Viktor Pelevini romaani peategelane on krahv T, kellest algselt oleks pidanud saama Lev Tolstoi, tänapäevase ja kirikule meelepärase elulooromaani keskne kuju, kuid 21. sajandi algusesse jõudnud kirjastustegevuse mullistustes muundub ta võitluskunstide meistriks, kes kasutab osavalt mitmesuguseid, muuhulgas habemesse põimitud terariistu, pisipommidest rääkimata. Tolstoi nimest jääb alles ainult algustäht, kuid säilib krahvi tiitel ja nii mõndagi kirjaniku põhiolemusest. Krahv T põgeneb oma kodust Jasnaja Poljanas, üritades pääseda keisririigi salapolitsei käest. Oma teekonnal kohtab ta kabalistlikku olendit Arieli, kes väidab end olevat krahv T looja, seda küll viie seriaali-stsenaristi kaasabil, kes tegutsevad aeg-ajalt üsna omapäi. Selgub ka, et tänapäeva maailmas kannab see looja Ariel Edmundovitš Brahmani nime ja liigub Venemaa äriringkondades, mida ta siis 20. sajandi algusest pärit arusaamadega krahv T-le ülevaatlikult (ja pelevinliku värvika sarkasmiga) tutvustab. Vene kirjandusklassikat esindavad romaanis veel Fjodor Dostojevski ning filosoof ja müstik Vladimir Solovjov. «Tšapajevi ja Pustota» lugejaid ootab aga kohtumine noore Tšapajeviga.

Jaak Johanson – muusik, kunstnik ja luuletaja. Selles kolmeosalises teoses leiab Jaagu laulud, sõna- ja mõttemängud, suurem osa tema oma käega kirja pandud, ning valiku tema graafikast. Kuigi teda tunti eeskätt lauljana, juhatab "ÖÖÖ-, päeva ja lauluraamat" lugeja Jaagu väga rikkasse siseelusse, mis ei tunne piire kujutava, kirjeldava või lausuva kunsti vahel. Kõik on kokku elu ja unenägu oma lõpututes ilmingutes. Raamatu idee ja suurem osa sisust pärineb Jaak Johansonilt, kuid tervikuna jäi teos tema eluajal lõpetamata. Raamatu lõplikul koostamisel on lähtutud Jaagu käsikirjapärandist, sisukorraplaanist ja kokkulepitud printsiipidest.

Mena Suvari mälestusteraamat