Tooted
Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.
Maximus Kirby võttis tal käest kinni ja viis aeda. Peatunud pooleldi lehestikku peitunud laterna all, vaatas ta neiule näkku.
„Leedi Dorinda!“ ütles ta, asetades rõhu tiitlile. „Te petsite mind ka selles! Nüüd ma tean, et teie isa tahtis endale rikast väimeest ja mina langesin kergesti sellesse lõksu.“
„Ma ei tahtnud teid petta. Mul on kahju …“
„Ja te arvate, et mulle sellest piisab?“ Mees lähendas talle oma karmi näo. „Teil tuleb mulle naiseks tulla! Üks krahvitütar pole teisest halvem. Te asute minu pulmapeol oma õe kohale!“
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
"Kellavärgiga apelsinis" maalib Burgess hirmutava kujutluspildi tulevikuühiskonnast, kus vastanduvad peategelane Alex kui üksikisiku vägivalla kehastus ning riiklik, seadustatud vägivald. Alex on teismeline kurjategija, kes paneb oma kambaga toime jõhkraid tegusid. Ta satub vangi, kus kurjust püütakse temast meditsiiniliste manipulatsioonidega välja juurida. Lisaks noorukitekambale demonstreerib Burgess ka täiskasvanute maailma valelikkust, saamahimu ja ideaalitust. Teos lahkab igavest probleemi: kust tuleb kurjus? Kas see sünnib inimese loomusest, kasvatusest või ühiskonnast?
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
Romaan sõjast, õigemini sellest eemalehoidmisest. Elukunstnik Jaagup Jukamees ei lase end sadulast paisata õieti kunagi – ei metsavennana Eestis, ei keemiarelva leidurina teise maailmasõja aegses Berliinis. Kuid raamatul on vaid näiliselt kelmiromaani iseloom: tegutse ja sulle andestatakse. Siin aga määrab sõda inimeste saatuse. Suured armastused kustuvad ja inimesed kaovad tundmatusse. Kelmiromaani optimistlikkus kaob Eesti ajaloo süngesse ajajärku.
Kirjanik on oma ilukirjanduslikus proosas teematruu; tema huvi keskmes on Eesti Vabariigi lugu – selle algusaastad, areng, iseseisvuse kaotus, samuti need inimesed ja jõud, kes võitlesid selle vabariigi eest või ka selle vastu. Romaan on ajastutruu, haaravate sündmuste, huvitavate üksikepisoodide ning värvikate kõrvaltegelastega.