Tooted

EKL 11. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Leonhard Lapini saateteksti, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, aastanäitusel eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.

„Kas kohupiima saab kohukestest? Kas maakera on lapik? Kas puude taga on mets?“ küsis väljapaneku kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse. Kunstnike liidu ja kolmekümnendat juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed olid selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdes kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Kevadnäitusel prooviti kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale. Paremat partnerit kui maaelu kajastav nädalaleht koos EKLi kutsutud kuraatori Mari Kartauga on raske ette kujutada.

Maalehe peatoimetaja Andres Eilart: „Juubeli puhul otsustasime maateemad Eesti peaväljakule tuua. Kaasasime selleks lugejaid ja kunstnikke, et üheskoos teha midagi suurejoonelist ja erilist. Alati aitab üks tummine tükk head eesti kunsti tabada teemat kõige rabavamalt ning jäädvustada elu kõige kestvamalt“.

Eesti Kunstnike Liidu 9. aastanäituse "Enesepaljastus" läbivaks mõtteks oli suunata kunstnikke ennast paljastama – olgu siis vaimses, füüsilises, sotsiaalses või mingis muus tähenduses. Valgustama nii enese loomingu kui ka isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. Ehk siis tulema kapist välja kui kasutada viimase aja menuväljendit. Samuti oli eesmärgiks tuua osalevate kunstnike jaoks aastanäituse formaati värskendavat vaheldust ja natuke närvikõdi, pakkudes samas mõtteainet kunstnikuks olemise ja kunstniku rolli üle muutuvas maailmas, eriti aga Eesti Vabariigis aastal 2009.

"Enesepaljastuse" teema pakuks personaalsete paranoiade, esteetiliste maaniate ja muude loominguliste salapahede eksponeerimise kõrval sirgjoonelise võimaluse kõikmõeldava egotsentrilise, nartsissistliku ja autoerootilise kunstiloome esitamiseks ning paljalt-ringi-lippamise aktsioonide tutvustamiseks publikule nii dokumentatsioonina kui ka live-formaadis.

Eesti Kunstnike Liidu 18. aastanäitus toob Tallinna Kunstihoonesse, Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. 18. kevadnäitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind.

 „Juubelikevad 2018“ on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist.

Näitusega tähistas Eesti Kunstnike Liit oma eellase, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) asutamise 90. aastapäeva.

Näituse esimene osa „A-L“ oli avatud 03.03.-25.03.2012.

Näituse teine osa „M-Ü“ oli avatud 29.03.-15.04.2012.

EKL 13. aastanäitus toimus juba teist aastat järjest omaaegse brändingu „Kevadnäitus” egiidi all. Ants Juske 2011. aastal kirjutatud üleskutse on endiselt aktuaalne: „Postmodernism on küll sõnades pluralismi ja kõikelubavust deklareeriv, kuid tema demokraatlikkuses võiks siiski kahelda. Igasuguste siltide all käib halastamatu võimuvõitlus – muidu väga head kunstnikud ei suuda end maksma panna, kuna nad ei valda turumajanduslikke nippe ega oska ära arvata, mis trend kuraatoreid parasjagu huvitab. /../ Kuraatorita kevadnäitus ei ole nostalgiline meenutus ebademokraatlikust ühiskonnast, vaid tänase kunstielu demokratiseerimise katse.”

Reedel, 13. mail 2016 avati Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis Eesti Kunstnike Liidu 16. aastanäitus. Juba viiendat korda kandis väljapanek aastaaegade paratamatule kordumisele viitavat nime „Kevadnäitus“ ja tõi tänavu vaataja ette 169 autori taiesed.

Esmakordselt liidu aastanäituste ajaloos ei teinud sel aastal näitusele esitatud tööde hulgast valikuid žürii, vaid näitusele pääsesid kõik tööd esitanud kunstnikud valikuga esitatud teostest. Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis olid „Kevadnäituse“ osana teemanäitused.

Kunstihoone galeriisse tegi valiku pealkirjaga „Naised omavahel“ Tamara Luuk. Linnagaleriis oli harilikele igapäevastele ja märkamatutele nüanssidele keskenduv näitus „Tavalise eksootika“, kuhu kutsus kunstnikud Anneli Porri.

Eesti Kunstnike Liidu 21. kevadnäitus Tallinna Kunstihoone kõigil kolmel ekspositsioonipinnal annab tunnistust Eesti elujõulisest kunstikogukonnast ja tõmbab tähelepanu Tallinnale kui uudseid ja põnevaid elamusi pakkuvale kunstielukeskusele.

Ülimalt keerulisel ajal aitab kevadnäituse väljapanek edendada kogu Eesti kunstielu, esitledes erineva taustaga kunstnike loomingut, kes mitmesuguseid väljendusvahendeid kasutades käsitlevad laia teemaringi ning on loonud ainulaadsed kindla kontseptsiooniga tööd.

Eesti Kunstnike Liidu 22. aastanäituse osalejad valis žürii koosseisus Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liidu asepresident), Riivo Anton (kunstitoetaja), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president), Stella Mõttus (Vana-Võromaa Kultuurikoja ja Kanal galerii galerist) ja Siim Preiman (Kunstihoone kuraator). Taotluste üldine tase oli žürii sõnul erakordselt kõrge: 244 osalemissoovist valiti näitusele 72 kunstnikku.

Vano Allsalu hinnangul on üle põlvkondade ulatuvad küsimused ja eripalgeliste teoste ning autorite vastastikused kõnetused selle näituse üks põnevamatest tasanditest: „Kevadnäitusel ilmutab eesti kunst end liigirikka kooslusena – see on mitmekesisuse manifestatsioon, erinevate kunstniku-minade, vaimsete hoiakute ja visuaalsete käekirjade kokkusaamiskoht. Saame ülevaate sellest, millised teemad ja tunded on nende silmis ja südames olulised.“

Seekordse, Kunstihoone Lasnamäe paviljonis toimuva Eesti Kunstnike Liidu 23. Kevadnäituse ruumivõimalused on Vabaduse väljaku saalidest tublisti väiksemad. Sestap ka väiksem osalejate – mitte taotluste! – arv. Ligi 270 taotlejast pääsesid töödega näitusele vaid 50 kunstnikku.

Enamasti on kevadnäitustel esinejate hulgas olnud palju spontaanselt abstraktse kujundiga töötavaid, aga ka naiivselt romantilisi kunstnikke, seekord pole kummagi esindatus näitusetervikus silmatorkav. Praegune väljapanek on tavapärasest kontsentreeritum, siiski ka segasem ja kirjum, selles ei joonistu välja korduvaid mustreid. Nagu alati, segunevad siingi erineva tausta ja oskustega tegijad, nagu alati, peegeldab žürii valik – mis polnud sugugi üksmeelne, kaugel sellest! – ka ühist lootust avastada uusi suhtumisi ja häid tegijaid

EKL-i korraline aastanäitus "Vabaduse väljak" esitab kunstnike uusimat loomingut ja kõnetab teemasid nagu Eesti omariiklus, võim riiklikul ja isiklikul tasandil, hingeline vabadus, kunstniku positsioon ühiskonnas, noortekultuur, kinnisvara, perekond jne. Näitus on dialoogis 1998. a. juubelinäitusega "Valiku vabadus" ning jaguneb mõtteliselt kaheks pooluseks – heledaks ja tumedaks. Kahe pooluse vahelisele alale jääb akendest avanev panoraamvaade Vabaduse väljakule, mis on ka näituse osa.

EKL 10. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Enn Põldroosi eessõna, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, valikut 10. aastanäituse pressikajastustest, aastanäitusel „Vastandumised“ eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.