Tooted
Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954
Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.
J. Saar on selle raamatu kirjutaja varjunimi, mille taha varjas end Eduard Laaman (1888-1946), "Eesti iseseisvuse sünni", "Eesti Vabadussõja poliitilise ajaloo" jpt. teoste autor. Siinset raamatut peetakse tänini parimaks 1924. aasta 1. detsembri sündmuste käsitluseks. Faksiimiletrükk väljaandest: Tallinn : Valvur, 1925
Kuuvalgus langeb peeglile ja äkitselt astub Peegel oma raamidest välja. Kuigi Angela on harjunud nende väljatulekutega, on ta seekord siiski hämmastunud. Peegel on endale võtnud naise kuju ja tuppa tulnud nagu karnevalile.
Munkadekloostri aednik, kes auväärse abtissi toas kadakasuitsuga täitõrjet tegi (sest abtiss oli lõpuks ikkagi otsusele jõudnud, et meesterahva hais tema toas ei saa olla hullem kui kari tigedaid täisid), kaotas tolle voodi alla oma kunagise armsama sukapaela – häda ja viletsus, kui see peaks üles leitama – ja selle tagasisaamiseks ei jäänud tal üle muud, kui koos oma maasoost abilisega kratt valmis teha. Aga tegijate vaga meelelaadi tõttu tuli kratt ka sugugi mitte pahalane, vaid selline süütu loomuga. Tegi lahti oma rukkilillesinised silmad ja lubas vagal meelel hakata “klistuse auks klaami koljama”. Ja soovis koheselt teada saada, kes ta emme on. Kuuldes, et eks see vist neitsi Maarja ole, teatas elukas, et “no siis on kollas” ja nõudis pippi ja puppu… …
Juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees! Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”
Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.
2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.
Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts
Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste
Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint
Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu
Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink
Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen
Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus
Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg
Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa
Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller
Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin
XX sajandi esimesel kolmandikul sündinud eesti naiskirjanike hulgas kuulub Asta Willmann esimese viie hulka Betti Alveri, Käbi Laretei, Kersti Merilaasi ja Debora Vaarandi kõrval. "Peotäis tuhka, teine mulda" on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa - Iia - kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused.