Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.

Gabriel García Márquez jutustab romaanis "Armastus koolera ajal" loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi rannikulinnas võiks mõjuda üsna tavapärase melodraamana. Seda enam, et García Márquez kasutab siin lausa mõnuga traditsiooniliste seebiooperite kõige klassikalisemaid võtteid ja nippe. Seebiooperiks on "Armastust koolera ajal" nimetanud ka kirjanik ise, pidades seda samal ajal oma parimaks romaaniks ja ühtlasi teoseks, mille kirjutamine oli talle kõige raskem. Kuid seesama aeg oma kordumatuses ja üha uutes järgnevustes moodustab koos troopilise keskkonna ja kirjaniku loodud tegelastega täiesti omamoodi fluidumi, mida meister omatahtsi voolib nagu savi, lastes fantaasial piiramatult lennata. Jutustus suubub müütide ja legendide voogu nagu oja rahulikult voolavasse jõevette ning troopika mahladest, lõhnadest ja maitsetest sünnib lummav lugu.

Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?

Kuidas on võimalik, et mõned inimesed teevad kõik õigesti, aga jäävad ikkagi haigeks, samas kui teised ei tee pealtnäha midagi erilist, aga tervenevad täielikult? Kuidas toimib usu abil tervendamine – või kas see üldse toimib? Mis peitub haiguse spontaanse remissiooni nähtuse taga – ja kas meil on võimalik seda kuidagi mõjutada? Kas me saame end muuta vastuvõtlikumaks imedele? Dr Lissa Rankin oli kindel, et piisavalt põhjaliku otsimisega võib sellistele küsimustele vastused leida, ning alustas kümneaastast teekonda uurimaks neid teemasid ja enamgi veel. Käesolevas põhjalikus teejuhis, mis käsitleb tervendavate imede otsimist olukorras, kus miski muu pole aidanud, järgneb lugeja dr Rankinile üle kogu maailma, et kohtuda nii andekate kui ka ebaausate ravitsejatega. Te lähete koos palverännakutele pühapaikadesse, uurite tervendamise teadust ja õpite, kuidas end ravitseja valimisel kaitsta. Sulle edastatakse põlisrahvaste kultuuride pakutud tarkust, mille alusel algab meie tervenemine meie pühast sidemest Emakese Maaga, ning sa sukeldud sügavale uuenduslike traumauuringute maailma, kus on käivitumas meditsiinirevolutsioon. „Püha Meditsiin“ sisaldab rikkalikult praktikaid ja vahendeid, mida dr Rankin on pidanud eriti tõhusaks, ning pakub läbimõeldud ja selgelt kaalutletud käsitlust küsimuste kohta, mis puudutavad meie tervenemist – ja lootusekiirt abivajajatele.