.png)
Tooted
Abikaasa valik on ühest küljest õrn, teisest küljest aga igapäevane kõneaine. Silmad tuleb lahti hoida abiellu astudes, välja minna kindlate nõudmistega, mitte kinnisilmi, nagu on ikka tehtud ja seeläbi maapealseid põrguid asutatud. Raamatu autor Vilho Reima võtab vaatluse alla kellega, millal ja kas üldse abielluda.
Romaani tegevustik toimub Lätis ja Eestis 1968. aasta augustis, mil Nõukogude Liidu väed okupeerivad Tšehhoslovakkia. Romaan on mitmetasandiline, selle põhiteema on aeg, mineviku ja tuleviku seosed.
Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis kontseptsiooni või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed – selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel.
Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut – romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik, plastiline, kujundlik, kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu.
Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos, kus see pälvis ka III koha.
Etnograafi ja ühiskonnateadlase ajalookandidaat V. Kalitsa laiale lugejaskonnale mõeldud raamat annab tervikliku ülevaate eesti pulmatavandist - nii rahvuslikest pulmakommetest kui ka nende alusel kujundatud nüüdisaegsest nõukogulikust pulmatavandist, kõrvutades seda vennasrahvaste vastavate traditsioonidega. Väljaanne on abiks ateistlikus kasvatustöös ja ka tavandiürituste korraldamisel.
Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.
Kas te teate, et...
...kolme tola mängis kuus näitlejat?
...peladofoobia on kiilaspeadekartus?
...dankon tähendab esperanto keeles "tänan”?
...meremadusid on seitset tüüpi?
...esimesed golfipallid olid sulgedega täidetud?
...lloyd tähendab kõmri keeles “hall”?
...püha Clotilde on meelehärmi valmistavate laste kaitsepühak?
...krõbekartulid leiutas üks indiaanlasest kokk 1853. aastal?
...maiade kalender lõppeb 2012. aasta detsembris?
Valik sisukorrast: Eessõna, Ülesanded, Ülesannete lahendused, Teooria, Sümbolite loogika tähtsus, Tsiteeritud kirjandus.
Algupärand tšehhi keeles. - Eestikeelne tõlge tehtud venekeelse autoriseeritud, ümbertöötatud ja parandatud väljaande järgi
Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.
"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.
Armastus käib kõhu kaudu, nii öeldakse.
Hea isu korral tunduvad piim-leib, kartul ja silk nõnda maitsvana, et ei unistagi enamast. Siia kaante vahele on loodetavasti igaühele abiks maitsva söögi tegemisel.
Saame ka kinnitust, et 70 aastaga pole toidulaud olusliselt muutunud. Taastrükises on säilitatud endisaegne keelepruuk, mis on ühtlasi näide keelemehe ja uudistüvede looja Manivalde Lubi sellealasest tööst.
2. täiendatud trükk 1937. aastal ilmunud esmatrükile
Artikleid ja bibliograafia
Teie käes on Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetiste teine raamat. Tegemist on mälestuskogumikuga, millega peame meeles Johannes Valgmat (4.VII 1908-1.I 1975).
Eesti keele ruum
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele Honore de Balzacile, Charles Dickensile ja Fjodor Dostojevskile.
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.
Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.
„Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.
Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse.
Raamatule on saatesõna kirjutanud Klaarika Kaldjärv.
Austria kirjanik Stefan Zweig (1881–1942) on üks läbi aegade kõige loetumaid saksakeelseid autoreid, kes oma voolavas jutuvestjalikus proosaloomingus ühendas dramaatilise pinge psühholoogilise analüüsi ja keelelise leidlikkusega.
„Malenovell“ on Zweigi viimaseks jäänud ja ühtlasi tuntuim teos. Selle tegevus toimub New Yorgist Buenos Airesesse viival aurikul, kus seltskond kaupleb pardale sattunud male maailmameistrilt välja partii. Pärast kiirelt saadud kaotust toob revanšmatšis pöörde üks seltskonda astunud salapärane dr B. ning tähtsusetu mäng omandab aegamööda pinget kruvides hoopis tõsisema, ajastu ja üksikisiku monomaanilist hullust avava tähenduse.
„Malenovellile“ on lisatud üks Zweigi viimaseid seni eesti keelde tõlkimata novelle „Tunnete virvarr“, tema keskmise loomeperioodi novellivalimikule nime andnud teos, milles eakas professor meenutab tudengipõlves tema ellu pöörde toonud üliintensiivset õpetaja-õpilase suhet, mis mõlema vaimujõu ja tunded põhjalikult proovile pani.
Raamat Marilyn Monroe ja Arthur Milleri abielust.
“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et suudan tema läbi Marilynist eemalduda,” tõdes Norma Jeane alias Marilyn Monroe.
Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...
"Helista vanaemale, kui midagi peaks juhtuma ja sul on abi vaja," ütles ema Carey´le enne lahkumist.
Kui Carey Tildri-nimelise hobusega minema hakkab, ütleb ta Hannah´le, et see võiks ka kaasa tulla, kuid Hannah vihkab ratsasõitu. Kohemaid on maamaja täis Hannah salapäraseid tuttavaid. Varsti kasutavad Hannah ja ta sõber ära terviseprobleemi, mis on vaevanud Carey´t sellest ajast saadik, kui ta meningiiti põdes. Siis kaob Carey´ mobiil - tema eluliselt tähtis ühendusliin. Hirm nahas, lahkub ta koos hobuse Tildri ja kolli Tinaga saarelt ning asub teele oma vanaema juurde.
Lugu Carey´ pikast ja sageli ohtlikust teekonnast koos oma kahe armsa ja alatihti saamatu loomaga, üllatava lõpuga lugu reetlikkusest ja tagaajamisest.
„Rabatuluke” koondab noorte teadlaste uurimusi, mida on tutvustatud 2011. ja 2012. aastal noorte folkloristide ja etnoloogide traditsioonilisel kevadkonverentsil. Esindatud on ka teised kultuuri-uuringute valdkonnad, nagu ajalugu, semiootika, kirjandus- ja keeleteadus. Uurimisaines viib nii Ida-Virumaale, Peipsi-veerde, Ugandasse, Egiptusesse, jõuluvanakirjadesse, rappa, vabastava hingamise temaatikasse kui ka regilaulumaailma. Artiklites on sageli rakendatud eesti folkloristika kontekstis uudseid teooriaid ja meetodeid allikainese tõlgendamisel ning eksperimenteeritud selliste valdkondadega, mis seni uurijate huvisfääri pole kuulunud, näiteks püütud leida arheoloogilist infot regilauludest.
