Tooted

Selle raamatu autor Dale Carnegie sai tuntuks oma teosega "Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi". "Ärge muretsege, hakake elama!" on tema hilisem Läänes bestsellerina levinud teos. Nüüd on see jõudnud ka eesti keelde, et anda meile nõu, kuidas vabaneda oma muredest ja tunda elust rõõmu.

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

Sageli eeldatakse, et rahalise riski hindamine põhineb üksnes ratsionaalsel mõtlemisel. Neuroteadlane ja endine Wall Streeti kaupleja John Coates väidab, et see ei pruugi sugugi nii olla, pakkudes sootuks teistsugust vaatenurka sellele, miks me rahaasjades vahel ebaratsionaalselt käitume. Tuginedes nii enda pikaajalisele kogemusele finantsmaailmas kui ka teadusuuringutele, selgitab autor, et me ei tee otsuseid ainult mõistusega, vaid olulist rolli selles, kuidas käitume näiteks turu tõusude ja languste ajal, mängib biokeemia. Inimese mõtted ja käitumine ning sealhulgas ka riskivalmidus kujunevad aju ja keha koostöös. Riskimine muudab meie kehakeemiat: võitmine suurendab riskihimu sageli niivõrd, et muutume eufooriliseks ja hulljulgeks. Kaotusperioodil võitleme aga hirmuga ning elame ikka ja jälle ebaõnnestumisi läbi. Sageli lausa nii intensiivselt, et stressihormoonid jäävad meie ajju püsima, kutsudes esile haiglaslikku riskipelgust ning isegi depressiooni. Need bioloogilised mehhanismid mõjutavad iga kaupleja tegutsemist ning kumuleerudes võivad esile kutsuda ka börsibuumi ja -krahhi. Coates jutustab väljamõeldud loo maakleritest, kes satuvad esmalt mulli ja seejärel krahhi lõksu, ning avab selle taustal füsioloogilised protsessid, mis viivad neid kõigepealt irratsionaalse lennuni ja siis pessimismini. Riskimise mõju koguneb mõistusesse ja kehasse, muutes inimese füsioloogiat nii, et see avaldab sügavat ja kestvat mõju. Riski nii-öelda optimaalseks haldamiseks tuleb autori sõnul jõuda mõistuse ja keha tõhusa koostööni. Igaüks meist võib muutuda koerast hundiks, küsimus on vaid selles, kas me suudame mõista selle põhjuseid ja tagajärgi. Kuigi Coatesi uuring keskendub börsimaakleritele, heidavad tema järeldused valgust ka kõigile teistele, kel tuleb suure surve all kiireid otsuseid teha, alates spordist ja lõpetades lahingutandriga.

Andrew Balmford viib meid haaravale reisile seitsmesse maailma paika, kus ta süveneb looduskaitse kohati lausa pööraste mastaapidega edulugudesse. See raamat inspireerib ja julgustab meid püüdlema jätkusuutliku maailma poole, mis oleks sõbralik ja elamisväärne paik ka meie lastele. Raamatu võtmeks on positiivne lähenemine. Jah, tööstusrevolutsioonijärgse aja jooksul oleme poole võrra vähendanud looduslike liikide arvukust ja nende elupaiku. Klaas on pooltühi – ent samal ajal on see ka pooltäis. Rohkem kui pool troopilistest vihmametsadest siiski veel kasvab. Enamik korallrahusid on alles. Rohkem kui miljardist elanikust hoolimata elavad Indias endiselt leopardid ja karud, krokodillid ja hundid.

Kas kaks korda suurem sissetulek toob kaasa kaks korda rohkem õnne? Ühes teadusuuringus ameeriklased just nii uskusid: kui nende sissetulek oleks 25 000 dollari asemel 55 000, siis eluga rahulolu kahekordistuks. Tegelikult selgus aga, et need, kes teenisid 55 000 dollarit, olid vaid 9% rahuolevamad nendest, kes teenisid 25 000 dollarit. Uuringute järgi avaldab kogu maailmas sissetulek üllatavalt väikest mõju sellele, kas inimesed päeva jooksul naeratavad ja tunnevad rõõmu.

Psühhopaatiline isiksus on ühest küljest särav ja ligitõmbav, teisalt aga jäine ja ettearvamatu. Talle on iseloomulikud fantaasiaküllasus, tegutsemistahe, uudishimu, pädevus, enesekindlus, põnevuseiha ja impulsiivsus. Psühhopaadist kurjategija võib olla nii pimestavalt kütkestav, et jätab täiesti varju oma pahupoole – selle, et fassaadi taga on enesekeskne, isekas, kalk ja manipuleeriv jõhkard. Kevin Dutton valgustab psühhopaatia tagamaid ja otsib vastust küsimusele, kas psühhopaatidele omasest karismaatilisusest ja sihikindlusest on võimalik midagi õppida. Psühhopaatilisi omadusi piiritleda püüdes tutvustab autor tänapäevaseid neuroteaduse uuringuid, kohtub ülirange režiimiga vanglas hoitavate psühhopaatidest kurjategijatega ning katsetab transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil ka enese peal, mis tunne on olla psühhopaat. Inimese isiksus on keerukas ja tänapäeval on piir n-ö normaalse ja haige psüühika vahel üha enam hägustumas. Raamatu "Psühhopaatide tarkus" autor võrdleb isiksust helipuldiga, mille arvukad liugurid on isiksuseomaduste skaalal igaühel isemoodi paika timmitud. Uuringud on näidanud, et meie seas leidub hulganisti nn funktsionaalseid psühhopaate, kelle helipuldil on maksimumi peale seatud vaid muist psühhopaatilisi omadusi määravaid liugureid. Need inimesed pole mitte sarimõrvarid, vaid vastupidi, väga nõudlikel elualadel edukalt toime tulevad ühiskonnaliikmed – tipp-poliitikud, -arstid, -börsimaaklerid, -ärimehed. Särava isiksus, otsusekindlus ja jäägitu eesmärgile pühendatus annab neile teiste ees eelise. Psühhopaatiliste joontega isikutel on ajast aega olnud ühiskonnas oma eelised ja ka tänapäeva maailmas annavad enesekindlus, sarmikus, kartmatus, halastamatus ja sihikindlus kindlasti kätte nii mõnegi trumbi.