Tooted

1939. a läks Paldiski Nõukogude Liidu sõjaväebaasi alla. Elanikkond koos varaga evakueeriti 1940. a. Vene väed lahkusid 1941. a, lastes õhku ja põletades nende ehitatu, aga ka mõned varasemad elamud ja hooned. 1944. a põletasid taanduvad Saksa väed maha peaaegu kõik linnakodanike järelejäänud elamud, millega Vana-Paldiski lakkas eksisteerimast.

Albumiga on püütud edasi anda linna kunagist arhitektuurset ilmet ja ajaloolist tausta niipalju, kui seda võimaldasid säilinud fotod ja postkaardid.

Albumis saab läbi ajalooliste fotode ja viimaste Vanalinna Päevade reportaažide elada kaasa ainulaadsele õhustikule, osadusele ja rõõmule, millest ammutab oma jõu nüüd juba veerand sajandit kestnud rahvapidu. Albumis saavad sõna ka mitmed läbi aegade Vanalinna Päevade korraldamist juhtinud inimesed.

Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.

"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik

Esimesed kirjalikud ülestähendused viinast Eestis pärinevad 1485. aastast, mil pruulijate Revali Suurgildi poolt anti välja seadus, mis keelas linnalähedaste asulate elanikel linnas viina müüa. Seda aastat loetakse piirituse valmistamise algusaastaks Eestis. Müügiks võisid viina valmistada üksnes Suurgildi liikmed, kaupmehed ja nende lesed. Raamat annab ülevaate piiritusetootmise ajaloost Eestis minevikus ja kaasajal.

EKL 11. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Leonhard Lapini saateteksti, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, aastanäitusel eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.

Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".

Käesolev näituse klassikakorruse väljapanekut saatev raamat raamib looduse selgepiirilisemalt. Huviorbiidis ei ole ainult loodus, vaid selle inimkäega korrastatud vormid – pargid ja aiad.

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.

Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".

Käesolev raamat saadab näituse kaasaegse kunsti galerii ja muuseumi sisehoovi väljapanekut.

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.

Raamat kaasneb naitusega "Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu" Kumu kunstimuuseumis (19.12.2018–12.05.2019).

Eestis kunstnikukarjääri alustanud ja loometööd New Yorgis edukalt jätkanud Agathe Veeber (1901–1988) kuulub Eesti kunsti klassikute hulka.

1933. aastal asus Veeber kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus.

Raamat ilmub Eesti Kunstimuuseumi arhiivitrükiste sarjas, milles tutvustatakse muuseumi arhiivis säilitatavaid materjale. Kirjade, dokumentide, fotode ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni arvukate teoste kaudu saab selgemaks kunstniku elu- ja loometee.

Samas sarjas on varem ilmunud raamatud "Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming" ning "Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)".

Raamatusse "Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel." on valitud tippfotograafide jäädvustatud hetked ja meeleolud unustamatust peost.Tänavune XXVI laulu- ja XIX tantsupidu sündisid aja puudutusest. Raamatus on suvise laulu- ja tantsupeo puudutused, päevapiltidel talletatud aja lugu. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi, Aet Maatee sõnul tarvitseb vaid võtta kätte mahukas fotoraamat "Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel" ning peo puudutused on jälle siin, meie keskel. Tsitaadid on eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Menu Kirjastus ja Nikon Nordic AB Eesti filiaal koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.

2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis üle peamiselt Rootsis elanud Alur Reinansi suure kollektsiooni 17.–20. sajandil Eestis valminud hõbetöödest ja valiku graafikast.

Mikkeli muuseumi näitusel (08.12.2012–05.05.2013) on kollektsioon esmakordselt tervikuna eksponeeritud: nii Tallinna, Tartu, Narva ja paljude teiste linnade hõbeseppade valmistatud ehisasjad, lauanõud, tarbeesemed kui ka 19. sajandi Eesti-aineline graafika ja Eduard Wiiralti sõjajärgsed tööd.

Näituse puhul andis Eesti Kunstimuuseum välja mahuka ja põhjaliku kunstikogu kataloogi.

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018).

Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin.

Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis.

Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga.

Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist.

Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Uurimusi Jüri Seliranna auks

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017).

Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele.

Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed.

Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje.

Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.”

(G. Perec, tlk A. Saar)

Mis on saanud armastusest? Kas ka armastus on muutunud puhtaks äriobjektiks, mida oksjonil maha müüakse või on siiski veel midagi püha alles!?

Raamat kaasneb Niguliste muuseumi näitusega "Asjade võim" (19.10.2018–12.08.2019).

Näituse ja raamatu fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos "Surmatants” või Brugge püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel.

Keskaja inimese jaoks oli asjadel tähtis koht nii elus kui ka surmas. Ehkki enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi oli loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada.

Kui viiel eelmisel aastal ilmunud raamatud kandsid pealkirja "Ralliaasta", siis 2008.aasta ülevaatealbumisse lisandusid jutud ka vormeli- ja kardihooajast. See on ka traditsiooniliselt rohkete fotodega illustreeritud ülevaatealbumi nimemuutuse põhjuseks. Lisaks juba eelmistest aastatest tuntud traditsioonilistele peatükkidele, kus käsitletakse nii Eesti rallisportlaste ettevõtmisi ralli MM-võistlustel kui ka Eesti meistrivõistluste hooaega, peatutakse seekord pikemalt legendaarse kaardilugeja Tõnu Vunni sportlaskarjääril. Vormeli- ja kardimeeste aasta võetakse kokku eraldi peatükkides, boonusena pikem lugu meie kuulsaima vormelisõitja Marko Asmeri tegemistest. Samuti sisaldab aastaraamat lühikokkuvõtteid mitmetest teistest kodumaistest autospordi sarjadest.

Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.

Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.

Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".

Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.

Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.

Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.

Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.

Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed.

Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi.

Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis.

Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

Eesti parim arhitektuur, maastikuarhitektuur ja publitsistika. Best of Estonian Architecture, Landscape Architecture and Writing on Architecture

Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti dokumentaalfilmidest. Raamat on inglise keeles.

Filmidest pärist kaadritega illustreeritud ülevaade antud ajajärgul valminud eesti filmidest. Raamat on inglise keeles.

Õpik on lastele vanuses 4–7. Õpikusse on valitud teemad, millega selles vanuses 
laps oma igapäevaelus kokku puutub. Pärast õpiku läbimist oskab laps eesti keeles 
tervitada ja hüvasti jätta; öelda, mis on ta nimi, kui vana ta on ja mis kell on; rääkida
 oma perest; küsida lihtsamaid küsimusi ja rääkida muustki.
Peale keeleliste väljendite on õpikus veel suured tähed, mida on soovitatav õpetada
 paralleelselt koos õpikus olevate teemadega. Selle tarvis on õpikuga kaasas tähekaardid.
 Õpikumaterjali aitavad hästi meelde jätta lihtsad ja mängulised harjutused.
 Suureks abiks on kuulamisharjutused ning vahvad videod, mille toel saab õpitut
kuulata, vaadata ja korrata.
 Õpiku viimasesse peatükki on autorid kirja pannud metoodilised näpunäited,
 kuidas õpikut kasutada.

Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostööna valminud mahukas raamat, mis annab põhjaliku ülevaate Teise maailmasõja ajal Eestist põgenikena lahkunud ja võõrsil oma tööd jätkanud eesti kunstnikest.

Raamat võtab kokku kunstiajaloolaste pikaajalise ja põhjaliku uurimistöö tulemused, mille eesmärk oli koguda ja kaardistada väliseesti kunstnike loomingut.

Uurimisprojekti raames toimusid aastatel 2010–2011 ka suured samanimelised ülevaatenäitused Kumu kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis.

Eesti Panga 2007. aasta kunstiraamat jätkab eelmisel aastal alguse saanud Euroopa-rännakute seeriat. Kui eelmises raamatus olid vaatluse all eesti kunstnikud Pariisis, siis käesolev raamat on pühendatud meie kunstnike Itaalia-reisidele ja sealt saadud erinevatele loomingulistele mõjustustele. Itaalia on ja jääb loojate jaoks ammendamatuks kultuurivaramuks, Euroopa tsivilisatsiooni hälliks. Samas on eesti kunstnike tähelepanu pälvinud ka kaasaegne itaalia kunst.

Album pakub väikese valiku Eesti kunstnike Põhjamaa-nägemusest, mis suuresti kujunes välja 20. sajandi alguses.

Eesti kunstnike ja kirjanike 20. sajandi algusaastate Ahvenamaa suved, Soome rahvusromantilise kunsti mõjutused ja osasaamine tollal Euroopa kultuuriringkondades üldlevinud Norra-ihalusest jätsid tugeva jälje Eesti esimese iseseisvusperioodi kultuurielule.

Lisamõõtme Eesti kunsti seostele Põhjamaadega tõid maailmasõja-aastad, mil tuhandete eestlaste seas pages Rootsi ka tuntud Eesti kunstnikke.

Albumi näol annab Eesti Pank oma panuse Eesti rahvusliku kunstipärandi tutvustamisel.

Eesti ja Saksamaa kunstikontaktidel on rikas ja pikk ajalugu. Kui 18. sajandil leidsid Saksa päritolu kunstnikud siinkandis soodsatel tingimustel tööd koduõpetajate ja portreemaalijatena, siis 19. sajandil liikumise suund pöördus. Eestist pärit kunstipürgijad omandasid Peterburi kõrval üha sagedamini kunstihariduse Saksamaa kunstiakadeemiates. Ka möödunud sajandi esimestel kümnenditel, säilitasid Saksamaa suured kunstikeskused München ja Berliin tänu moodsa kunsti mõjukale liikumisele – ekspressionismile oma külgetõmbejõu.

Saksamaa on olnud Eesti päritolu kunstnikele õpingute kohaks, motiivide allikaks ja enesetäiendusreiside sihtpunktiks, ent selle kõrval ka õige mitmete kunstisuundade ja -eksperimentide vahendajaks. Saksamaa erinevate geograafiliste paikade jäädvustamisest olulisemaks osutusid sealses kultuuriruumis omandatud kunstikogemused.

Raamat annab ülevaate aastatel 1996-1998 Eestis läbi viidud CORINE Land Cover projektist, mille käigus koostati ühtse Euroopa metoodika alusel kogu Eestit hõlmav digitaalne maakatte andmebaas. CORINE Land Cover projekt on osa Euroopa Liidu CORINE programmist, mida teostati Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 1985-1990. Jättes kõrvale topograafilise kaardistuse, on projekti tulemusena esmakordselt loodud kogu riiki kattev, ühtsel metoodilisel alusel ja digitaalselt teostatud andmekogu Eesti looduslike, pool-looduslike ja inimtekkeliste alade esinemisest ja levikust.

Raamat tutvustab rahvuslikke hõbeehteid, mis on talletatud Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Need enamasti talupoegadele kuulunud rinnarahad, sõled, preesid ja krõllid polnud pelgalt rõivakaunistused või maagia ja uskumustega seotud esemed, vaid ka varapaigutus pangahoiuste ja väärtpaberite eelsel ajal.

Raamat võtab kokku Eesti Spordimuuseumi neli aastakümmet. Tutvudes muuseumi ajaloo ja tegevusega, viies end kurssi kogus leiduvaga, saab kindlasti aimu, et need on olnud tegusad aastad.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Sõnastiku 3. muutmata trükk.

Suur eesti-inglise sõnaraamat on vääriliseks paariliseks Joh. Silveti Inglise-eesti sõnaraamatule – sama põhjalik ja mahukas. Esmakordselt kõigil inglise vastetel hääldus Ligikaudu 100 000 sõna ja väljendit Rikkalik valik väljendeid Rohkesti sünonüüme Briti ja Ameerika inglise keele erinevused Tarvilikud täpsustused sõnade kasutamise kohta Oluline grammatiline teave mõlema keele sõnade juures Lisas: põhi- ja järgarvud, valik lühendeid, ebareeglipärased tegusõnad, eesti märksõnade vormide indeks

Uue eesti-inglise sõnaraamatu esmatrükk 688 lehekülge, ühes köites 45 000 märksõna uusim eesti ja inglise sõnavara põhiterminid tähtsamatelt elualadelt (nt arvuti ja Internet, majandus) sõnakasutus kinnisväljendites, idioomides ja fraseologismides

Lisas: ebareeglipärased tegusõnad; riigid, rahvused ja keeled; numbrite õigekiri, järgarvud.

Lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus

Kõigi aegade täiuslikum ja mitmekülgseim eesti-inglise sõnaraamat. Kaante vahel on ka mag. Johannes Aaviku sissejuhatav ülevaade eesti keele grammatikast ja sõnade muutmise tabelid. Sõnaraamatul on kaks eesmärki: eestlastel võimaldada leida õigeid ingliskeelseid vasteid ja muulasi abistada eesti keele õppimisel ning eestikeelse kirjanduse lugemisel. Põhiliselt õigekeelsussõnaraamatul rajanevat sõnade valikut on täiendatud oskus-, murde- ja uudissõnadega ning lopsaka rahvakeelega.

Sõnaraamat koosneb alfabeetilisest sõnastikust (ligikaudu 10 000 märksõna) ja lisadest - geograafilistest nimedest, enamkasutatavaist lühendeist ning ebareeglipäraste verbide põhivormide ja ebareeglipäraste nimisõnade mitmuse tabelitest. Sõnaraamatu koostamisel on lähtutud keskkooliõpilaste praktilistest vajadustest inglise keele õppimisel, et abistada neid keskmise raskusega tekstide eesti keelest inglise keelde tõlkimisel. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk.

Esimene "Eesti köögi" raamat ilmus 2003. aastal Harri Ilveselt ja Lia Virkuselt ning on olnud müügil siiani. Saabunud on aeg uue raamatu jaoks, mis kannab pealkirja "Ehe Eesti köök". Aastaaegade järgi kokku pandud raamatusse on kogutud kolme naise lemmikretseptid. Ikka sellised, mida eestlased armastavad.Igal kevadel on meie lemmikuteks esimesed kevadekuulutajad rabarberikoogid, karulaugupesto ja muu roheline ja värske. Suvel naudime soolakurke, värskeid kartuleid ja kodujuustukastet heeringaga, küpsetame kodujuustupannkooke maasikatoormoosiga ja muid hõrke marjakooke. Sügis toob kaasa oma annid – seened, õunad ja ploomid. Pannakse podisema pajaroad ja praetud räim on taas eesti köögis aukohal. Talvel ei saa keegi ilma hapukapsa, seaprae ja süldita. Ka eesti köögi klassika nagu singirullid, kartulisalat, täidetud munad ja kiluleivad on pea igal eestlase peolaual.Selle kauni eesti- ja ingliskeelse kinkeraamatu kaante vahelt leiadki kõik nimetatud road ning veel palju–palju muud kodust ja head.

Raamat kaasneb näitusega "Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma" Kumu kunstimuuseumis (22.03.–08.09.2024). Eestis sündinud, ent suure osa oma elust Itaalias ja Šveitsis elanud baltisakslane Elisàr von Kupffer (1872–1942) ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Oma maalidel lavastas ta ennast sageli autoaktina, provotseeris alastusega ja hägustas teadlikult sugude piire. Raamat võtab kokku Elisàr von Kupfferi elu ja kunstiloomingu, pakkudes sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse kataklüsmidesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma. Raamat sisaldab ka Elisàr von Kupfferi novelli "Tema armastuse mõistatus" ("Sein Rätsel der Liebe", 1901), mis on Baltimaade kirjanduses üks esimesi ilukirjanduslikke tekste, kus käsitletakse homoseksuaalsust tänapäevases eneseavastusliku "väljatulekuloo" võtmes.