Tooted
Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.
Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
Faksiimiletrükk 1913. aasta väljaandest. Esitrüki tiitellehel: toimetanud Bernhard Linde ja Gustav Suits.
Sisukord:
Näitekunst / B. Linde- Draama kui müsteerium / J. Barbarus
- Lürismus näitelaval / J. Semper
- Teatri-arvustus / B. Linde
- Teatrikunst ja Moskva Kunstiteater / J. Kärner
- "Estonia" ja "Vanemuine" / A. H. Tammsaare
- Meie teater / B. Linde
- Muljed "Endla" teatrist / R. Kask
- Teatri-muljed / J. Barbarus
- Oleviku Eesti draama / B. Linde
- Elust, kunstist, näitekunstist / G. Suits
Romaan sõjast, õigemini sellest eemalehoidmisest. Elukunstnik Jaagup Jukamees ei lase end sadulast paisata õieti kunagi – ei metsavennana Eestis, ei keemiarelva leidurina teise maailmasõja aegses Berliinis. Kuid raamatul on vaid näiliselt kelmiromaani iseloom: tegutse ja sulle andestatakse. Siin aga määrab sõda inimeste saatuse. Suured armastused kustuvad ja inimesed kaovad tundmatusse. Kelmiromaani optimistlikkus kaob Eesti ajaloo süngesse ajajärku.
Kirjanik on oma ilukirjanduslikus proosas teematruu; tema huvi keskmes on Eesti Vabariigi lugu – selle algusaastad, areng, iseseisvuse kaotus, samuti need inimesed ja jõud, kes võitlesid selle vabariigi eest või ka selle vastu. Romaan on ajastutruu, haaravate sündmuste, huvitavate üksikepisoodide ning värvikate kõrvaltegelastega.