Ajalooline Harjumaa oma 12 kihelkonnaga on alati olnud jõukam kui teised Eesti maakonnad, mistõttu on siin ka suursugusemaid mõisakomplekse rohkem kui mujal. Eks oma osa ole selles nii kubermangulinna Tallinna kui ka endise impeeriumi pealinna Peterburi läheduses. Neist eri ajal erinevatel põhjustel lähtunud rahavoogude abiga ehitati välja ridamisi uhkeid lossi mõõtu mõisahooneid – baroksed Ääsmäe ja Saue, juba klassitsismile kalduvad Anija ja Harku, kõrgklassitsistlikud Uue-Riisipere ja Saku, historitsistlikud Keila-Joa, Muraste ja Laitse...

Kuigi võib tunduda, et Harjumaa on kogu oma uhkuses niigi kõigile tuntud ja juba läbi käidud, ei maksa lasta end sellest eelarvamusest eksitada. Iga otsija ees paljastub üha uusi ja uusi ajastukihte, kui vaid tahta ja osata neid näha. Mõisate osas loodab raamatu autor lugejale abiks olla.

Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena “Järvamaa mõisad”, “Hiiumaa mõisad” ning “Tallinna mõisad ja mõisakesed”.

Maalilisel Järvamaal leidub uhkeid härrastemaju ja põliseid parke, suurejoonelisi losse, nagu Väinjärve või Kolu, tõelisi aadlipaleesid, nagu Roosna-Alliku, Purdi või Aruküla, kunagist hiilgust meenutavaid varemeid, nagu Mäo, ning salapäraseid või isegi süngeid ja ebamaiseid mõisarahulaid ja kirikaedu. Paljudes Järvamaa mõisaansamblites on praeguseks suudetud kunagine ilu taastada, ent omaaegse toreduse jälgi aimub ka hüljatud varemetest, maalingufragmentidest seintel või vanadest pargipuudest ja puiesteedest. Nende najal võib lugeja ja rändaja end hõlpsasti kujutleda nüüdseks kadunud maailma võrratusse miljöösse ning uurida kunagist aadlikultuuri, mõttes taaselustades möödaniku lugusid ja neis üles astunud tegelasi. Sel retkel sobib teejuhiks rikkalikult illustreeritud raamat, mis kirjeldab nii Järvamaa omaaegseid pärleid kui ka praeguseks pea unustusse vajunud paiku, vanadelt fotodelt õhkumas igale mõisale ainuomast hõngu. Raamatu autori, põlise järvaka Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena „Hiiumaa mõisad“ ning „Tallinna mõisad ja mõisakesed“.