Tooted

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

Kõvas köites proosavalimik.

Võid endale saada kõik. See meistriklass ülimenuka bestselleri “Saladus” autorilt Rhonda Byrne’ilt näitab lugejaile, kuidas kasutada külgetõmbeseadust elu kolmes tähtsaimas valdkonnas, milleks on suhted, tervis ja raha. Igaüks võib saavutada isikliku õnne, täisväärtuslikud suhted, võrratu tervise, jõukuse ja edu. Käesolev raamat kirjeldab, kuidas seda teha. õppetundide, nõuannete ja eluliste näidete abil inimestelt, kes on kasutanud “Saladust” oma elu edendamiseks, jagab Rhonda Byrne lugejatega seda, kuidas positiivsete mõtete ja tunnete vägi võib üheskoos selliste igapäevaste harjutustega nagu tänuavaldused ja visualiseerimine aidata kõigil saavutada unistuste elu. Rhonda Byrne on loonud dokumentaalfilmi ja bestselleri “Saladus”, mis on tõlgitud enam kui viiekümnesse keelde ning on endiselt üks kõigi aegade menukaimaid bestsellereid. Rhonda on kirjutanud lisaks veel neli bestsellerit: “Vägi”, “Maagia”, “Kangelane” ja “Suurim saladus”.

Ajalooline romaan "Avignon" annab laiahaardelise ja sügava pildi keskaegsest Euroopast. 1346. aastal oli Avignon õitsev ja edenev linn. Oma sõbralikkuse sallivuse ja jõukuse poolest tuntud Avignoni valitseb paavst Clement VI. Seal eraldatud maa-alal elavate juutide elu oli tihedalt seotud kristlaste eluga ning pinged linnas mõjutasid mõlemat kogukonda. Musta surma - katku saabudes kisti aga kõik selle kunagi nii jõuka linna elanikud meeleheitlikku võitlusse ellujäämise nimel.

Vabadussõjast on palju kirjutatud nii oma vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud eestlaste kui ka punaste seisukohast, kuid siinsete baltisakslaste vaatepunkti on eestikeelses trükisõnas kajastatud väga vähe. Ometi on seegi vaatenurk toimunule olemas ning Eesti ja Läti ala sakslastel oli nendel pöördelistel aegadel täita oma roll. Mõneti aitab nende vaade meil nüüd toona toimunut selgemini mõista.

Eesti- ja lätisakslaste teed läksid neis sündmustes mõnevõrra lahku. Suur osa siinseid baltisakslasi – nii aadlikke kui ka mitteaadlikke – astus Vabadussõja ajal omaenda rahvuslikku väeossa Eesti rahvaväes, Balti pataljoni, ja tegi sõja läbi koos eestlastega. Lätisakslaste enamik astus Balti Landeswehri, mis alustas ja lõpetas oma tee samuti iseseisva Läti armee koosseisus, kuid vahepeale jäi muudki. Nii eesti- kui ka lätisakslaste soov oli siiski hoida oma Heimat’it, kodumaad, bolševike pealetungi eest. Nooruse uljuses ja hulljulguses asusid need enamasti pea poisieas mehed võitlusse oma kodu ja perekonna kaitsel.

See kogumik toob lugeja ette kolme baltisaksa noormehe sõjamälestused, mis näitavad toona toimunut eri nurkade alt. Heinrich von Dehni meenutused Balti pataljoni ratsaeskadroni sõjateest aastail 1918–1920 saavad alguse pataljoni eelkäija, Eesti rahvaväe 5. polgu ratsakuulipildujate komando moodustamisega Rakveres ning päädivad sõja lõpukuudel positsioonilahingutega Narva all. Oswald Hartge, tollal õigusteadusüliõpilane, liitus formeeritava Balti pataljoniga 1918. aasta jõulude eel, enne kui enamlased jõudsid Tartu hõivata, ja tegi selle koosseisus kaasa kogu Vabadussõja. Krahv Alexander Stenbock-Fermor astus Riia reaalgümnaasiumi kõigest kuueteistkümneaastase õpilasena vabatahtlikuna Landeswehri ridadesse ja temal tuli eestlastega kohtuda lahinguväljal kui vastastega.

Ehkki need sõjamälestused on kõigest killukesed baltisakslaste mälestuse kirevas mosaiigis, aitavad need mõista toonaseid meeleolusid, asjaosalisi ja valikuid ning näha nendes noortes meestes mitte meie vihaseid vaenlasi, vaid osalisi meie ühise kodumaa ajaloo olulistes sündmustes.

Nende kaante vahele on talletatud Tiiu Randviiru mälestused lapsepõlvest ja kooliajast, aga muidugi ka tema erakordsest tantsijakarjäärist ning silmapaistvatest kaasteelistest ja õpilastest. Abiks mälestuste talletamisel oli Arne Mikk, niisiis kirjutasid selle raamatu kaks kauaaegset estoonlast.

Tiiu Randviir on Eesti tuntuimaid priimabaleriine ja balletipedagooge. Ta on lõpetanud Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Tema rohkelt nii Eestis kui ka mujal tunnustust leidnud lavakarjäär lõppes 1979. aastal, pärast seda töötas ta balletipedagoogina Eestis, Saksamaal, Austrias ja Soomes. Tema õpilaste hulgas on näiteks Irina Härm, Tatjana Voronina, Kaie Kõrb, Marina Kesler, Age Oks, Maria Seletskaja ja Ketlin Oja.

Arne Mikk on rikkaliku kogemustepagasiga lavastaja ja teatritegelane. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus õppis Aleksander Arderi lauluklassis. Ta on palju lavastanud nii kodu- kui välismaal ning oli üks Estonia Seltsi taasasutajatest. Aastatel 2008–2024 oli ta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht. Kogu tema teguderohke elu on olnud seotud Rahvusooper Estoniaga.

Vaesunud maffiaboss Hector Guzman varjab end Toscana mungakloostris. Ta kavatseb üles otsida oma poja Lothari ja saada tagasi kogu oma äriimpeeriumi. Vihkamine ja kättemaksuiha on suuremad kui munkade juures osaks saanud headus. Nüüd valmistub ta oma viimaseks võitluseks.

Haiglaõde Sophie Brinkmann on oma tahte vastaselt tõmmatud kriminaalsesse maailma. Nüüd on ta rahvusvaheliselt tagaotsitav ja varjab end koos oma poja Albertiga Prahas. Stockholmi kriminaalkomissar Tommy Jansson peab Sophie Brinkmanni üles otsima, sest naine teab komissari räpastest tegudest liiga palju. Ta plaanib naise tappa, et seejärel rahulikult oma elu edasi elada.

Alexander Söderbergi "Hea hunt" on Sophie Brinkmanni ja Hector Guzmani triloogia viimane osa.

11. sajandil janunesid Põhjamerd ümbritsevate maade valitsejad võimu järele. Võimu haaramiseks vajasid nad sõjamehi, sõjameeste värbamiseks vajasid nad hõbedat ning hõbeda hankimiseks polnud muud võimalust kui sõda. See nõiaring tõmbas Põhjamaade valitsejad jõhkrasse võitlusesse ülemvõimu ja ellujäämise nimel, mille tulemusel hävisid kuningriigid ning sündis impeerium.

"Huntide aeg" viib lugeja haaravale reisile läbi Inglismaa ja Skandinaavia ühise verise ajaloo, läbi varakeskaegse Euroopa, metsikute Norra fjordide ja jõukate Andaluusia linnade.

Tore Skeie dramaatiline, suuresti saagadel ja skaldiluulel põhinev teos toob elavalt ja värvikalt meieni viikingite ja anglosakside maailma täis sõdu, vandenõusid, reetmist ja äraostmist.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Pariis, 1633. issanda aastal. Prantsusmaa kuningas on Louis XIII ja teda valitseb Richelieu. Kardinal, üks oma ajastu kardetavamaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, peab lakkamatut võitlust Prantsusmaa vaenlastega. Eesmärgi nimel läheb käiku kõik: salakuulajad, mõrvad, sõda... isegi nõidus, mida valdavad kuningriigi kõige salakavalamad vastased – lohed.

Möödunud sajandi parimaks käsipallitreeneriks valitud Enno Karrisoo juhendas ligi 50 aasta jooksul sadu poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Mõned neist jõudsid maailmaareenile, teised oma riigi koondisesse, kolmandad avastasid spordiarmastuse. Karkale pakkus aga medalite ja karikate kõrval vähemalt sama palju rõõmu teadmine, et lastest kasvasid inimesed, keda elu ja raskused ei suutnud murda. Pärast aktiivse treenerikarjääri lõppu pühendus Karka ajaloomälestuste kogumisele. Ta pani kirja oma meenutused, mõtles ja kaalutles, kes on need inimesed ja meeskonnad, kes Eesti käsipalli kõige enam mõjutanud. Nii sündiski kogumik käsipalli poolsajandist. Karka valikul. Karka meenutustes.

Raamat sisaldab autori kunstiloomingut aastatel 2013 - 2020 koos endapoolsete kontekstualiseerivate vahetekstidega eesti ja inglise keeles. Raamat on järg 2006 aastal ilmunud raamatule "Marko Mäetamm" ja 2013 aastal ilmunud raamatule "Perekonnalood ja igasugused teised lood".

Seoses keskkonnakaitse muutumisega üha aktuaalsemaks, on profülaktilise meditsiini valdkonnas erilise tähtsuse omandanud kommunaalhügieeni probleemid. Käesolevas raamatus esitatakse süstematiseeritult inimest ümbritseva keskkonna hügieeni nüüdisaegsed seisukohad. Käsitletakse asulate planeerimist, õhu ja veekogude sanitaarkaitset, samuti elamute, saunade ja pesumajade ning spordirajatiste hügieeni. Käsiraamat nii arstidele kui ka kommunaalmajanduse- ja looduskaitsetöötajatele, projekteerijatele ja pedagoogidele, ühtlasi õppematerjal üliõpilastele.

"Kõrbelill" on tõetruu lugu Waris Dirie elust ning kõik raamatuskirjeldatud sündmused on tegelikult aset leidnud ja Warise meenutuste põhjal kirja pandud. Ehkki kõik "Kõrbelilles" kirjeldatud inimesed on tõeliselt olemas, panime neile eraelu puutumatuse tagamiseks väljamõeldud nimed. Olles vaene vaevalt teismeline kirjaoskamatu tütarlaps, kaasas ainsa varana räbaldunud suurrätt, põgenes Waris Dirie masendava elu eest Aafrika kõrbes. Praegu elab ta New Yorgis, tegutsedes rahvusvaheliselt tuntud supermodellina. Samas reisib ta maailmas ringi ÜRO erisaadikuna, sõnaosava ja kirgliku inimõiguste advokaadina.

Kas oled kunagi tundnud, et maailm ei ole sinu aju jaoks loodud? Tunned, et hoolimata pingutustest ei vasta sa ootustele? Sinus on kinnistunud teadmine, et oled “hooletu”, “lohakas” või “vastutustundetu”? Langed juba mitmendat korda läbipõlemise tsüklisse? Sul puudub kontroll oma uneharjumuste üle? Raamatu autor Jessica McCabe, kes sai ATH diagnoosi 12-aastaselt, jagab raamatus ausaid kogemusi, praktilisi strateegiaid ja teaduspõhiseid lahendusi, et aidata ATH-ga inimestel täisväärtuslikumat elu elada. Need kõik on loodud teaduskirjanduse lugemise, ekspertidega konsulteerimise ja isiklike väljakutsetega silmitsi seismise tulemusena. Raamatust leiad vajalikku tunnustust ja tuge, et endal särada lasta. „Kuidas elada ATH-ga“ pakub ATH-spetsiifilisi tööriistu, mis aitavad • parandada keskendumisvõimet – vähenda segajaid ja sea oma eesmärgid nähtavale; • vähendada ülekoormust – saa aru, miks planeerimine ja prioriseerimine võivad olla keerulised ning kuidas neid lihtsustada; • hallata aega efektiivsemalt – õpi hindama, kui kaua ülesanded tegelikult aega võtavad; • jõuda tõhusamate uneharjumusteni – oska arvestada oma kronotüübiga ja planeeri selle ümber; • mõista emotsioone – avasta, kuidas oma tunnetega paremini toime tulla. Raamat on loodud, arvestades neuroerinevustega lugejaid – see sisaldab kokkuvõtteid, praktilisi näiteid ja loogilisi lahendusi, mida saab igapäevaelus rakendada. Ülesehitus on ATH-sõbralik: lõigud on lühikesed, kokkuvõtted selged ning lugemine lihtne ja kaasahaarav. Olenemata sellest, kas sul on ATH diagnoositud või soovid paremini mõista kedagi, kes sellega elab – „Kuidas elada ATH-ga“ on humoorikas ja inimlik teejuht, mis aitab leida viise, kuidas ATH-ajuga paremini koostööd teha, mitte selle vastu võidelda. Ameerika näitlejat, kirjanikku ja YouTube’i staari Jessica McCabe’i (snd 1982) tuntakse eelkõige YouTube’i kanali „How to ADHD“ saatejuhina ning rollide eest mitmes filmis ja teleseriaalis. Tema kanalil on 2025. aasta alguse seisuga 1,8 miljonit tellijat.

Briti biokeemik dr Rupert Sheldrake (snd 1942) ühendab vaimsed otsingud teadlase vaatepunktiga. Raamat on jätk teosele „Teadus ja vaimne praktika" (eesti keeles 2020). Sheldrake näitab, et vaimsele sfäärile võib läheneda väga erineval viisil ning kõigil suundadel on teaduslikult mõõdetav mõju. Mida rohkem teadlased selliste praktikate ja teadvuse uurimisega tegelevad, seda kiiremini mureneb barjäär, mille oleme ise teaduse ja vaimse sfääri vahele ehitanud. Kui eelmises raamatus vaatles Sheldrake eri religioonidele iseloomulikke tegevusi, siis nüüd on luubi all praktikad, mida tavaliselt ei seostata vaimsete kogemustega nagu näiteks õppetunnid loomadelt ja sportlikud harrastused.

Erkki Kõlu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal, tema varasalv tundub olevat ammendamatu. Käesolevasse kogumikku on ta valinud need, mis räägivad loomadest. Mida kassid arvavad? Mida koerad arvavad? Hea küll, võib-olla me teamegi. Aga krokodillid? Aga ämblikud? Kaelkirjakud? Kilpkonnad? Kui selle raamatu rohkem kui 1700 anekdooti läbi lugeda, siis saab vast targemaks. Ja kui targemaks ei saagi, siis naerda saab küll kõvasti.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Hilissügisel maamajja saabudes leiab Tiina eest segipaisatud elamise, kust on muude asjade seas varastatud ka isa portree. Tühjaks jäänud laik seinal toob pinnale mälestused lapsepõlvest 1950. ja 1960. aastate Tartus, kus tühjad kohad ümbritsesid Tiinat nii sõjajärgse linna tänavatel kui ka koduseinte vahel. Kodumaja kõrval seisev korporatsiooni Fraternitas Estica endine maja tõuseb esile kadunud aja sümbolina, samuti imepärane proua Wunderlich. Täiskasvanute lahingud ja leppimised toovad lapse ellu suuri muutusi ja lõplikke hüvastijätte. Kaotused jäävad painama aastateks ja alles täiseas mõistab Tiina, et mitte ühegi mälestuse eest ei saa lõputult ära joosta. Vähemalt korra peab iga saladus leidma kuulaja.

Kirjanik ja tõlkija Kai Aareleid on varem avaldanud romaani “Vene veri” (Varrak, 2011), luulekogud “Naised teel” ja “Vihm ja vein” (mõlemad EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli “Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna. Tõlkijana on ta eestindanud ilukirjandust hispaania, inglise, soome ja portugali keelest.

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Teoses "Vaadeldes rändavaid pilvi" jutustab Oskar Luts oma esimesest koolitalvest Palamuse koihelkonnakoolis (1895/96) ning 1896. a. kevade kurbadest sündmustest. Ülejäänud kolmest õppeaastast Palamusel kirjanik täiesti põhjendatult ei räägi, vältides sellega kordamisi ja venitamist. Kordamist on Luts vältinud ka muus suhtes. Selles teoses liigub ju autori mõttelend juba 20 aasta eest kujutatud keskkonnas, "Kevade" tegevusmail. Ühist on neil kahel teosel aga vähe. Sellest on kahjugi, kuid see on ühtlasi tunnustuseks kirjanikule. Mälestusraamat "Kuldsete lehtede all" jätkab jutulõnga 1899. a. suvest (vihjanud enne mõne lausega teistele õppeaastatele Palamusel). Luts jutustab algul jõupingutustest linnakooli pääsemiseks, seejärel õpinguist Tartu reaalkoolis ning lõpetab rõõmuküllase meeleoluga 1900. a. suveõhtul.

Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost "Vanad teerajad", "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee", milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast.

Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega "Meesteta külas". Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed. Seega on romaani ideeks inimeste järkjärguline tulek isikliku elu kitsast mõttemaailmast sotsialistliku ühiskonna eest peetava äärmiselt raske, kuid õiglase võitluse laiale tandrile. "Meesteta küla" on 1959. a. romaanivõistlusel äramärgitud teos.

Pilgrimi kirjastuse originaalraamat “Meie inimesed” on raamat Eestile ja Eestist. See ingliskeelse paralleeltekstiga teos on kaunis kingitus nii igale Eesti inimesele kui ka meie külalistele. Raamat jutustab meie endi suu läbi lugusid meist, kes me siin väikesel maal kõrvuti elame, tuletades meelde, kes me oleme ja mida oma olemises oluliseks peame. Selle raamatu kaante vahel on ligi poolesaja inimese mõttepildid oma kodust. Vahetud, ausad ja emotsionaalsed. See raamat ei püüa anda eestlastest koondportreed, näidata statistilist summat kõige erinevamatest maailmapiltidest. Oma loo räägib nii 82-aastane laulumemm, 9-aastane koolijüts kui ka kasahhi juurtega õpetajanna. Iga lugu on erakordne, iga lugu on väärt kuulamist. Ladusate esseede asemel on siin ausad mõttepilved. Just nii rabedad, järsud või õrnad, nagu on rääkijale omane. Ilma puäntide ja ilukirjanduslike vinjettideta. Hääled, lõhnad, pildid ja sõnad, mis kasvanud hinge sisse. Mis on eestlases, mida teistes ei ole? Raamatust koorub tõde, et eestlastel on küll veel iseloomujooni ja oskusi, mis aitavad edasi kesta ja eristuda. Leia ennast „Meie inimestes”.

Oma esimeses raamatus "Suhteaudit: käsiraamat paaridele" pakkusin lugejale välja viisi, kuidas ära tunda võimalikke probleemkohti paarisuhtes. Teises raamatus "Kuidas hoida armastust?" lähtusin sellest, et partnerite olulised suhtevajadused on rahuldamata. Kuna see võib viia suhte lõpu või kõrvalsuhteni, on oluline oma suhteprobleemidega tegeleda, ja raamatus kirjeldasin, kuidas paaridega sel juhul töötan.

Käesolev raamat lähtub sellest, et petmine on toimunud ja kõrvalsuhe ilmsiks tulnud. Kirjeldan lugude kaudu kõrvalsuhte tüüpe, tutvustan, mida teadlased petmise kohta teavad, selgitan, kuidas erinevad teraapiad ja praktikad kõrvalhüppe teemat lahti harutavad, ning toon lugejani ka mõned Eesti paaride lood sellest, kuidas nad petmisest üle said ja suhet jätkasid. Raamat on nii neile, kellele teema on tuttav, kui ka neile, kellel otsene kogemus puudub, aga kes lähtuvad hoiakust "tunne oma vaenlast". Isegi kui petmise teema üldse ei kõneta, on lugejal ainulaadne võimalus õppida mõistma kaheksa teraapia-praktika põhiolemust. Head lugemist!

Kärt Kase

Californias Oaklandis on DC-10 ja 747 kokku põrkamas. Kauges tulevikus seab aga samal ajal ajarändurite meeskond end valmis, et minna neilt lennukitelt reisijaid päästma. Nende asemel jäetakse lennukitesse tõepäraselt grimeeritud ja alles põlevad laibad, et lennukite rususid uurivatel päästemeeskondadel oleks, keda leida. Washington D.C.-s saab aga lennukatastroofide uurija Smith varsti telefonikõne, mis muudab ta elu... ning muudab täiesti teiseks ka meile tuntud maailma.

"Muhamed" on faktidele tuginev haarav jutustus mehest, kellel õnnestus Jumala sisendusel paarikümne aastaga ühendada omavahel vaenutsevad kaasmaalased, araabia kõrbe hõimud, luua ühtne võitlev religioon, mida tänapäeval tunnistavad miljonid inimesed, ja panna alus sõjakale islami maailmariigile, mis ulatus kord Põhja-Aafrikast Indiani ja mõjutab pärast lagunemistki ikka veel paljude rahvaste saatust. Mohhammed Essad Bey alias Leo Noussimbaum (u. 1905-1943) on Kaukaasias sündinu saksa kirjanik, kelle sulest on peale käesoleva Muhhamedi eluloo ilmunud veel teistegi kuulsate meeste elulugusid (Stalin, Nikolai II), samuti romaan "Õli ja veri Oriendis".

Kettamaailma kuuendas raamatus tegutseb taas Vanaema Weatherwax, sedapuhku koos kahe kaaslase – Nanny Oggi ja Magrat Garlickuga. Shakespeare’i parima traditsiooni kohaselt topivad nad oma nina ja näpud kuninglikku poliitikasse ning midagi head sellest ei tule. Kuningriigid lendavad uppi, noad välguvad ja Surm täidab stoiliselt oma kohust. Vanaema Weatherwax leiab, et näitekirjanikud on asja pisut ilustanud ning et tegelik elu on tunduvalt segasem. Pole ka ime, sest lisaks sellistele ammutuntud tegelastele nagu küürakad kuningad, maskeeritud pärijad ja kadunud kroonid tuleb nõidadel tegemist teha ka häbelike kultuskividega ja rambipalavikus äikesetormiga.

Ehkki paanikahoogude all kannatab väga suur hulk inimesi, võib teile tunduda, et olete oma murega üksi. See on aga tõest kaugel. Kui teil esineb kroonilisi paanikahooge, foobiaid või ärevust või kui soovite aidata oma lähedast, võite sellest raamatust leida abi ja tuge. Vastupidiselt levinud arvamusele on paanikahood ravitavad ning neist on võimalik vabaneda – enamasti ilma ravimite abita. Tihti kipuvad käsiraamatud olema liiga akadeemilise sõnakasutusega ja keskenduvad probleemi teoreetilisele tasandile, selle asemel et pakkuda praktilisi näpunäiteid ja õpetada konkreetse seisundiga toime tulema. Dr Carbonelli käsiraamatu täiendatud väljaanne tugineb kõige uuematele ja usaldusväärsematele teaduslikele meetoditele, mida kasutatakse ärevushäirete, depressiooni ja obsessiiv-kompulsiivsete häirete ravis. Paanikahood mängivad meie peal trikke, pannes meid hirmust või alandusest loobuma tegevustest, mis meile varem rõõmu pakkusid. Mis veel hullem, need nn paanikatrikid panevad meid toimima nii, et probleem üha süveneb, selle asemel et pöörduda paremuse poole. Raamat keskendubki sellele, kuidas taolisi paanikatrikke läbi näha. Alustatakse paanikahoogude tegeliku olemuse kirjeldamisest, et saaksite kõrvaltvaataja pilgu abil aimu oma sisemistest protsessidest. Dr Carbonell selgitab ka, miks on piinlikkustunne ja paanikahoogude varjamine problemaatiline ning kuidas saladuse hoidmise lõksust samm-sammult väljuda. Detailselt on seletatud lahti erinevad foobiad alates autosõidust klaustrofoobiani välja. Et tegu on praktilise käsiraamatuga, saadavad teid tervenemise teel mõistagi näpunäited, harjutused ja tervenemist toetavad eneserefleksiooni küsimustikud.

Tunnustatud finantsajakirjanik William Green on viimase veerandsajandi jooksul veetnud sadu tunde maailma parimaid investoreid intervjueerides, naastes ikka ja jälle küsimuse juurde: millised põhimõtted, meetodid, tõdemused, harjumused ning isikuomadused on aidanud neil rikkaks saada. Green on veendunud, et kõige paremad investorid on intellektuaalsed isemõtlejad, kes otsivad lakkamatult võimalusi oma mõtlemist parandada. Charlie Munger, Buffetti ülimalt nutikas partner, on öelnud: "Ma jälgin, mis toimib ja mis ei toimi, ning miks." Tema eeskujude seas on Charles Darwin, Albert Einstein, Benjamin Franklin ning 19. sajandi algebra spetsialist Carl Gustav Jacobi. "Õppisin palju surnud inimestelt. Olen alati mõistnud, et on palju surnud inimesi, keda peaksin tundma õppima," on Munger tunnistanud. Green ütleb, et ta mõtleb parimatest investoritest kui praktiliste filosoofide tõust. Nad ammutavad teadmisi paljudest erinevatest valdkondadest – majandusajalugu, neuroteadus, kirjandus, stoitsism, budism, sport, harjumuste kujundamise uuringud, meditatsioon jne –, on trendide osas märkimisväärselt intuitiivsed, harjutavad fanaatilist distsipliini ja on välja töötanud kõrge valutaluvuse. Nad ei soovi lahendada segaseid mõistatusi stiilis "Kas see tool on tegelikult olemas?" Nad otsivad vastuseid märksa pakilisematele probleemidele nagu "Kuidas saan teha tuleviku kohta targemaid otsuseid, kui tulevik on teadmata?" Green kinnitab, et tõenäosustega mängimine on tegutsemiseks harukordselt tõhus viis ja see hõlmab absoluutselt kõike, mida need investorid teevad: kuidas nad oma aega planeerivad; kuidas nad on valvel kallutatuste ja pimenurkade suhtes; kuidas nad oma vigade kordamist väldivad; kuidas nad tulevad toime stressi ja vastaseisudega; kuidas nad raha kulutavad ning kuidas nad ehitavad elu, millel on sügavam, rahast sõltumatu tähendus. Keskkoolis, ülikoolis ja armeeteenistuses pokkerit mänginud Lynch on öelnud: "Õppides mängima pokkerit, õppides mängima bridži või õppides ükskõik mida, mis teile tõenäosustega mängimist õpetab... on parem, kui kõik raamatud aktsiaturust." Harjumus mõelda neutraalselt faktidest ja arvudest, tõenäosustest, riski ja tulu tasakaalust aitab selgitada, miks need kõige taiplikumad investorid on elanud pikka ja õnnelikku elu. Raamatus "Rikkam, targem, õnnelikum" saavad sõna terve investeerimislegendide galerii – Templeton, Bogle, Ruane, Buffett, Munger, Miller, Marks ja Greenblatt teiste seas. Nad ei õpetada mitte ainult seda, kuidas rikkaks saada, vaid ka seda, kuidas parandada oma mõtteviisi, teha otsuseid, hinnata riske, vältida kulukaid vigu, suurendada vastupanuvõimet ja muuta ebakindlus enda kasuks.

Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari kõikjal ja püüab nende elu igati ebamugavaks teha. Selgub, et temagi on aurikule pileti ostnud, ning kuigi Poirot ei nõustu Linneti soovil Jacqueline’i takistama, aimab tema süda halba. Aurikul on koos kirev seltskond ning kui seal toimubki mõrv, selgub muidugi, et midagi varjata on kõigil. Ja muidugi peab Poirot oma hallide ajurakkudega lahendama mõistatuse, mis osutub seekord üsna keeruliseks.

Kui enamus ajaloolasi nokitseb pisikese perioodi kallal, siis David Christian on võtnud "Tekkeloos" pureda kogu tarkuse, mida inimkonnal on korda läinud oma eksistentsi ning sellele eelnenud aja kohta koguda. Oma ütlemata põneva analüüsiga liigub ta lenneldes, kuid kaugeltki mitte ülejala tormates, suurest paugust otse inimkonda ees ootavasse lähitulevikku. Üle pika aja on kriitikud ühel meelel – tegemist on teosega, millel on märgiline tähendus. Teiste seas pole kiitusega kaugeltki kitsi "Elemendi" autor Sir Ken Robinson, leides, et: "Christianil on õnnestunud elegantselt destilleerida meie tänased arusaamad universumi sünnist ning arengust, päikesesüsteemist, ookeanidest, mägedest ning mineraalidest, elust maal ning meie kultuuri ja saavutusi juhtivast dünaamikast. Ja seda kõike haarava loona, sidudes kokku kümneid teadus-, kunsti- ning humanitaardistsipliine kõigest pisut enam kui 300 leheküljel. Lehekülg lehekülje järel pakub ta haaravaid, kohati judinaid tekitavaid mõtteid ajal, mil kunagi varem pole olnud inimkonnal vajadust omada selget arusaama meie kohast planeedil Maa ning selle kohast kosmoses." "Tekkelugu" viib meid võimsale, 13.8 miljardi aasta pikkusele seiklusele planeedi loomisest ning elu tekkest kuni hetkeni, mil lugeja seda raamatut sirvib. Keskendudes pöördelistele sündmustele, mastaapsetele trendidele ning tuumküsimustele meie päritolu kohta, paljastab autor peidetud niidiotsad, mis seob kõik kenasti üheks tervikuks kokku.

Tunne Kelami portree-raamat, kus pikk kogu tema elu lahkav intervjuu Urmas Otile, katkendid päevaraamatust ja mitmed sõnavõtud. Palju fotosid. Miguel Angel Martinez, Euroopa Nõukogu president 1993-1996, aastast 1997 Parlamentidevahelise Liidu president, Hispaania parlamendi liige: Olen olnud Tunne Kelamiga tihedas koostöös viimased kümme aastat ja meie minevikus leidub ühiseid jooni. Me mõlemad oleme kogenud, mida tähendab olla diktatuuri all dissident. Veelgi enam: me mõlemad oleme mõistnud, et mitte igaüks, kes oli võimeline totalitaarsele režiimile vastu hakkama, ei suuda kasvada ümber demokraatlikus süsteemis tegutsevaks konservatiivseks poliitikuks. Tunne Kelam on vaieldamatult üks neist, kes sellise metamorfoosi edukalt läbi on teinud. Olles ise ammune sotsiaaldemokraat, olen olnud temaga kui veendunud konservatiiviga eriarvamusel paljudes konkreetsetes küsimustes. Oma parlamendigrupi liikmena on Tunne Kelam tugev väitleja vastaspoole argumentide kummutamisel. Sõbrana on ta usaldusväärne ja siiras inimene. Nõnda siis eelistangi temaga vestelda pigem vabadusest, inimõigustest ja muusikast kui majandus- ja sotsiaalküsimustest.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.

Autorilt:
"Olen selles raamatus suurel määral kasutanud autentset materjali Cooki, Forsteri, Wrangeli, Dahli, Saueri, Billingsi, Middendorffi, Cochrane’i, Mülleri, Baeri, Bogorasi, Maasiku, Jochelsoni ja Ehini teostest ning oma reisipäevikutest. Ometi ei käsitle mu raamat Kirdeväila avastamislugu."

Raamat sisaldab järgmisi näidendeid:

• "Sürrealistid"
• "Voldemar"
• "Üks udune päev"
• "Uljas Neitsi"
• "Keiserlik kokk"
• "Ingel, ingel, vii mind taeva"

Iga päev sisaldab arvukalt otsuseid. Katkematu sotsiaalne surve sunnib meid muutuma järjest paremaks ja osavamaks ning kütab üles ärevust. Paraku on täiuslikkuse nimel tehtud sammud sageli alusetud – need ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid turundusnippidel ja meediamüral. Nii raiskame aega, energiat ja ka raha. See raamat juhatab teid läbi täiesti tavalise päeva, ärkamisest uinumiseni. Mõni otsustamist vajav asi on kergemat sorti: kas avaliku tualeti prill-lauale tasub istuda? Kuidas kõige paremini autot parkida? Kas kolleegi nähes auru väljalaskmine on hea mõte? Kas pärast seksi tuleks kaisutada? Teised aga on tõsisemad ja keerukamad: kas laps võib üksi kooli minna? Kas hommikuti tuleks end kaaluda? Kas liiga vähese lastega veedetud aja pärast peaks end süüdi tundma? Kas ikka peab iga asja pärast muretsema või tasub vahel võtta vabalt? Õnneks saab paljude igapäevaste otsuste jaoks abi teaduselt. Kui me teame, mida otsime, saame teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kaalumist väärib iga samm, mis muudab päeva vähem hüplikuks, närviliseks ja stressitekitavaks. Võta vabalt. Timothy Caulfield on Kanada teadlane ja Alberta ülikooli professor, kelle erialaks on terviseõigus ja tervishoiupoliitika. Ta on avaldanud üle 350 teadusartikli. Caulfield on Kanada Kuningliku Seltsi, Pierre Elliott Trudeau fondi ja Kanada terviseteaduste akadeemia liige, teeb kaastööd ajakirjandusele, on avaldanud kaks menukit ning teinud kaasprodutsendi ja saatejuhina kaasa dokumentaalsarjas "Surma tüssamise käsiraamat".