
Kevadnäitus. Spring Exhibiton. Eesti Kunstnike Liidu 12. aastanäitus
Näitusega tähistas Eesti Kunstnike Liit oma eellase, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) asutamise 90. aastapäeva.
Näituse esimene osa „A-L“ oli avatud 03.03.-25.03.2012.
Näituse teine osa „M-Ü“ oli avatud 29.03.-15.04.2012.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | uus |
Autor | koostaja Elin Kard |
Ilmumisaasta | 2012 |
Keel | eesti, inglise |
Kirjastus | Eesti Kunstnike Liit |
Köide | pehmekaaneline |
Kujundaja | Maris Lindoja |
Lehekülgi | 95 |
Toimetaja | Elin Kard |
Tõlkija | Maris Karjatse |
Sarnased tooted
PAAR MINUTIT IGAPÄEVAST NÄOGÜMNASTIKAT, ET SÄILITADA NOORUSLIK NÄGU! Kuidas loomulikult hoida ära kortsude tekkimist ja muuta jume säravaks? See raamat selgitab näolihaste rolli ja annab nõu, kuidas panna tööle lihased, mille lõtvumine võib süvendada vananemise märke. Autor on loonud testi, mis aitab teil kindlaks määrata teie näotüübi – ovaalne, kandiline, ümar, pikk või kolmnurkne nägu – ning pakub välja igale näokujule kohandatud harjutused. Lisades selle lihtsa treeningu oma ilurutiini, saate anda põskedele juurde ümarust, tuua esile suujoont ja siluda silmade ümbrust ja laupa. Sama efektiivne kui lifting, aga ilma tülika kirurgiata! CATHERINE PEZ Jagab nõuandeid ja praktilisi näpunäiteid mille abil saab igaüks astuda vastu naha vananemise ilmingutele, et võimalikult kaua säilitada oma loomupärast ilu. Raamatus leidub hulganisti selgitavaid fotosid ning harjutusi ilmestavaid anatoomilised tahvlid, millel näidatakse treenitavaid lihaseid.
Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.
„Ärakustutamine” on Thomas Bernhardi viimane ja mahukaim romaan, ilmunud 1986. aastal. Ühtlasi on see tema viies romaan eesti tõlkes. Selles laiendab Bernhard (küll minajutustaja Franz-Joseph Murau suu läbi) oma programmilist ja seni pistelist antiaustrialikkust, nii et see käib kõikehõlmavalt kogu Austria riigi ja „Austria inimese” kohta. Ja samas on see sõimukanonaad ometi vaid taustaks inimliku traagika avamisele minajutustaja elus, mida on kujutatud sellise kirjandusliku ja keelelise virtuoossusega, et see on teinud Bernhardi kõige kiuste uuema Austria kirjanduse klassikuks.
Saanud teada oma vanemate ja venna hukkumisest autoõnnetuses, vaatab Roomas elav vaimuinimene Murau tagasi oma elule ja päritolule, kirjeldades eriti viimast nii süngetes värvides, et võtab oma mälestuste kirjapanemist ühtlasi nende ärakustutamisena, lootes nii neist vabaneda. Romaan koosneb kahest, ühegi taandreata kirjutatud osast: „Telegramm” ja „Testament”. Teine osa kujutab Murau osalemist vanemate ja venna matustel, kus taasavanevad tema mälestuste lüüsid kuni ootamatu lõpplahenduseni. Süüdistajana ei mõista Murau, kui palju ta ise jagab seda, mille teistes või „Austrias” hukka mõistab, pääsemata lahti mineviku taagast. Seda vastuolulisust serveerib Bernhard teatud kiuslikkusega, kuid sedavõrd osavalt nii meeles kui keeles, et lugejat vahest ei peletagi selle romaani, Bernhardi kontsentraadi tüse maht.