raamatus on 50 retsepti, mille järgi valmistatud maitsvad ja toitvad mahlad mõjuvad kehale ja vaimule kosutavalt. Toitumiseksperdid jagavad ka kasulikku informatsiooni tervenemise ja mahlade kohta nii neile, kes plaanivad järgida ranget puhastumisprogrammi, kui ka neile, kes tahavad puu- ja köögiviljade tarbimist suurendada.

Majata maja loo - järg annab põgusa ülevaate Tallinna Teadlaste Maja tegevusest aastatel 2006 kuni 2016.

Kui avad oma külmikuukse, siis tõenäoliselt laiutab kõikvõimalike potsikute vahel ka majoneesipudel. Tavapäraselt lisame seda toidule lihtsalt kas kastmeks või maitse andmiseks, ent majoneesi kasutusvõimalusi on palju. Lisa majoneesi dipi- ja salatikastmetele, soolastesse roogadesse, proovi suupistete tegemisel ning katseta ka magusate ja soolaste küpsetiste puhul. Raamatus on 60 retsepti, mis sobivad nii argipäeva menüüsse kui ka suupistelaua katmiseks. Kui majoneesipudel on riiulile nukralt seisma jäänud, siis nende kaante vahelt leiad kindlasti endale lemmiku, mille valmistamisel saad majoneesivarud ära kasutada.

Teadmisi on mitut sorti. Mõned kuluvad kõige paremini ära eksamil, teised metsas matkates, kolmandad õhtulauavestluses. Koht, kus need kõik kokku saavad, on mälumäng. Siin pole edukad mitte need, kes on entsüklopeediad pähe õppinud, vaid pigem need, kes käivad maailmas ringi lahtiste silmadega ja tunnevad kõige vastu elavat huvi. Eesti mahukaim mälumänguraamatut – 5300 küsimust!See mälumänguraamat annab võimaluse – olgu siis puhtalt lugemise mõnust või kellegagi võisteldes – teha tiir ühtaegu tuntud ja veel avastamata teadmiste maailmas.