Tooted

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest. Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu "tummadest" arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut. Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina. Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

Rocca al mare kooli juubeliraamat.

Selles raamatus ei räägita mitte ainult sõjalis-poliitiliste liikumiste ja rahvaülestõusude juhtidest, kes võitlesid rahvusliku ja sotsiaalse rõhumise vastu. Siin on esindatud ka fanaatilised üksikterroristid, ebasoosingusse sattunud kirikuhierarhid, usuvoolude ja majanduse reformaatorid, silmapaistvad teadlased ja kirjanikud, kes heitsid väljakutse traditsioonilistele teaduslikele, eetilistele ja filosoofilistele arusaamadele, väejuhid, kellest saatuse tahtel said poliitikutest mässajad…

Albumis saab läbi ajalooliste fotode ja viimaste Vanalinna Päevade reportaažide elada kaasa ainulaadsele õhustikule, osadusele ja rõõmule, millest ammutab oma jõu nüüd juba veerand sajandit kestnud rahvapidu. Albumis saavad sõna ka mitmed läbi aegade Vanalinna Päevade korraldamist juhtinud inimesed.

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Käesolev raamat kuulub "50 viisi" raamatusarja, mis õpetab elama loodussõbralikumalt ja säästlikumalt. Raamatu autor on Siận Berry, kes kandideeris 2008. aastal Roheliste Partei nimekirjas Londoni linnapea kohale ja on asutanud Inglismaal populaarse kampaaniarühma Linnamaasturite Vastane Liit. Raamatusse on Berry kogunud oma lemmiknipid, mis aitavad säästa aega ja raha ning elu meie planeedil. Raamatust leiab näpunäiteid, kuidas oma kodus säästvamalt ja loodussõbralikumalt toitu valmistada, aeda planeerida, remonti ja muid igapäevaseid toimetusi teha.

Esimesed kirjalikud ülestähendused viinast Eestis pärinevad 1485. aastast, mil pruulijate Revali Suurgildi poolt anti välja seadus, mis keelas linnalähedaste asulate elanikel linnas viina müüa. Seda aastat loetakse piirituse valmistamise algusaastaks Eestis. Müügiks võisid viina valmistada üksnes Suurgildi liikmed, kaupmehed ja nende lesed. Raamat annab ülevaate piiritusetootmise ajaloost Eestis minevikus ja kaasajal.

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Mesilaste pidamine on tore ja vaheldusrikas harrastus, mis pakub innukale mesinikule nii rõõmu kui ka väljakutseid. Eduka mesinduse võti seisneb teadmiste varamus, et algavaid probleeme väheste märkide järgi ära tunda ja neid oskuslikult lahendada. Raamat kirjeldab sadat sagedasti esinevat probleemi, millega mesinikud tihtilugu kokku puutuvad, sõnastab selgelt ja lihtsalt nende tekkepõhjused ja soovitab praktilisi lahendusi.

Eduard Heinlal on olnud pilku omaaegse kulturi jäädvustamiseks, eriti noorpõlvepäevi meenutades. Tema kirjeldused Tuhala ja Ravila mõisate aianduse kohta ei ole mitte ainult nauditavad lugeda, vaid aitavad paremini mõista 20. saj. alguse Eesti mõisakultuuri. Märkmed ärimees Johannes Jänese lillekasvatuse kohta revolutsioonilises Peterburis lisavad oma pintslitõmbeid Eesti kultuuriloo pildile. Kõike seda on kirjutaja vaadelnud inimliku kaasaelamisega. Heinla on kirjutanud oma mälestused elutarga heatahtlikkusega, milles ei puudu ei tõsimeelsust ega sõbralikku muigamistki.

Käesolev raamat käsitleb toaahjude, pliitide ja kaminate konstruktsioone, materjale, tüübi valiku aluseid ning ehitamist. Ühtlasi on selgitatud soojuse levikut ja mitmesuguste kütuste põlemist ning antud juhiseid ahjude ja pliitide kütmiseks. Põhiline osa raamatust käsitleb kütteseadmete konstruktsioone, nende kujundamist ja ehitamist. Veel kirjeldatakse korstnapühkimistöid, kütteseadmete remonti ja nende ehitusvigade kõrvaldamist. Määratud kõigile, kes tegelevad ahjude, pliitide ja kaminate kavandamise, ehitamise ning kasutamisega. Teine, ümbertöötatud ja täiendatud trükk

Raamatusse "Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel." on valitud tippfotograafide jäädvustatud hetked ja meeleolud unustamatust peost.Tänavune XXVI laulu- ja XIX tantsupidu sündisid aja puudutusest. Raamatus on suvise laulu- ja tantsupeo puudutused, päevapiltidel talletatud aja lugu. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi, Aet Maatee sõnul tarvitseb vaid võtta kätte mahukas fotoraamat "Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel" ning peo puudutused on jälle siin, meie keskel. Tsitaadid on eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Menu Kirjastus ja Nikon Nordic AB Eesti filiaal koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.

7. detsembril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme" materjalid.

Sisukord:

• Saateks
• Pertti Grönholm "Jutustus ja argumentatsioon. Diskursianalüüs nukogude ajalookirjutuse kriitilises lähivaates"
• Kalervo Hovi "Rahvusvaheliste suhete ajaloo metodoloogiast"
• Kalev Katus "Neli kildu rahvastikuteaduse metodoloogiast"
• Anu Mai Kõll "Majandusajaloo metodoloogiast"
• Priit Pirsko "Arhiivinduse metodoloogilisi sõlmküsimusi, eriti lähiajaloo kontekstis"
• Enn Tarvel "Ajaloolase analüüsist"
• Nimeregister

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo. Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...

Autori kolmas luulekogu ("Baile Átha Cliath", 2005 ja "Kaktuste puiestee", 2007) annab tunnistust tema luule teisenemisest ja seda ka vormilisest küljest. Eelmiste kogudega võrreldes on vähenenud kirjanduslike allusioonide ning impressionistlike looduseelamuste osakaal, suurenenud urbanistlike mitmetähenduslike motiivide kasutamine. Emakeele ja kirjanduse õpetajana töötades on autorile avatud temast nooremate hingemaailm, nende uued suhtlemismoodused ja sellega seotud kõrvalnähtused. Endiseks on aga jäänud autori luulekeele helgus, värsi kergus ning elegantsus.

Akvitaania hertsogi tütar Eleanor sündis pidutsemise, muusika, poeesia ja võimu maailma. Talle õpetati laulmist, õmblemist, lugemist ja ratsutamist, aga kõigest sellest polnud palju kasu, kui temast sai keskaegse Euroopa tähtsaim kuninganna. Vaevalt jõudis ta saada 15-aastaseks, kui temast sai Prantsusmaa kuninganna ja mõni aasta hiljem Inglismaa kuulsamaid kuningannasid. Tema elulugu viib lugeja Akvitaania lossidest Püha Maa lahinguväljadele. Eleanor ei läinud teise ristisõtta üksnes oma mehe saatjana, vaid ta juhtis ka isiklikke väeüksuseid. Eleanori lugu on täis avastusi: tema armastus ja lahingud, tema eksimused ja võidud, tema kodumaad ja rännakud.

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Fantaasiaraamat "Allikahaldjas" põhineb eesti mütoloogial ning on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale. Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased. Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis.

Tom Ripley on noor mees, kes tahab New Yorgis raha kokku ajada, tehes seda vahendeid valimata. Kui rikas Herbert Greenleaf pakub peategelasele võimalust sõita Itaaliasse, et veenda tema ülbet poega Ameerikasse naasma, näeb Ripley selles rikastumisvõimalust. Kõrge elatustaseme nimel on mees valmis ka käed veriseks tegema.

Isetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elIsetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elus edu ning ebaedu üle. Ja ta kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Teiste eest hoolitsemine kaitseb meid mitte üksnes üksinduse ja depressiooni eest. Pigem teeb isetus meid õnnelikumaks ja edukamaks – ning nagu on tõestatud, tagab meile koguni pikema elu.

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Viktor Amani (1912–2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose "En bok om Estlands svenskar" I köites. Ülevaates kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda

Autor on koondanud poeetilisse valimikku seni trükis avaldamata luuletusi, laulusõnu ansambli "Mahavok" muusikutele, luuletusi näidenditest "Hiiglane ja printsess" ning "Viie peaga lohe", laulusõnu muusikalist "Tähtede poole" (muusika Urmas Lattikas), rock-ooperi "Hing ja Iha" (muusika Heini Vaikmaa) ning monolooge näidendist "Kloun", lisaks kolm lühijuttu.

Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.

Rahil Patelil oli kõik olemas. Ta töötas ühes maailma kuulsaimas ja mõjuvõimsaimas hinduistlikus organisatsioonis ja tema nõu võtsid kuulda nii maailma tipp-poliitikud kui tuntud ühiskonna- ja majandus tegelased. Ta oli kõrgelt haritud inspireeriv kõneleja, kes võitis rahvahulki hinduismile maailma kõigil kontinentidel. Ta suhtus oma preestrikutsesse äärmiselt tõsiselt. Kuid edule vaatamata kasvas ta südames rahulolematus. Tundus, et mida iganes ta tegi, siis Jumala tähelepanu väljateenimiseks sellest ikka ei piisanud. Igatsusest armastava Jumala järele sukeldus ta aina sügavamale hinduismi pühakirjadesse, proovis erinevad meditatsioonitehnikaid, kuid kõike tulutult. Kuni ta ootamatult kohtus ülestõusnud Kristusega!

Minu arvates on iga maailmas ettetulev probleem seotud rikkis suhetega, kus meil jääb puudu armastusest Jumala, teiste inimeste või iseenda vastu. Kui me ei sea oma suhteid korda, siis jääb järele väga vähe, millele oma elu rajada. Dean Sherman on oma praktikas puutunud kokku paljude noortega. Tema käest on küsitud lihtsaid ja keerulisi küsimusi armastuse, seksi ja inimsuhete kohta. Mis on meeldimise and ja mida see minu jaoks tähendab? Kui kaugele ma võin minna? Kuidas ma saan õigesti ja Jumalale meelepäraselt suhelda oma sõpradega? Kuidas rajada oma elu kõige tähtsam suhe kooskõlas Jumala mõistlike ja armastavate käskudega? Kuidas vabaneda vanadest seksuaalsusega seotud pattudest? Milline on Jumalale meelepärane suhe? Dean Sherman annab julged ja põhjalikud vastused neile ja paljudele teistele küsimustele. Ta ulatab abikäe ka nendele, kellelt filmid, ajakirjad ja internet on röövinud kõik illusioonid armastuse kohta.

Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud.

Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida alevimehed au sees pidasid, ühisjoomine, seisis raudselt jalul ega kavatsenudki roostetama hakata. Vellol oli palju sedalaadi traditsioonidega sõpru ja teda erruminek ei hirmutanud.

Ühel päeval tuli Vello töölt koju koos viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelit koer ei huvitanud, aga kui Vello oli kaine, siis oli ta turvafirmas tööl, ja kui kodus, siis magas oma vindist pead välja. Nii polnudki Sirelil kellegi teisega rääkida kui koeraga ja loom mõistis teda suurepäraselt. Aja jooksul tekkis neil lahutamatu side nagu sõpradel tavaks.

"Armastusega loodusest" koondab bioloogi ja loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste looduslugusid, mis olid eetris Vikerraadios ning on nüüd, raamatukaante vahel illustreeritud enam kui saja kauni ja informatiivse värvifotoga. Vestelised lood tutvustavad taimi, linde, loomi ja putukaid, kes on Eestis kõige levinumad ja eestlastele kõige armsamad, aga kellest tänapäeval, kui inimeste kokkupuude loodusega pole enam nii sügav, ometi kuigi palju ei teata.

Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees? "Armukadeduse eksperdi" lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. "Jo Nesbø "Armukadeduse eksperdi" lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus." – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.

Kuni nende surmast ei peata miski neiu Bonnie Parkeri ja noormehe Clyde Barrow' hullumeelset, metsikut ja romantilist jõuku. Nad on kahekümne kahe ja kahekümne kolme aastased. Kahe aasta jooksul (1932-1934) panid need kohutavad armastajad ühendriikide lõunaosas toime veriseid kuritegusid ja andsid tööd kogu politseile. Bonnie Parkeri ja Clyde Barrow' ajujaht jätab endast järele pika vereraja -- tosin tapetud politseinikku ja tsiviilisikut. Armastus, autod ja tulevahetused. Barrow' bande vapustav pagemine politsei nina alt seob kuni nende viimase hingetõmbeni üht Dallase eeslinna hulkurit ning unistavat tütarlast, idealisti, poetessi. Kõik see toimub Ameerika Ühendriikide suure depressiooni perioodil, mil maad haarab meeleheide. Ajal, mil Capone'id teevad oma tegusid, tõugatakse Bonnie ja Clyde lõputusse seiklusse. Sünnib legend. See esitab ajale väljakutse tänu Arthur Penni filmile (1967), kus mängivad Warren Beatty ja Faye Dunaway. Legendi toetab ka Serge Gainbourg'i lauluke.

Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.

Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.

Äriraamat, mis lahutab meelt ning on kasulik nii suurtele kaubamärkidele kui ka noortele firmadele.

"Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“ Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju. Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.