Tooted

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Ümbrispaberil on kirjas "Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid", tiitellehel "Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid"

Sisukord:
Gustav Suitsu tee ja töö. Kõne G. Suitsu juubeliaktusel Stokholmis 30. nov. 1953. (1956)
Gustav Suitsust ülikoolikateedris. Märkmeid ja mälestusi. (1963)
Noor Karl Ast ja ta teisik. (1961)
Pärispäevast järelvalguseni. Mõtterännakuid Marie Underi luule tagamaadel. (1978)
Üks varajane luuletervitus. Artur Adsonist ja Võrumaast (1964)
Noor Gailit. Eluloolisi ja muid andmeid. 1960)
Õhtust hommikuvalgeni. Gailitiga Stokholmis. (1962)
Vahemäng "Lendavad sead". Märkmeid Albert Kivikase juubeli puhul. (1968)
Märkmeid Mälgust, merest ja muust. (1960)
Paar sammukest Karl Ristikivi noorus mail. (1962)
Karl Ristikivi viimne päevik. (1977)
Peipsi tagamaadelt linnakuma poole. Märkmeid Arvo Mägi noorusmaalt. (1963)
Mängutoosi ja vana Tallinna võlus. Mõningaid jooni Gert Helbemäe noorusest. (1963)
Kuuekümnene Helbemäe. Kõne Helbemäele Londonis. (1963)
Kolm kohtumist. Lühi- ja lähipilte Peeter Lindsaarest. (1966)
Reedetud generatsiooni nägu. Juttu on Arved Viirlaiust. (1972)
Jaks odaheites 61.31. Märkmeid Ilmar Jaksi noorusmaadelt. (1973)
"Mu pill püsüs tutuan timmin..." Meenutusi Raimond Kolga murdeluulest. (1974)

Felix Salteni klassikaline teos jutustab noore hirve südamliku loo. F. Salten tundis suurepäraselt loodust. Pikkadel rännakutel ja jahiretkedel õppis ta põhjalikult tundma metsloomade kombeid ja harjumusi. Kuigi jutustus on kirjutatud muinasjutuna, kus loomad inimeste kombel kõnelevad, arutlevad ja tunnevad, ei eksi Salten kunagi loodusetõe vastu. Selles osas on siin kõik teaduslikult õige ja täpne.

Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.

Miks naerab inglane iga nalja peale kolm korda? Erkki Kõlu ja Peeter Tulviste koostatud valimikus Inglise naljadest saab ettekujutuse sellest, miks, mille üle üldse ja kuidas inglane naerab. Ja Eesti lugejal on ka garanteeritult väga lõbus.

Nii Armeenia kui Türgi üli- ja elukoolis tudeerinud autor lahkab teravmeelselt islami ja kristluse piiril balansseerivaid riike, üks näopool naermas ja teine nutmas. Eksootika teda ei huvita. Selle asemel kirjeldab ta läände pürgivate idamaade valu ja võlu, tihti läbi tragikoomilise absurdi. Jutuks tulevad natsionalism, sõjad, religioon, seksuaal- ja rahvusvähemused, naabritevahelised suhted jpm.

151-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid. Populaarteaduslik raamat annab ülevaate inglise juristi ja filosoofi, utilitarismi rajaja Jeremy Benthami (1748-1832) elust ja loomingust. Autor käsitleb jurisprudentsi olukorda XVIII sajandi Inglismaal ning mõtestab lahti Benthami uuenduslikud juriidilis-poliitilised ideed ja utilitaristliku eetika põhimõtted. Analüüsides põhjalikult Benthami olulisemaid metodoloogilisi ideid, näitab autor, milline on olnud nende mõju filosoofilise mõtte ajaloos, ning vaatleb lõpuks Benthami kontseptsioonide edasiarendusi XIX ja XX sajandi kodanlikus filosoofias. Olion 1990.

Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Jõgevamaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.

Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.

Kolmeteistaastase Lara elu pöördub peapeale kui temast saab kuulsas tüdrukute seriaalis üks kaksikõdedest. Nüüd ihkavad koolis kõik temaga sõprust, eriti Linda, keda Lara on alati tüdruku suurepärase väljanägemise pärast kadestanud. Ka Lara ise tunneb, et ta on midagi erakordset ja tal ei sobi enam omaealistega suhelda. Ühel päeval lõpeb aga tema roll filmis, kuid Lara ei julge seda teistele tunnistada. Ta hakkab veetma oma aega ostukeskustes, osturallil on vaja raha ja seda tal enam ei ole. Jääb üle...

Topi Alfa+Romeo Nublu

Antud raamat anti välja Tallinna Teadlaste Maja 55. aastapäevaga seoses.

Nõmme kultuurikeskus 1945-2005. 151-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

100 luuletust 1991 rida

Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele – mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Antud raamat on oluline kokkuvõte filosoofi elust ja tööst. Sisaldab bibliograafiat ja registrit.

See romaan ilmus rootsi keeles aastal 1986 ja ei sarnane ühegi teise romaaniga Donneri rikkalikust loomingust. "Presidenti" võib lugeda kui põnevusjuttu, milles põimuvad tõsielu ja kujutlused.

Raamat anti välja UNESCO 60. juubeliks ja sisaldab unikaalseid aerofotosid Maa erinevaist piirkonnist, kõneleb sealsetest probleemidest ja UNESCO programmidest nende lahendamisel. Raamat on ühtaegu informatiivne ja poeetiline, globaalset maailmapilti arendav.

Faksiimiletrükk 1913. aasta väljaandest. Esitrüki tiitellehel: toimetanud Bernhard Linde ja Gustav Suits.

• 
  Sisukord:
  Näitekunst / B. Linde
• Draama kui müsteerium / J. Barbarus
• Lürismus näitelaval / J. Semper
• Teatri-arvustus / B. Linde
• Teatrikunst ja Moskva Kunstiteater / J. Kärner
• "Estonia" ja "Vanemuine" / A. H. Tammsaare
• Meie teater / B. Linde
• Muljed "Endla" teatrist / R. Kask
• Teatri-muljed / J. Barbarus
• Oleviku Eesti draama / B. Linde
• Elust, kunstist, näitekunstist / G. Suits

Kas selline olukord on tuttav teilegi? Teie vestluskaaslane kallas just äsja teile kaela kogu tunderämpsu, mis ta oli viimasel ajal kogunud. Ja sellal kui tema nüüd kergendatult sääred teeb, tuleb teil kogu ülejäänud päeva rinda pista probleemiga, kuidas sellest rämpsust vabaneda. Kui te ei taha enam saada emotsionaalse terrori ohvriks, saate siit teada, millest tundeterroriste ära tunda, kuidas nad tegutsevad ning kuidas neile vastu astumiseks valmistuda. Samuti pakub raamat 10-päevase programmi isikliku vastupanujõu turgutamiseks.

Romaan sõjast, õigemini sellest eemalehoidmisest. Elukunstnik Jaagup Jukamees ei lase end sadulast paisata õieti kunagi – ei metsavennana Eestis, ei keemiarelva leidurina teise maailmasõja aegses Berliinis. Kuid raamatul on vaid näiliselt kelmiromaani iseloom: tegutse ja sulle andestatakse. Siin aga määrab sõda inimeste saatuse. Suured armastused kustuvad ja inimesed kaovad tundmatusse. Kelmiromaani optimistlikkus kaob Eesti ajaloo süngesse ajajärku.

Kirjanik on oma ilukirjanduslikus proosas teematruu; tema huvi keskmes on Eesti Vabariigi lugu – selle algusaastad, areng, iseseisvuse kaotus, samuti need inimesed ja jõud, kes võitlesid selle vabariigi eest või ka selle vastu. Romaan on ajastutruu, haaravate sündmuste, huvitavate üksikepisoodide ning värvikate kõrvaltegelastega.