Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

J. Saar on selle raamatu kirjutaja varjunimi, mille taha varjas end Eduard Laaman (1888-1946), "Eesti iseseisvuse sünni", "Eesti Vabadussõja poliitilise ajaloo" jpt. teoste autor. Siinset raamatut peetakse tänini parimaks 1924. aasta 1. detsembri sündmuste käsitluseks. Faksiimiletrükk väljaandest: Tallinn : Valvur, 1925

Raamatu tutvustamiseks sobib kõige enam Prantsusmaa suursaadiku Eestis Jean-Jacques Subrenat' poolt eessõnas öeldu:"Alates 1997. aastast, mil avati läbirääkimised Eesti ja Euroopa Liidu vahel, on Eestis pidevalt kasvanud vajadus informatsiooni järele eurointegratsiooni vallas. Eestlastele on nüüdseks muutunud kättesaadavaks Euroopa Liidu institutsioone ja toimemehhanisme tutvustavad käsiraamatud ja õpikud. Samas pole kadunud vajadus Euroopa ülesehitamise olemust käsitleva süvaanalüüsi järele. Michel Foucher olulistele küsimustele vastuseid andva raamatu ilmumine eesti keeles aitab kaasa kogu Euroopa-protsessi paremale mõistmisele. On tähtis, et ühe Euroopa Liidu kandidaatriigi kodanikel oleks võimalus mõista selle suure Euroopa-seikluse filosoofilisi ja poliitilisi tagamaid: Michel Foucher ei piirdu keerulise süsteemi kirjeldamisega, vaid aitab meil mõista selle liikumapanevaks jõuks olevaid ajaloolisi põhjusi . "Euroopa Vabariik", see Euroopa-idee haarav süntees, võib aidata eesti lugejal end kiiresti kurssi viia taas väga aktuaalseks muutunud debatiga."

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Luuletajanna, staganaaja teisitimõtleja ning Brežnevi-Andropovi režiimi meelsusvangi mälestusteraamat tema poliitvangipõlvest KGB eeluurimisvanglas ja laagrites aastail 1982-1986, kus autor viibis koos mitmete saatusekaaslastega, teiste hulgas ka Lagle Parekiga. Erinevalt A. Solženitsõnist mõtiskleb ta pigem tundeküllaselt inimeste motiivide, sisemaailma üle, mis muudab ühed vangideks, teised vangivalvuriteks ja seda mitte Stalini terrori aegadel, vaid lähiminevikus.

Soome populaarsete Harjunpää-lugude autori küpsemaid ja psühholoogiliselt motiveeritumaid romaane Helsingi kriminaalpolitsei mõrvarühma tegevussfäärist. Sündmustiku keskmesse sattunud inimtüüpide ja sotsiaalse tausta teravapilgulise kujutajana ületab autor omapäraselt kriminaalžanri tavaraamid.

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?" See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda. "Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema." "Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud." Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

Kuuvalgus langeb peeglile ja äkitselt astub Peegel oma raamidest välja. Kuigi Angela on harjunud nende väljatulekutega, on ta seekord siiski hämmastunud. Peegel on endale võtnud naise kuju ja tuppa tulnud nagu karnevalile

Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

See raamat on teine osa 3-osalisest 20.sajandi maa-, mere- ja õhujõudude silmapaistvate juhtide elulugude kogumikust. Nagu eelnevas osas, on ka siin suurte sõjameeste kõrvale poetunud karjeriste ja kroonitud päid; raamatu põhitähelepanu on aga pühendatud II maailmasõja väejuhtidele. Kindralooberst Halder'ist peaminister Mussolini'ni.

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides "Klaasist võti" ja "Kõhn mees" kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930-ndail aastail. "Klaasist võtit" võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, "Kõhn mees" kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on "Klaasist võtme" järgi teinud filmi "Bande".

Artiklite kogumik sisaldab neli ettekannet, mida kuulati Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseum viienda tegevusaasta tähistamisel. Konverents toimus Tallinna Teaduste Akadeemia saalis 3.detsembril 2000.aastal. Viienda artiklina on kogumikku lisatud veel ülevaade Konstantin Pätsist Oru lossis 1930. aastate teisel poolel.

Ning juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees!” Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”

Sisu: Puhkus Gea Veriheina päev Unenäod Jaaniussid kustuvad peos Kümme käsku kaaskodanikele Ema Viimased inimesed maal

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts

Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste

Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint

Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu

Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen

Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus

Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg

Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa

Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller

Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin

Kes maailma mõista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad või teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada Lähis-Ida konfliktist, teadmata juudi või palestiina rahva ajalugu? Kes mõistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? Käesolev raamat püüab anda põgusa ülevaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid kõige olulisematest sündmustest, isikutest ning suundumustest.

Läti nõukogude kirjaniku Andris Kolbergsi satiirilise koega romaan rahva vara riisujatest ja miilitsatöötajate võitlusest nende vastu.

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

"See on nii romantiline!" Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. Justin Petrone

See raamat on kirjutatud kristlikele juhtidele ja eriti teenivatele juhtidele, kes vajavad kogu Kristuse Ihus suuremat tõelisust. Samuti on see raamat igaühele, kes on näljas Jumala järele ja tahab paremini aru saada, kuidas tegutseb Jumal siin ja mida tahab Ta teha üle kogu maailma. Tihti on kergem rõhutada lausa liigselt meid lahutavaid erinevusi, kui usu aluseks olevat Piiblit, mis meid ühendab. Kui me oleme seotud misjoniga ja meenutame endale, et misjon tähendab inimesi, murdub meie süda palju kordi. Kui me ei taha haiget saada, seisame silmitsi tõsise probleemiga, kuna elu sellel planeedil, nagu ütles kord Bill Graham: "Elu oma parimal kujul on täis kurbust". Olla võimeline andestama neile, kes on sulle tõesti haiget teinud, on üks selle suure vaimse revolutsiooni põhilisemaid tõdesid.

Reisiajakirjanik Lo Blaclock saab elu parima töölähetuse: nädal ülimalt eksklusiivsel luksuslaeval. Esialgu on pardal kõik imeline: peened kajutid, suurejoonelised õhtusöögid ja elegantsed külalised. Aga ajapikku olukord muutub – jäine tuul peksab laevatekki, taevas muutub halliks ja ähvardavaks ja Lo näeb juhuslikult pealt, et keegi naine heidetakse üle parda. Loo tuum? Kõik reisijad on pardal ja laev seilab endasi nagu poleks midagi juhtunud, hoolimata Lo meeleheitlikest katsetest tõestada, et midagi on väga väga valesti. Rahvusvaheliselt menukas autor Ruth Ware pakub taas hämmastavate pöörete ja klaustrofoobse, kuid samas tontlikult kauni tegevuspaigaga põnevat lugemist.

XX sajandi esimesel kolmandikul sündinud eesti naiskirjanike hulgas kuulub Asta Willmann esimese viie hulka Betti Alveri, Käbi Laretei, Kersti Merilaasi ja Debora Vaarandi kõrval. "Peotäis tuhka, teine mulda" on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa - Iia - kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused.

“Peotäis tuhka, teine mulda” on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa – Iia – kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused, mis kõigil, kes seda aega näinud, on selgelt meeles. Need, kes Eesti ajast vaid mälestuste ja jutustuste põhjal kuulnud on, satuvad seda romaani lugedes otse sellesse olustikku.

Sarja viimases köites tiheneb tegevus maailma vapustanud sõjakogemuste taustal otsekui iga üksiku tegelase küpsuseksamiks. Kronoloogiliselt kulgeva välise sündmustiku varjus areneb teine, psühholoogiline sündmustik, liikudes ajas edasi-tagasi, sidudes ja lahti mõistatades mälestuste kaudu eilset ja tänast. Elav, isiklik kogemus põimub ajaloolise kogemusega, asetades eelmistest köidetest omaseks saanud kujud järjest uute otsuste ette, nii reetes kui palju ja mida on settinud iga üksiku tunde- ja vaimumaailma.

Väljaanne on unikaalne – need Koidula vabaduse-teemalised jutud ei ole peale esmaavaldamist Postimehe jutulisas trükis ilmunud. Jutustused on seega esimest korda üle 130 aasta kättesaadavad. Nimijutustuse tegevus toimub 16. sajandi Peruus, "Johanna d'Ark" on Koidula tõlgendus Prantsuse rahvuskangelannast Jeanne d'Arcist. "Sanna" ja "Raudin" on külaainelised, neist esimene saksa mugandus eesti olustikku, teise tegevus toimub Lätis. Koidula jutustused kritiseerivad nii orjust, rassismi, ebaõiglasi majandussuhteid kui sugupooltevahelist ebavõrdsust. Rohkem või vähem teadlikul kujul annavad need jutud tunnistust ajaloolisest ja kirjanduslikust foonist, millel Koidula ärkamisaegne tunnetus kujunes, ning demokraatilike ideede ja vabadusliikumise levikust 19. sajandi keskpaigas.

Raamatus antakse ülevaade Eesti kõige suurema ja rahvamajanduslikult kõige tähtsama uluki -- põdra -- bioloogiast ja ökoloogiast, tuuakse andmeid põdra asurkonna struktuurist ja dünaamikast. Mõeldud loodusehuvilistele, jahimeestele, bioloogiaõpetajatele ja õpilastele.

Romaan igavestel teemadel - armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.

Eesti harrastusbotaanikute teataja, mis sisaldab artikleid herbaariumitest, taimemäärajatest, taimeleidudest ja öisest botaniseerimisest.

Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.

Moodne romantiline reisilugu noorest vene ärimehest Markist, tema abikaasast Nadjast ning nende kahest lapsest, kes on teel Lüübekis toimuvale konverentsile, kui nad Peterburis juhuse tõttu lennukist maha jäävad. Kasutada on vaid üks võimalus: perekond peab sõitma Riiga, et sealt esimese ettejuhtuva lennuga sihile jõuda. Tuuled puhuvad aga teisiti ning nad avastavad end põgusalt, ent meeldejäävalt teekonnalt läbi ajalooliste kohtade – reisilt, mis muudab nende elusid. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga Peterburi, Eesti ja Läti vaatamisväärsuste kohta.

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.

Autor tutvustab võilille rahvapäraseid nimesid ja kasutamist. Sellele järgnev ülevaade võilille bioloogiast sisaldab uudseid, nii kirjandusest võetud kui ka autori selgitatud andmeid. Peatükk võilillest kui koolibotaanika objektist on kirjutatud esmajoones bioloogiaõpetajaile ja koolinoortele. Peale nende on see raamat mõeldud kõigile loodusesõpradele, keda huvitab taimeriik.