Tooted

Raamat käsitleb Eestis kasvavaid kuuski. Sisaldab peatükke: perekond kuusk, kuuseliikide määramise tabel (harilik kuusk, Eestisse introdutseeritud kuused), kirjandus. Kokkuvõtted on esitatud inglise ja vene keeles.

Kergelt ja tervislikult söömine ei tähenda idude söömist hommikust õhtuni. Õigem on süüa vaheldusrikkalt ja parajates kogustes. Raamatust leiategi kasulikku infot selle kohta, milliseid aineid meie organism vajab ning millistest toiduainetest neid aineid saab. Lisaks on raamatus palju retsepte kergete, kuid maitsvate roogade valmistamiseks suupistetest kuni suppide, praadide ja magustoitudeni.

Kui Petlemma pidi sündima Jeesuslaps, ei ilmutanud tema sündimist kuulutav täht ennast mitte ainult Hommikumaa tarkadele kuningatele, vaid ka ühele väikesele kuningale ilmotsatul Venemaal. Ning too kuningas, pooleldi veel laps, heatahtlik, sõbralik ja seltsiv, asubki koos oma hobuse Vankaga pikale teekonnale, et ka enda riigi ja rahva kingitused kogu ilmariigi ülemvalitseja jalge ette laotada. Ent kui alguses oli ta ainsaks eesmärgiks kõigevägevama valitseja sünnipaika jõuda, siis teel jagab ta oma hinnalised annid haigetele ja vaevatutele ning näib oma reisisihi päris unustavat. Kuid tegelikult on muutunud väike kuningas ise.

Casey Õunpuu räägib Marvinile, et kui poisid oma küünarnukile musi annavad, muutuvad nad tüdrukuteks. Marvin teda ei usu. Kui ta aga kogemata oma küünarnukile musi teeb, muutub asi kahtlaseks. Ta unistab punutud patsidest ja hakkab vihikusse südameid joonistama. Kas Caseyl võis olla õigus?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Kas ta on tüdruk?" on Marvin Punaposti sarja kolmas raamat.

Tule koos Aadi ja Elli perega seiklema! Koos nendega saad teada üht-teist kalade ja kalapüügi kohta. Saad teada, et kalatoit on kasulik. Õpid selgeks tähed, võid natuke kirjutada-joonistada-nuputada ning näitemängu teha. Head avastamist!

Luuletused siinses raamatus on minu jaoks hoopis enamat kui üksnes luuletused. Need on tõestisündinud lood, mälestused ja isiklikud aimdused, mille üle mingitel ajavahemikel tõsiselt mõtteid mõlgutanud olen.

Kes seda raamatut lugeda on võtnud, sellele soovin omalt poolt head mõtterännakut!
Siiri Sisask

Narva on tekstiilitööliste, energeetikute, ehitajate ja mööbelseppade linn, Eesti suuremaid tööstuskeskusi.

Raamatust "Põhja-Ameerika indiaanlaste legendid" leiate kakskümmend üheksa legendi, mille hulgas on legend Maa loomisest, Linnutee tekkimisest, tule päritolust, vihmalausujatest, suvetegijast, piisonitantsust. Lühidalt on kirjeldatud ka indiaanlaste tantse, muusikat, keeli, pühasid jne. Imeväike killuke lõputult mitmekesisest ja huvitavast kultuurist.

Neljavaatuselise näidendi tegelasteks on väikekäsitöölised, pätid, öömajapidaja oma sugulastega ning hulk teisi. Tegevuspaigaks troostitu keldrikorrus.

Inimest ühendab puuga kummaline side. Kes meist poleks nõjatunud vastu puud või tema ümbert kinni hoidnud? Selles kontaktis tajume alati midagi turvalist ja kosutavat. Puu nagu annaks meile elujõudu. Kui tunnete, et teil napib energiat, soovitavad tervendajad seda taastada puude abil. Raamatus tutvume puuteraapia võimalustega, uurime puude energiavälja ja raviomadusi ning kirjeldame metsaapteegi rikkalikke varusid.

Fotoalbumis on jäädvustatud kultuuriloolisi hetki laulupeost kunstinäitusteni ja kirjanike tegemistest spordivõistlusteni. Lisaks veel palju muud sinna vahele mahtuvat. Tekst ning pildiallkirjad on eesti, vene ja inglise keeltes.

Lasteraamatu tegevus toimub Muhumaal, kus suveks vanaema juurde sõitnud kaksikõed Silvia ja Signe jutustavad enda väikevennale lõbusaid ja fantaasiarikkaid unejutte ja toimub paljugi muud huvitavat. "Silvia suveõhtu jutud" on ühe tutvusringkonna unejuturaamatuks kirjutatud lapsepõlvememuaarid.

Fotoalbum

„Suremine on raske töö, kui nii väga armastatakse elu,“ tõdes Simone de Beauvoir oma ema hääbumist jälgides. Autor kirjeldab tundlikult ja kohati ehmatava otsekohesusega ema viimaseid elunädalaid pärast seda, kui ta kodus kukkumise järel haiglasse viiakse ja tal vähk avastatakse. Paratamatusega silmitsi seismine paneb tütre vaatama tagasi ema elule, uurima tema valikuid ja kujunemist, ohverdusi ja unistusi. Niisama ausalt vaatleb ta omaenda tundeid ja analüüsib nende omavahelist kohati keerukat suhet. Välja joonistub ajastuline portree naise rollist ühiskonnas ja talle pandud ootustest ning ka ajatu, ühtaegu ainulaadne ja üldine lugu emast ja tütrest ning sellest, kuidas seisa silmitsi oma lähedase surmaga.

Raili Marlingu kirjutatud saatesõna „Simone de Beauvoiri muutuvad tõlgendused“ annab ülevaate autori elust ja loomingust ning tutvustab tema tegevuse ajas muutunud käsitlusi.