Tooted

Kas teadsid?

• Sigadel esineb anoreksiat
• Wagner kandis ainult roosat siidaluspesu
• Ragbikooli esimesse ametlikku spordivarustusse kuulus kikilips
• Lord Kitcheneril oli neli spanjelit nimega Shot (Lask), Bang (Pah), Miss (Mööda) ja Damn (Neetud)
• Kosmoseülikonnas on võimatu vilistada
• J. K. Rowlingul ei ole keskmist nime
• Vabadusesammas kannab kingi suuruses 879
• Esimene arvutihiir oli tehtud puust

Pärast sensatsioonilist edu raamatuga „1227 fakti, mis sind hämmastavad“ naaseb meeskond uue jahmatava ja valgustava faktikogumiga.

 

1905. aasta demokraatlik revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi rahvaste ajaloos. Moodsa vabadusmõtte kandjaks sai esmakordselt ühiskonna eri kihte haarav laialdane rahvaliikumine. See raamat räägib sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide tekkimisest Eestis ja nende võitlusest isevalitsusliku korra vastu rõhuasetusega võitlusvahenditele ning vägivalla ja terroriga seotud aspektidele. Vaatluse all on sotsialistide valmisolek relvastatud ülestõusuks, nende üleskutsed lendlehtedes ja tegelikud sammud. Toomas Karjahärm on analüüsinud ja kirjeldanud vägivaldseid episoode linnas ja maal, mis olid suunatud mõisnike ja võimuesindajate vastu.

Uurimuse juurde kuulub kroonika tähtsamatest sündmustest Eestis, Venemaal, Lätis ja Soomes aastail 1904–1907, mis tugineb uuematele käsitlustele ja on abiks raamatu peateemas orienteerumiseks. Lisatud on valik teemakohaseid dokumente, sh VSDTP kongresside otsused, Lenini tööd ja eesti sotsialistide seisukohad terrori küsimuses, samuti Eestis väljaantud ja levitatud lendlehed. Autor järeldab, et spontaanselt vallandunud kättemaksuterrori tagamõte oli mõisnike klassi ja mõisamaavalduse kaotamine, mis oli kooskõlas eesti rahva enamuse ajaloolise õigusteadvusega.

Raamat on teine köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist „1905. aasta Eestis“.

 

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

"Aiast siin- ja sealpool aknalauda" ei ole klassikaline aiandusõpik ega toalilleraamat, vaid pigem praktilisi näpunäiteid ja soovitusi jagav nõuandja. Siit leiab nii hobiaednik kui toalillekasvataja vastused peamistele küsimustele, mis puudutavad taimi ning nende kasvatamist läbi aastaringi – kevadest kevadeni. Rohkete fotodega illustreeritud raamatus on autor lähema vaatluse alla võtnud järgmised teemad:                                - -Taimede valimine tuppa ja aeda
-Kasvumullad ja -substraadid
-Taimede külvamineistutamine ja ümberistutamine > Taimede hooldamine ja väetamine
-Puude ja põõsaste lõikamine
-Taimekahjurid ja -haigused

Raamatu lõpus leidub kasulikke retsepte, kuidas ise väetisi ja kemikaalivabu pritsimisvahendeid kokku segada, ning tähelepanekuid ja soovitusi, kuidas erinevad taimed üksteist kaitsta võivad. Ülevaatliku tabelina on esitatud viljapuude ja marjapõõsaste kaitse plaan.

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Autor Margit Saluste: Mõnikord on väikeste poiste esimene sõna hoopis "auto", mitte "emme". Selle raamatuga pakun avastamist, võrdlemist, uudistamist ja miks mitte ka veidike õppimist just eelkõige tulevastele meestele. Raamat on üles ehitatud poisi ja auto vahelise dialoogina, mille käigus proovitakse sobitada sõprust ja leida teineteises sarnaseid jooni. Kas sõbrad üldse peavad olema sarnased?

Apteeker Melchiori ajalooliste kriminaalromaanide sarja esimese osa uusväljaanne, mille tegevus toimub Tallinnas anno Domini 1409. Toompeal on julmalt tapetud kõrge Gotlandi ordurüütel ja mõrtsukas näib olevat põgenenud alla linna. Kui ordu nõuab, et linn kurjategija välja annab, siis hakkab ühes rae kohtufoogtiga Toompea mõrtsuka jälgi ajama ka noor apteeker Melchior Wakenstede. See ei jää ainsaks mõrvaks sel kevadel Tallinnas ja Melchior avastab peagi, et nende kuritööde põhjused võivad olla peidus Tallinna muistse ajaloo süngetes saladustes.

11. trükk

1907. aastal ilmunud novellikogu, mis käsitleb ajastu kohta avangardseid teemasid, väljendades julget varast feminismi ja kriitilist suhtumist abielusse. Teost iseloomustab napp sõnakasutus ja stiilsus.

Kolmas 60+ terviseraamat meestest ja meestele täidab eriti suurt lünka, sest mehe tervisele suunatud kirjandust annab tikutulega otsida. Tervisehädad ei kimbuta paraku ainult vanemas eas mehi, probleeme on enamikul täisealistel Eesti meestel. Raamatu teemad sobivad kõigile, kes juba hilisemas küpsuseas. Peamised lood on mehe elukaarega seotud – kõneletakse muidugi südamest, aga mehel on ka teine, palju õrnem süda ehk eesnääre. Vastuse saab ka küsimus, mida teha, kui erektsioon kipub meest alt vedama. Eesti tippspetsialistid räägivad terviseohtlikust vööümbermõõdust, kiilanemisest, liighigistamisest, hemorroididest ja küüneseenest. Tähelepanu pööratakse mehe hingelisele vananemisele. Juttu tuleb nii hallinevast peast kui ka sellest, kas mehe stress erineb naise omast. Raamatust leiab ülevaate depressioonist ja selle ilmingutest ning alkoholismist. Kõne all on meest räsiv mineraali- ja vitamiinipuudus, aga näiteks ka küsimus, kas sport ja õlu ning jõujoogid sobivad kokku. Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Lembit Mehilase, dr Jüri Enneti, dr Kristjan Pommi, dr Toomas Tamme, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Sergei Tiganiku, dr Tanel Muuli, dr Imre Rammuli, dr Triin Egliti jpt nõuandeid ning kommentaare. Psühholoogid Voldemar Kolga ja Toivo Niiberg annavad nõu, kuidas tulla toime, kui mehe hing on haige. Spetsiaalselt raamatu tarvis on kirjutatud patsiendilood.

Hiina keelt on pikka aega peetud kõige raskemini omandatavaks suureks keeleks, enamjaolt kirjamärkide rohkuse ja keerukuse tõttu. Kui Chineasy autor, Taiwanil sündinud, kuid suurema osa oma elust Inglismaal veetnud ShaoLan Hsueh hakkas oma Suurbritannias sündinud lastele hiina keelt õpetama, adus ta, kui kaelamurdvad on hiina kirjamärgid teiskeelsete jaoks. See oli tema lastele nagu Hiina piin! Niisiis lõi ta omaenda meetodi hiina kirjamärkide lugemaõppimiseks – Chineasy.

"Dialoogid loomulikust religioonist" on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas see, mida Jumala kohta usutakse, on kooskõlas sellega, mida me maailma kohta teame.

Eruditsiooniküllane "Loomulik usundilugu" vaatleb jumalausu juuri inimese tunnetes ning järgib religiooni kõikumisi salliva, kuid vastuolulise polüteismi ning dogmaatilise monoteismi vahel.

Raamatule on lisatud Hume'i lühike autobiograafia ning esseed "Ebausust ja entusiasmist", "Enesetapust" ja "Hinge surematusest".

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed.

Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi.

Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis.

Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

2015. aastal tähistas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma 90. sünnipäeva. Selleks tähtpäevaks ilmus mahukas kokkuvõte koja ajaloost ja tänastest tegemistest. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga. Juba 1914. aastal tegid Tallinna kaupmehed ettepaneku asutada kaubandus-tööstuskomitee, kuid see palve jäi tsaaririigi pealinnas tähelepanuta. Eesti mehed ei jätnud jonni. Joakim Puhki ja Konstantin Pätsi eestvedamisel jõuti kümne aasta pärast Eesti Kaubandus-Tööstuskoja avakoosolekuni.

 

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

aak Känd (sünd. 1955) on kutsumuselt õpetaja, askeldaja ja jutumees – õpetab matemaatikat ja bridži, koostab ja viib läbi õpilaste mälumänge, jutustab lugusid ja muinasjutte, koostab ristsõnu, korraldab ja esineb kirjandusüritustel, tõlgib vene keelest David Samoilovit ja luuletab ka ise. Luuletanud on Jaak lapsepõlvest saati, aga innukamalt viimased kolm aastat, alates 2012. a. kevadest, kui võitis Poetry Slam’i Eestis. Kogusse valitud luuletused on pärit peamiselt aastatest 2012-2015. Varem on Jaagult ilmunud mõned luuletused kogumikus "Sõnaga näkku" (2. osa, 2014).

„II maailmasõja faktid ja legendid" on esimene eesti autori kirjutatud kompleksne ülevaade II maailmasõjast, mille lõpust möödus äsja 70 aastat. Selle sõja käsitlus ja faktid olid meid okupeerinud Nõukogude Liidus pea peale pööratud, mistõttu oli kallutatud ka sel teemal ilmunud eestikeelne kirjandus. Viimase 20 aasta jooksul on aga Venemaa arhiividest selle sõja kohta tulnud välja palju erakordselt huvitavaid andmeid, mida lääne sõjakirjandusse on jõudnud harva. Käesolev raamat võtabki kokku nii lääne kui ka venemaise tähtsama ja huvitavama teabe II maailmasõjast, vaadeldes selle tähtsündmusi, juhtivisikuid ja raskerelvastust, ka Eesti vaatevinklist.

Ants Antsoni elulooraamat

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

"Julge" on põhjalik ja praktiline juhend, mis õpetab mastaapselt mõtlema, kasutama eksponentsiaalseid tehnoloogiaid ning rahvahulkade võimendust, et luua erakordset rikkust ja mõjutada selle kaudu positiivselt miljardite inimeste elu. Autorid uurivad eksponentsiaalseid tehnoloogiaid, mis häirivad tänapäeva Fortune 500 ettevõtteid ning võimaldavad suurepärase äriideega eneseteadlikel väikeettevõtjatel jõuda miljardidollarise käibeni tunduvalt kiiremini kui kunagi varem, ning toovad näiteid 3D-trükitehnoloogia, tehisintellekti, robootika, võrkude ja andurite ning sünteetilise bioloogia vallast.

Raamat käsitleb Kadaka küla ajalugu Tallinnas Mustamäe linnaosas. Sisaldab kodulugusid, meenutusi taludest ja taluperekondadest, maaelust, nõukogude võimu ja sundvõõrandamise ajast ning linnaosa kujunemisest.

 

„Mu keha läks metsa ekslema. Mu keha läks kaduma. Otsides võõra puudutust. Leidmata peotäit marju.“

Jim Ashilevi teine romaan, „Kehade mets“, räägib armastuse otsingutest.
See on humoorikas lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva karakterite galerii ja sooja fantaasiaga vürtsitatud romaan pöörab otsustavalt selja macho-stereotüüpsete armastuslugude klišeedele, ladudes ennastsalgava aususega kõik kaardid lauale ning tunnistades, et suurim eneseületus on jõudmine teise inimeseni.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse 3. koht, 2015

 

Käesolev raamat on jätk „Rikkaks saamise õpikule“, keskendudes ühele kolmest varaklassist – kinnisvarale. Autor Jaak Roosaare jagab oma kogemusi kinnisvarainvestorina ning seitsme erineva kinnisvarainvestori kogemusi ja mõtteid. Raamat on teejuhiks oma kinnisvaraimpeeriumi loomisel, pakkudes võimalust õppida teiste kogemustest ja vigadest.

 

Evelin Ilves on käinud läbi unikaalse tee. Ta kolis kahekuise lapsega üksi maale metsa sisse elama ja hakkas seal talu taastama. Kui ta sai EASist turismitalu arendamiseks toetuse ja pangast laenu, juhtus midagi, mida ta oma ellu polnud plaaninud: ta abikaasa valiti Eesti vabariigi presidendiks. Kummikute ja dresside asemel tuli glamuur. Mis sai edasi? Tosina aasta lood on kogutud kaante vahele, lisaks pikk intervjuu aastast 2015.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku.

Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

Näidend ebatavalisest ehk siis "kõrgemast" kohtust, kus süüalustena astuvad esile süsteemi kõige rohkem mõjutavad tegelased. Kusjuures ainult üks neist on nõus võtma süüd enda peale. Ja millised tagajärjed sel on?

Saaremaa oli soomlastele aastal 1989 muinasjutuhõnguline paik, Ultima Thule, tundmatu maa. „Kolmas lask Riia lahel“ räägib ühe loo sellest, kui kindlaks eesmärgiks Saaremaa võis saada. Siin kirjeldatud retk Saaremaale oli esimene, mis Nõukogude okupatsiooni ajal sellele suletud saarele Soomest mingisuguse loa varal tehti. Selleks õhutas meid Lennart Meri raamat „Hõbevalge“. Reis õnnestus tahte ja teadmatuse jõul.

Raamat on kakskeelne – kõrvuti lehtedel on tekst soome ja eesti keeles.

 

Maapinnast pärit kristallide, taimede eeterlike õlide ja õietilkade tarvitamine aitab meil osa saada Gaia ürgsest jõust ja elada kooskõlas emakese Maaga. Me kõik koosneme täpselt samadest elementidest nagu Maa. Teadmine, et meie füüsilised kehad on "mullast võetud", äratab uudishimu ja austuse nende andide vastu, mis meid toetavad ja ümbritsevad. Sobitades kristalle ja kristallivett eeterlike õlide ja õieekstraktidega, anname endale võimaluse avaneda ja vastu võtta kõiksuse rikkalikke ande.

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Üle 80 romaani on mahutatud nende 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud. 

"Lorem ipsum dolor..." on mudeltekst, mida kasutatakse kujunduses ja trükitööstuses juba alates XVI sajandist, mil tundmatu trükkal võttis trükinäidise tegemiseks pealtnäha suvalise teksti.

"Lorem ipsum..." ei ole lihtsalt suvaline tekst. Ta pärineb Cicero raamatust "De finibus bonorum et malorum" aastast 45 eKr. ("Hüvede ja pahede piiridest"). See on uurimus eetikateooriast, mis oli renessansi ajal väga populaarne.

"Lorem ipsum..." teksti taustal on katked "kirjutamata romaanidest".

Raamatus keskendutakse UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Tähelepanu all on tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Algtõuke selleks andis Kihnu vallavalitsuse huvi koguda teavet valla territooriumile jääva taluarhitektuuri ning selle väärtuste kohta.

Majata maja loo - järg annab põgusa ülevaate Tallinna Teadlaste Maja tegevusest aastatel 2006 kuni 2016.

Juliet Arabella teadis Arabellade ja Mezzanottede vahelisest vihavaenust juba siis, kui ta väikese tüdrukuna perekonna šokolaadipoes trühvleid õppis valmistama. Rivaalide šokolaadikauplused asusid Napa orus ühel ja samal tänaval, aga perekonnad omavahel ei suhelnud. Kuni õhtuni, mil Juliet võtab anonüümselt osa iga-aastasest maskiballist. Kuuvalges viinapuuaias armub ta võõrasse mehesse, kes meenutab talle, mida tähendab kirg. Aga naise rõõm on üürike, kui ta avastab, et maskis prints on Leo Mezzanotte, kes on hiljuti Pariisist naasnud ja on tema pere vihavaenlaste maiustuste dünastia pärija. Juliet on segaduses ja läheb Itaaliasse, et esindada Arabellade perekonda mainekal šokolaadivõistlusel. Auhinnaraha oleks vaja perekonnaäris ning samuti on see hea võimalus Leo unustada... Ent ta leiab mehe sealt juba eest. Leo ja Julieti kirg lahvatab põlema. Aga naine ei tea, kas meest usaldada või loobuda oma suurimast armastusest...

Meie Suure-Jaani vald .Kokkuvõte inglise keeles

Abiturient Gregi edu saladuseks on jääda alati märkamatuks ja mitte laskuda kellegagi sügavamatesse isiklikesse suhetesse. See lähenemine on aidanud tal hakkama saada sel ohtlikult miiniväljal, milleks on igapäevane koolielu oma kõiksugu grupeeringute ja rühmitustega. Isegi oma parimat sõpra Earli, kellega koos ta on lapsepõlvest saati vändanud lemmikfilmide paroodiaid ja uusversioone, ei nimeta ta mitte sõbraks, vaid hoopis kolleegiks, sest nii on lihtsalt... lihtsam. Gregi kummaline strateegia laguneb aga koost, kui ta ema leiab, et poiss peaks aega veetma oma klassiõe Racheliga, kellel diagnoositi hiljuti leukeemia. Koos Earliga otsustavad nad Rachelist filmi vändata. See samm muudab kõigi asjaosaliste elu ja Greg hakkab taipama, kui tähtsat rolli võib inimese elus mängida sõprus.