Tooted

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

Noor kirjandusõpetaja Corrie Reed on oma südamemureks võtnud tänavalapsed. Kes teab, võibolla püüab ta nii tasuda ka oma võlga vennale. Tema viimane ja hiilgavaim idee on õpetada Tyron, Lennie, Davy ja teised hooletusse jäetud jõnglased tennist mängima. Selleks vajab ta aga endise tennisekuulsuse, arvukate turniiride võitja Evan Thomase abi. Paraku pole pärast ränka õnnetust tennisest loobunud ja erakuelu elav Evan treeneriametist vähimatki huvitatud ja veel vähem mingitest ulakatest poisinagadest. Tema esmane reaktsioon Corrie ettepanekule on suisa vaenulik

Itaalia muinasjutud lühendatult.

Sisukord:
Loomade keel ja uudishimulik naine
Märtsikuu ja karjus
Rebane Giovannuzza
Giufà ja kipskuju
"Sööge, sööge mu riideräbalad!"
Massaro Veritá
Armastus kolme granaatõuna vastu
Laias maailmas
Kana-pesunaine
Esimene mõõk ja viimane luud
Vader rebane ja vader hunt
Tark Caterina
Naine, kes elas tuulest
Hiilgav kala

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Plahvatuslaine viis laeva orbiidilt välja, kuid maandamisautomaat oli korras. Urmantsev sirutas käe välja ja kompis komandöri sidemes rinda. Too ei liigutanud end. Silmad lahti, vaatas ta koidutaevasse. Urmantsev kummardus tema kohale ja nägi, et pilkumatud silmad olid juba kaetud liivakorraga... Ta kaevas madala haua ja mattis nad siinsamas maha. Augu põhjas oli liiv niiske ja raske ning Urmantsev mõtles, et kuskil läheduses peab olema vesi. Hommik oli käes ja kohe hakkas idast puhuma kuiv kuum tuul. Laeva ümber laotus liivakõrb. See sarnanes vähe kõrbetega, mis olid Urmantsevile tuttavaid vaid raamatute kaudu. Tasane lausik väli, ei ühtegi barhaani ega küngast, ei mingit jälge mistahes taimestikust. Kõrvetavate päikesekiirte valguses äratas see maastik vaid nukrust ja igatsust. Ta torkas kepi lauatükikesega liivahunnikusse ja läks väsimusest tuikudes tagasi laeva. Paar lonksu puljongit tegid oma töö, ta oli täiesti rammestunud. Ta vajus istmele ja uinus. Ärkas alles õhtu eel.

Sisukord: Urmas Dresen Eesti Meremuuseum uue aastatuhande algul Vello Mäss Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal Juhan Kreem Maasilinna foogt ja mereteed Mati Õun Briti laevastik Eesti Vabadussõjas Ragnar Kokk Eesti mereväeohvitseride III lend, 1928 Ilze Bernsone Läti merenduse historiograafiast Jaak Sammet Traallaeva "Merituul" põgenemine 1947. aastal Vladimir Kopelman Muuseumi mererelvastuse püsinäituse kujunemine ja museaalne tähtsus Ants Pärna Laevamudelid Eesti Meremuuseumis

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Faksiimile-väljaanne. Luulekogu "Elu tuli" tõi eesti lüürikasse mässulise vabadustahte, mis ühtis eelmise sajandialguse revolutsioonilise põhiülesandega. Jõulised sümbolid ja aktiivne rütm annavad romantilisele paatosele kaasakiskuva emotsionaalsuse, jätavad varju nooruslikud nõrkused, abstraktsuse ja deklaratiivsuse. See tähendas väljakutset sajandivahetusel domineerivale idüllilisele eleegialuulele. "Elu tule" sisuline ja vormiline uudsus osutus epohhiloovaks.

Raamatu tutvustamiseks sobib kõige enam Prantsusmaa suursaadiku Eestis Jean-Jacques Subrenat' poolt eessõnas öeldu:"Alates 1997. aastast, mil avati läbirääkimised Eesti ja Euroopa Liidu vahel, on Eestis pidevalt kasvanud vajadus informatsiooni järele eurointegratsiooni vallas. Eestlastele on nüüdseks muutunud kättesaadavaks Euroopa Liidu institutsioone ja toimemehhanisme tutvustavad käsiraamatud ja õpikud. Samas pole kadunud vajadus Euroopa ülesehitamise olemust käsitleva süvaanalüüsi järele. Michel Foucher olulistele küsimustele vastuseid andva raamatu ilmumine eesti keeles aitab kaasa kogu Euroopa-protsessi paremale mõistmisele. On tähtis, et ühe Euroopa Liidu kandidaatriigi kodanikel oleks võimalus mõista selle suure Euroopa-seikluse filosoofilisi ja poliitilisi tagamaid: Michel Foucher ei piirdu keerulise süsteemi kirjeldamisega, vaid aitab meil mõista selle liikumapanevaks jõuks olevaid ajaloolisi põhjusi . "Euroopa Vabariik", see Euroopa-idee haarav süntees, võib aidata eesti lugejal end kiiresti kurssi viia taas väga aktuaalseks muutunud debatiga."

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Luuletajanna, staganaaja teisitimõtleja ning Brežnevi-Andropovi režiimi meelsusvangi mälestusteraamat tema poliitvangipõlvest KGB eeluurimisvanglas ja laagrites aastail 1982-1986, kus autor viibis koos mitmete saatusekaaslastega, teiste hulgas ka Lagle Parekiga. Erinevalt A. Solženitsõnist mõtiskleb ta pigem tundeküllaselt inimeste motiivide, sisemaailma üle, mis muudab ühed vangideks, teised vangivalvuriteks ja seda mitte Stalini terrori aegadel, vaid lähiminevikus.

Soome populaarsete Harjunpää-lugude autori küpsemaid ja psühholoogiliselt motiveeritumaid romaane Helsingi kriminaalpolitsei mõrvarühma tegevussfäärist. Sündmustiku keskmesse sattunud inimtüüpide ja sotsiaalse tausta teravapilgulise kujutajana ületab autor omapäraselt kriminaalžanri tavaraamid.

Kuuvalgus langeb peeglile ja äkitselt astub Peegel oma raamidest välja. Kuigi Angela on harjunud nende väljatulekutega, on ta seekord siiski hämmastunud. Peegel on endale võtnud naise kuju ja tuppa tulnud nagu karnevalile. 

Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

Naised, armastage ja väärtustage ennast nii nagu teid loodud on!

Kaks maailma: üks glamuurselt särav – Eurovisiooni laululava rambivalguses publiku imetleva tähelepanu keskpunktis; teine – alateadlikud enesehävituslikud käitumismustrid ja hingeline ebakindlus, mis kaitsvate koduseinte vahel varjus.

Kaks naist, Kaire ja Dagmar – üle Eesti kuulsad särtsakad bäkilauljad, volüümikate kehadega hellahingelised naised ja andunud emad, kes on oma naiseliku olemuse ja kaaluka keha aktsepteerimise teekonnal omandanud meedia abil omamoodi ikooni tähenduse. See on avameelne lugu kahe silmapaistvalt andeka suure tüdruku eneseotsingutest muusikas ja igapäevaelus.

Rollid elus: särav artist, sensuaalne ja seksikas naine, hea ema, tänulik tütar, ustav sõber, toetav kolleeg. Kuidas selle kõigega väärikalt toime tulla? See on suurte tüdrukute väljakutse enese väärtustamise teekonnal läbi varju – läbi purunenud suhete, söömissõltuvuse, depressiooni, paastu ja eneseteraapia.

Kaire: “Minu kehakaal väljendab minu vaimset seisundit. Minu eesmärk on julgus olla mina ise.”

Dagmar: “Ma teadvustan endale, et minu keha paisub aeg-ajalt minu laiskuse ja mugavuse tõttu. Aga olen teinud endaga rahu. Minu kehakaal on olnud siiski teiste, mitte minu probleem.”

Ivo Linna: “Mina armastan neid väga! Nad on ürgsed naised. Nendes on palju naiselikku headust, jõudu, emalikkust – kõike seda, mida naine võib pakkuda. Laval on nad müür, millele toetuda. Nad ei virise ja see on kõige tähtsam!”

Raamatu koostaja Anneli Urge.

Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel tõdenud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Mida selliste lastega peale hakata? kuidas neid mõista ja nendega rahumeelselt koos eksisteerida? Indigolaste uurija Armen Tõugu annab Kerttu Soansi üleskirjutuste kaudu ülevaate, kes on indigolapsed ja millega peaksid selliste omadustega laste vanemad arvestama. Igatahes on tegemist mõtlemapaneva käsitlusega sellest, milline võiks olla lapsevanema roll 21. sajandil.

See raamat on teine osa 3-osalisest 20.sajandi maa-, mere- ja õhujõudude silmapaistvate juhtide elulugude kogumikust. Nagu eelnevas osas, on ka siin suurte sõjameeste kõrvale poetunud karjeriste ja kroonitud päid; raamatu põhitähelepanu on aga pühendatud II maailmasõja väejuhtidele. Kindralooberst Halder'ist peaminister Mussolini'ni.

Mustlaste muinasjutte.

Sisukord:
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt
Võlukast
Kuldlambad
Õnnelill
Päikesekuninga kolm kuldjuust
Vaesest korvipunujast ja kolmest allikast
Kärnkonnast ja vaesest lesknaisest
Vaesest Bakrengrost
Mustlasest ja üheksast rongast
Rebane-vihmavõlur
Neiust, kes ketras oma kuldjuukseid
Kust tulid kirbud
Kuidas mustlane kuradit tüssas
Seitsmest vennast ja kuradist

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides „Klaasist võti“ ja „Kõhn mees“ kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930ndail aastail. „Klaasist võtit“ võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, „Kõhn mees“ kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on „Klaasist võtme“ järgi teinud filmi „Bande“.

Artiklite kogumik sisaldab neli ettekannet, mida kuulati Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseum viienda tegevusaasta tähistamisel. Konverents toimus Tallinna Teaduste Akadeemia saalis 3.detsembril 2000.aastal. Viienda artiklina on kogumikku lisatud veel ülevaade Konstantin Pätsist Oru lossis 1930. aastate teisel poolel.

Esmatutvus ühe inglise kuulsama detektiivromaanide autori Dorothy L. Sayersiga, kelle raamatute peategelaseks on inglise aadli hulka kuuluv sümpaatne lord Peter Wimsey. Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma viimase klubis. Täpsest surmaajast sõltub, kes saab kopsaka päranduse, millest on huvitatud mitu inimest. Kired lõõmavad ja peatselt pole enam üldse kindel, et kindral suri ikka loomulikku surma.

Munkadekloostri aednik, kes auväärse abtissi toas kadakasuitsuga täitõrjet tegi (sest abtiss oli lõpuks ikkagi otsusele jõudnud, et meesterahva hais tema toas ei saa olla hullem kui kari tigedaid täisid), kaotas tolle voodi alla oma kunagise armsama sukapaela – häda ja viletsus, kui see peaks üles leitama – ja selle tagasisaamiseks ei jäänud tal üle muud, kui koos oma maasoost abilisega kratt valmis teha. Aga tegijate vaga meelelaadi tõttu tuli kratt ka sugugi mitte pahalane, vaid selline süütu loomuga. Tegi lahti oma rukkilillesinised silmad ja lubas vagal meelel hakata “klistuse auks klaami koljama”. Ja soovis koheselt teada saada, kes ta emme on. Kuuldes, et eks see vist neitsi Maarja ole, teatas elukas, et “no siis on kollas” ja nõudis pippi ja puppu… …

Juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees! Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”

Raamat väikelastele väärtustab kodusoojust, üksteisemõistmist ja hoolimist.

Valik saksa muistendeid lühendatult.

Sisukord:
Lugu papimütsist
Viimane saak
Tetzel ja rüütel
Eschenheimi torn
Lottmüts
Lottmüts parandab veskit
Kurjad kassid
Verepärn
Seitse merineidist
Surnud mõrsja
Kadunud klooster
HackeInberg ja Tuut-Ursel
Seitse õde
Lurlei
Küürakad pillimehed Kalaturul
Kuldkeegel
Hamelni linna lapsed
Hinzelmann
Falkensteini Kuraditee
Kurat kaitsjaks
Keiser Friedrichi annid
Wartburgi saamislugu
Ruhla sepp

Sisu: Puhkus Gea Veriheina päev Unenäod Jaaniussid kustuvad peos Kümme käsku kaaskodanikele Ema Viimased inimesed maal

Enesetäiendamise püüd on niisama vana kui inimkond. Inimesed on lõpmatult erinevad, iga inimene on unikaalne. Igaühel on enda muutmiseks omad põhjused, alustada ei ole kunagi hilja. Enesetunnetuse aktsioomid. Enesearmastus on nõudlikkus iseenda vastu

Raamatu autor, tuntud poola filatelist, kirjanik ja tõlkija Andrzej Piwowarczyk sündis 14. oktoobril 1919 ning debüteeris 1937. aastal poeemiga "Õhtune hetk", tuntuks aga sai eelkõige kriminaalromaanidega, millest populaarsemad on "Vana kell" (1956), "Kapten Gleb jutustab" (1958) ja paljudesse euroopa keeltesse tõlgitud "Lahtine aken" (1961). Avaldanud ka filateeliaalase teose "Poola markide laat" ja tõlkinud Tšehhi kirjandust.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899-1977) menuromaan, mis tegi autori korrapealt maailmakuulsaks. Variserid on lugu vananeva mehe hukutavast kirest verinoore tüdruku vastu autori šokeerivana tunduva avameelsuse pärast tauninud, kuid pigem võiks seda irooniaga ohtralt vürtsitatud raamatut pidada üheks ehedamaks armastusromaaniks. Nõukogude Liidus jäi emigrandist kirjaniku looming kuni seisakuaja lõpuni keelu alla.

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts

Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste

Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint

Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu

Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen

Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus

Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg

Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa

Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller

Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist – asjade loojast – sai muinasjutulise töölisühingu „Mess-mend“ rajaja ...

"See on nii romantiline!" Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. 

Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. 

Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. 
Justin Petrone

See raamat on kirjutatud kristlikele juhtidele ja eriti teenivatele juhtidele, kes vajavad kogu Kristuse Ihus suuremat tõelisust. Samuti on see raamat igaühele, kes on näljas Jumala järele ja tahab paremini aru saada, kuidas tegutseb Jumal siin ja mida tahab Ta teha üle kogu maailma. Tihti on kergem rõhutada lausa liigselt meid lahutavaid erinevusi, kui usu aluseks olevat Piiblit, mis meid ühendab. Kui me oleme seotud misjoniga ja meenutame endale, et misjon tähendab inimesi, murdub meie süda palju kordi. Kui me ei taha haiget saada, seisame silmitsi tõsise probleemiga, kuna elu sellel planeedil, nagu ütles kord Bill Graham: "Elu oma parimal kujul on täis kurbust". Olla võimeline andestama neile, kes on sulle tõesti haiget teinud, on üks selle suure vaimse revolutsiooni põhilisemaid tõdesid.

Käsiraamat tutvustab isiku-, koha- jm. nimede ühest kirjast teise ülekandmise põhimõtteid. Raamat sisaldab vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, aserbaidžaani, turkmeeni, kasahhi, kirgiisi, tadžiki ja usbeki nimede eesti kirjas kirjutamise juhiseid ning sagedamate ukraina, valgevene ja gruusia ees-, perekonna- ja kohanimede loetelud. Käsiraamat on mõeldud kõigile, kel on huvi eri rahvaste nimevara vastu ja kel tuleb neid nimesid eesti tekstis kasutada.

Dillon Kameron on tuukrina hinnatud spetsialist Põhjamere puurtornidel. Üle mitme aja tuleb ta Šotimaa rannikusaare väikesesse asulasse, et otsida üles naine, keda ta kunagi armastas ja pole lakanud armastamast tänaseni - oma hukkunud sõbra lesk Teya. Otsida üles ka tütar, kelle olemasolust tal seni aimugi polnud. Kas ta leiab vastuarmastust? Kas tütar vajab isa? Kas rändur saab endale lõpuks püsiva kodu? Sügismarude vaheaegadel jõuab mees saarele...

Haarav romaan viib meid Pati maailma ja näitab seda läbi peategelase vildaka, ent armsa vaatenurga. Patil on teooria: tema elu on film, mille on lavastanud Jumal. Kui Pat täidab eesmärgi ehk saavutab füüsilise tippvormi ja emotsionaalse stabiilsuse, garanteerib Jumal õnneliku lõpu – Pati võõraks jäänud abikaasa Nikki tuleb tagasi.

Esmakordselt 1985. aastal ilmunud teose peategelasteks on kaks keskikka jõudnud naist, kes on mitmesugustel põhjustel jäänud üksikuks. Kujutades nende käekäiku, rõhutab autor töörõõmu ja kindlate eemärkide tähtsust inimese elus.