Kaardikirg. Geograafianohikute kirev maailm
Kaartidel on veider võim äratada uudishimu ja sütitada kujutlusvõimat ka neis, kes koolis geograafiatunde silmaotsaski ei sallinud. „Kaardikirg“ kõneleb selle tulemusena sündinud lugudest, millest enamik on naljakad, mõned ehmatavad, üks koguni kriminaalne ning viimne kui üks silmaringi tublisti avardav. Olemata ise geograaf, suudab 2011. aastal Amazoni 20 parima raamatu hulka valitud „Kaardikire“ autor Ken Jennings rääkida kartograafiast ja geograafiast nauditavalt ja kõigile mõistetavalt. Jennings astub igas peatükis sisse uude kaartidega seotud valdkonda. Ta vaatleb kaupmehi antiikkaartide laadal ja harutab lahti haruldaste kaartide haruldase varguse loo, kohtub kõiki maailma riike külastanud „süsteemsete reisijatega“, sukeldub maailma suurimasse kaardivaramusse USA Kongressi raamatukogus, hulgub geopeituritega kõige veidramatesse paikadesse peidetud aarete otsingul, muretseb ameeriklaste geograafilise kirjaoskamatuse üle, uurib fantaasiakaartide joonistajate mõttemaailma, seikleb koos maanteehuntidega ning imetleb kõiketeadjatest teismelisi geeniusi National Geographicu geograafiaviktoriini finaalis.
Raamatule on eessõna kirjutanud Tartu Ülikooli geograafia osakonna emeriitdotsent Heino Mardiste.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Parameetrid
Sarnased tooted
Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed.
Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier'd topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier' oma seal üldse ei esinegi.
Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt'i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.
Romaanile «Sõda ja rahu» kuulub L. Tolstoi kirjanduslikus pärandis keskne koht. Tolstoi töötas romaani kallal kuus aastat. Algselt plaanis Tolstoi triloogiat dekabristidest, millest «Sõda ja rahu» (esialgse pealkirjaga «Lõpp hea, kõik hea») oleks moodustanud vaid esimese osa, käsitledes 1812. aasta sündmusi. 1825. ja 1856. a. sündmusi oleks käsitletud järgmistes osades. Ent peatselt piirab Tolstoi oma teemat kitsama ajaloolise epohhiga, samuti muutub keerulisemaks romaani idee. Ajalooliste materjalide erakordne rohkus ei mahu enam traditsioonilise ajaloolise romaani raamidesse. Autor uuris hoolikalt läbi tohutu hulga 1812. aasta sündmusi käsitlevaid ajaloolisi ürikuid, memuaare, kirju.
Tomas Eloy Martínez sündis 1934. aastal Argentiinas. Tema esimene raamat ja esimesed artiklid ilmusid ajavahemikus 1968-1973. Sõjaväelise diktatuuri ajal elas ta pagenduses Venezuelas, kus kirjutas veel kolm raamatut. "Püha Evita" ilmus 1977. aastal ja sai otsekohe väga populaarseks. Raamatu aluseks on Eva Peroni lugu, kes suri ja sai ühtlasi surematuks 26. juulil 1952. aastal. Tema palsameeritud keha aga peideti, rööviti, maeti, kaevati taas välja ja tassiti ringi. Tomas Eloy Martínez on loonud paeluva kirjandusteose vaesest tüdrukust, kellest sai Argentiina kroonimata kuninganna. "Siin on lõpuks raamat, mida ma alati olen tahtnud lugeda." Gabriel Garcia Marquez