Tooted

EAMS-i Tartu osakond on oma 15-aastase tegevusaja jooksul püüdnud kaasa aidata elanikkonna aiandusalaste teadmiste laiendamisele, korraldades aianduse ja kodunduse näitusi, kursusi ja ekskursioone. On tavaks saanud pidada igal aastal teaduslik sessioon. Ettekannetes on käsitletud paljusid aktuaalseid aiandus- ja mesindusalaseid probleeme. Et neid valgustada laiematele rahvahulkadele, on juhatus otsustanud ettekanded alati trükis avaldada. Kãesolevas kogumikus ilmuvad XIII ja XIV teadusliku sessiooni materjalid. Loodetavasti pakuvad need huvi nii linnade kui ka maa-asulate haljastajatele; palju kasulikku leiavad siit ka aianduskooperatiivide liikmed.

Austria kirjanik Albert Paris Gütersloh (kodanikunimega Albert Konrad Kiehtreiber) on sõjajärgse austria kultuuri esinduslikumaid karakterkujusid. Teda on peetud üksnes stiililtki meie sajandi kõige raskemaks saksakeelseks autoriks. Iga tema jutustus on näide sisu ja vormi ühtsusest, mis laseb meid ühe hingematva hetke elu kohal hõljuda. Siin on leitud lühijutu kolmas dimensioon, mis laseb mõttel sähvatada, kuid jõuab selle kustumisest irooniliselt ette.

Käesolev kogumik sisaldab üle 50 elektroonikaseadme ehituskirjelduse. Need seadmed on kasutatavad tööstuses ja põllumajanduses, transpordis, foto- ja filmitehnikas, koolis ja kodus. Raamat peaks huvi pakkuma ratsionaliseerijatele, raadioringide liikmeile ja kõigile tehnikahuvilistele, kes on tuttavad elektroonika alustega ja omavad mõningaid kogemusi raadiomontaaži alal.

 

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamatus vaadeldakse filmimise tehnikat loomulikus ja kunstlikus valguses. Erilist tähelepanu on pööratud dokumentaalfilmide valmistamisele. Selgitamiseks on toodud rikkalikult illustratsioone ning näiteid filmimise kujunduslike võtete kohta erinevate filmimistingimuste korral. Raamat on mõeldud filmiamatööridele, kes on juba tuttavad fotograafia teooria ja praktiliste töödega.

140-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

"Hälin ja raev" on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes loobus kirjanik, nagu ta hiljem ise tunnistas, igasugusest muretsemisest selle pärast, kas töö kirjastajatele meeldib või ei, ta lihtsalt kirjutas, kirjutas "südameverega", pani sellesse iseenda. Ja küllap just sellepärast saigi käesolevast teosest kirjaniku lemmik - raamat, mis "valmistas mulle kõige suuremaid hingepiinu", mille vastu "mul on kõige hellemad tunded". Romaan ilmus 1929. aasta oktoobris neljaosalisena. Aga ka pärast trükivalguse nägemist elas romaan kirjaniku meeles edasi ja "endiselt elav, kasvas ning muutus".

"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)

Sisu:

• "Surmalaul"
• "Kirjad sõgedate külast"
• "Ookeani pale"
• "Muhu monoloogid"
• "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
• "Jäine raamat"
• "Jaapani meri, detsember"

Järg romaanidele "Oma veri", "Võõras veri", "Keerdsõlmed" ja "Teised tuuled". Terves reas romaanides, alates "Oma verega" on Helmi Mäelo andnud laiahaardelise ülevaate inimeste kujunemisest maamiljöös. Käesoleva romaaniga jõuab see sari lõpule, ring on täis saanud. Tegevus toimub "Homses päevas" kahel pinnal - Siberis ja okupeeritud kodumaal. Peategelaste ümber koondub rida endisi, aga ka palju uusi tegelasi. Siberist kodumaale pääsemiseks ollakse valmis mõnekski sammuks, mida ei oota, "otstarve pühendab abinõu". Siber ja kodumaa - need kaks vastakat mõistet saavad romaanis nii realistliku kui ka sümboolse valgustuse.

"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Kabepartii jaguneb kolme ossa: alg-, kesk- ja lõppmäng. Kõik osad on tähtsuselt samaväärsed ning nende tundmine vajalik kõigile, kes tahavad heaks kabetajaks saada. Käesolevas raamatus käsitletakse lõppmängu.

Sisu:

• "Kaks nimetut laulu"
• "Sving"
• "Meeter riiet tüdrukule"
• "Tundeline teekond Tartust Vilniusse"
• "Raport"
• "Piletid ja kavalehed"
• "Idee omanikud"
• "Federation Proceedings"
• "Ordinaator"
• "Kaemus"
• "Portree"
• "Kättemaks"
• "Isale"
• "Jutt"
• "Etüüd"
• "Pan Pavlicek ja teised"
• "Vägistaja"
• "Morton"
• "Treskold"
• "Dialoogi kolm surma"
• "Laenatud flööt"
• "Proosa"

Eno Raua "Karu majast" saate teada mitte ainult seda kuidas karu endale maja ehitas, vaid ka seda, kuidas siil oma uue potiga õunasuppi keetis, kuidas rebane sokku kanavargile ajas, kuidas toonekurg menüüd vahetada otsustas ja teisi põnevaid juhtumisi metsas.

Raamatus tutvustatakse meie kevadisi seeni. Kevadseente arv on küll suhteliselt väike - tüüpilisi kevadseeni on vahest napp üks protsent meie seeneliikide üldarvust - kuid mitmed neist on head söögiseened. Selle raamatukese abil peakski seenesõpradel olema võimalik teada saada, missuguseid kevadseeni ja kuidas toiduks korjata ja valmistada. Kuidagi ei saa aga õigeks pidada, kui seeni vaadeldakse ainult kitsastest kulinaarsetest huvidest lähtudes. Loodusesõbrale peaks seeneriik pakkuma vähemalt sama palju huvitavaid objekte tundmaõppimiseks ja vaatlemiseks kui taime- ja loomariik. Seepärast ongi käesolevas raamatus tutvustatud mitte ainult kevadisi söögiseeni, vaid kirjeldatud ka kevadise seeneriigi mitmekesisust. Kevad on kõige sobivam aeg seente tundmaõppimise alustamiseks. Veidi üle paarikümne sagedamini esineva kevadise seeneliigi on enamasti ilma eriliste raskusteta määratavad. Samuti on kevadseened headeks objektideks seente elutegevuse mõningate iseärasuste tundmaõppimiseks. Seepärast ongi allpool puudutatud ka kevadseente süstemaatikaga seotud probleeme ja üksikute liikide kirjelduste juures ara märgitud, kui nad on tänuväärseks objektiks mõnede huvitavate vaatluste tegemisel. Raamatus on toodud meie tavalisemate kevadseente määramis-tabel. Võimalust mööda on selles käsutatud palja silmaga nähtavaid tunnuseid, kuid mõnikord tuleb siiski käsutada ka mikroskoobi abi. Et rida liike on küllalt haruldased või ilma erilise praktilise tähtsuseta, pole nende kohta täielikke kirjeldusi antud. Samuti on ainult määramistabelis ara toodud mõned tavalisemad lehikseened, mis pole tüüpiliselt kevadised, vaid esinevad kogu vegetatsiooniperioodi vältel varakevadest hilissügiseni. Kõik sellised liigid on määramistabelis tähistatud tärnikesega. Et hõlbustada seente äratundmist, on lisaks kirjeldustefe esitatud suurema osa liikide fotod.

Naeltega löödi palett kõvasti risti külge kinni. Kiri ristil teatas inimese nime, kuid vihmad uhuvad selle varsti maha. Palett aga kõneleb sellest, et siia on maetud kunstnik. Tundmatu kunstnik, kes väärib samasugust austust nagu tundmatu sõdur. Ta polnud rabanud maailma šedöövritega, tema nime ei maini isegi kõige täpsemad uurijad, kuid ometi pole ta elu möödunud jälgi jätmata - ta on süüdi selles, et maailmas on üks kunstnik rohkem. Kui poleks olnud teda, oleks arvatavasti tallanud maakamarat inimene, kes vahest polekski halb, võib-olla ehk inimestele omamoodi kasulikki, kuid ometi ilma kutsumuseta. Suur ülesanne on avastada kutsumus - maailm saab ühe loove inimese võrra rikkamaks.

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600.

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

See väike raamat tahab lugejale jutustada meie saarteriigist: tema kujunemisest, lilledest ja lindudest, aastaaegadest ja suhetest inimesega. Need leheküljed pole mõeldud matkajale teejuhiks, vaid kujutavad pigem tillukest kokkuvõtet ja mõttekilde ühiste huvide ja tööga inimeste paljuaastastest retkedest Lääne-Eesti väikestele meresaartele.

 

Valik Hanno Runneli luulet. Siit leiab sellised luuletused nagu "Lindprii" (ballaad filmile), "Kurbade kaitseks", "Lauliku elu", "Kodu" ja "Perekondlik".

Kogumik sisaldab valiku luulet aastaist 1818-1836 ning järgmised poeemid: 
- Ruslan ja Ludmilla
- Kaukasuse vang
- Bahtšisarai purskkaev
- Mustlased
- Krahv Nulin
- Poltaava
- Majake Kolomnas
- Jezerski
- Vaskratsanik

Sisu:
- Vanaeit
- Võistleja
- Maailma ots
- Kolbad
- Vanamees
- Võõraspidu Ylima Olendi juures
- Necessitas, Vis, Libertas
- Asuurne riik
- Vaenlane ja sõber
- Mida saan mõtlema?
- Vene keel
- Saatesõna

Lõhkumist ja riisumist toimetasid mõisas peaaegu üksnes võõraste valdade inimesed. Mahtra peremehed sellest osa ei võtnud ja selle valla muust rahvast tegid seda ainult vähesed. Veel enam: Mahtra mehed püüdsid purustamisele ja röövimisele vastugi tõrjuda, katsusid seda takistada ning mõisa ja opmanni vara kaitsta, hoida ja koguda, kus ja kuidas aga said. Kuid nende jõud selle määratu rahvahulga vastu, kes neile naabervaldadest appi oli tõtanud, oli liiga väeti. Nad pidid nägema, et nad vaimudest, keda nad välja olid kutsunud, enam lahti ei saanud. Nad olid vesivärava avanud, aga üleootuslik vool uputas nende veski. Nende avitajad said nende vastasteks. Nende manitsusi ei võetud kuulda, nende vastupanek löödi tagasi. Kogu mõis sattus nõnda võõraste inimeste meelevalda.

Õpik ei ole mõeldud keskkooli matemaatikakursuse esmakordseks õppimiseks, vaid kordamiseks kõrgematesse koolidesse astujaile. Õpik sisaldab kõiki neid keskkooli matemaatikakursuse teemasid, mis on kõrgemate koolide vastuvõtueksamite programmides. Lisaks on lühiülevaade mõnedest koolimatemaatika küsimustest, mida ei leidu vastuvõtueksamite programmis, kuid mis on siiski tarvilikud.

Rohkem kui tavaliselt on see draama autobiograafiline. Selles näidendis püüdis ta oma sõnade järgi väljendada sügavat kaastunnet, mõistmist ja andestust nii oma perekonnale kui ka iseendale.

Rumeenia klassiku värsivalik.

Raamatus esitatakse konstruktsioonides kasutatavate plastmasside füüsikalised ja mehaanilised andmed ning kandekonstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimise alused. Mõeldud ehituse eriala üliõpilastele, tehnikumiõpilastele ning ehitusinseneridele.

Soome noorsoojutustuse peategelaseks on 14-aastane Piia Kristiina ehk Priska.

Peategelase, ajakirjaniku ning noore luuletaja Arvid Falki elusaatust, tööd ja tegemisi ning hingelisi võitlusi jälgides juhib kirjanik meid läbi tolleaegse Stokholmi.Iroonilistes sketšides näitan Strindberg, kui palju on silmakirjalikust kõikjal leidub. Lõpuks otsib Falk pelgupaika boheemlaste seltskonnast, kes kohtuvad regulaarselt «Punase Toa» nime kandvas Stockholmi salongis.

Raamatu eesmärgiks on tutvustada laiemale ringkonnale roose, nende paljundamist ja kasvatamist. Põhjalik ülevaade antakse spontaansete kibuvitsaliikide ja nende liikide kohta. Käsitletakse introdutseeritud roosiliike ja Eesti NSV-s paremaks tunnistatud roosisorte, rooside paljundamise viise ning poogitud ja omajuursete rooside kasvatamist kasvuhoones (mullal ja toitelahusel) ja avamaal. Rooside pookealustena käsitletakse peamiselt kohalike kibuvitsaliikide tüüpe. Autori katseandmete põhjal on iseloomustatud rooside õitsemist, õite kvaliteeti ja vegetatiivset kasvu erinevatel pookealustel. Raamat on mõeldud aianduse ja haljastuse alal töötajatele ning kõigile aiandushuvilistele ja loodusesõpradele.

Selle raamatu põhisisuks on kodanliku ateismi ja humanismi vastuolud ja saatus

See raamat on määratud sulle, oktoobrilaste tähekese juht! Tähekese juht olla – see on austav ja meeldiv, kuid vastutusrikas ülesanne. Oktoobrilastele oled sa vanemaks sõbraks, kes aitab neil paremini mõista ümbritsevat elu, õpetab neid iseseisvalt tegutsema. Sa ei ole aga mitte lihtsalt vanem sõber, vaid peale selle veel pioneer. Käesolev raamat on sulle abiks tähekese tegevuse sisustamisel. Esimeses osas saad sa teada, miks meie maal nimetatakse nooremaid õpilasi oktoobrilasteks, nende märgist, lipust, reeglitest ja oktoobrilaste töö korraldamisest malevas. Teises osas loed tähekese tööst: huvitavatest koondustest, igapäevasest elust ja tegevusest. Kolmandas osas leiad mänge, nuputamisülesandeid, õpetusi meisterdamise kohta ja loed oktoobrilaste eakaaslastest välismaal. Raamatuga kaasneval lisalehel on mängud oktoobrilaste reeglite õppimiseks, ülesannete märgid, loto ja muu vajalik.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse sõiduautode ehitust ja nende mehhanismide ning süsteemide töötamist. Teises ja kolmandas osas on rõhk pandud autode õigele tehnilisele hooldamisele ja rikete leidmisele ning kõrvaldamisele. Antakse nõu õige sõidutehnika omandamiseks ning selgitatakse liiklusohutuse olulisimaid küsimusi. Esitatakse ülevaade juhiloa taotlemise, liiklusvahendite kindlustamise ja tehnilise ülevaatuse korrast. Teos nii algajale amatöörautojuhile kui ka neile, kel on juba mõningasi kogemusi auto juhtimise ja hooldamise alal. Raamatuga on kaasas lisaleht kirjeldatavate sõiduautode elektriseadmestike skeemidega.

Novellikogu

Ei ole õige filmižanreid juba ette jagada kommerts- ja kunstilisteks. Nii nagu ilukirjanduses, nii ka filmikunstis ei määra mitte žanr, vaid ikkagi sisu ja väljendusvahendid teose kuulumise kunsti või kommertsi valdkonda. Miks aga teatavad žanrid on pälvinud ärimeestest kineastide erilise poolehoiu? Seda probleemi asume lahkama, ja siit ka käesoleva väikese filmiraamatu pealkiri. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Ükski maru ei mölla nii kui loodemaru, kui ta pikil talveõhtuil kaljude vahel vapustades ja mühades lahti pääseb. Ta kihutab fjordi üles vahutavaiks valgeharjalisiks laineiks - paadid kaldal istutavad tiritammi üles hallide kalameeste onnideni ja vanad tüsedad küünisillad tõusevad õhku ning lendavad nagu linnud üle küla. «Taevas halasta,» ütlevad tüdrukud, kes peavad minema lauta lehmi lüpsma, laskuvad maha ja ronivad neljakäpakil üle õue laternaga, mis kustub, ja piimaämbriga, mis lendab oma teed. Ja «Jumal olgu meile armuline» ütlevad vanad naised toas ahjunurgas ning nende mõtted lähevad kaugele põhja poole, Lofootide kalameeste juurde, kes võib-olla on väljas sel ööl.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Linna tänavate ja väljakute nimedes peegeldub linna minevik ja tänapäev. Neis leidub viiteid linna kunagisele maastikule, hoonetele, ajaloolistele sündmustele, isikutele jne.

Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Kogumik vennasrahvaste luulet

Prantsuse nüüdiskirjanduse patriarhi romaanidest on eesti lugejale tuttavad "Armastuse kõrb" ja "Ussipesa". Nobeli preemia laureaadi mahukas toodangus kuulub keskne koht ühise peategelasega seotud romaanidele "Thérèse Desqueyroux" ja "Öö lõpp". Autori realistisulge ja psühholoogipilku paelub naine, kes provintsikolka kodanluse julmale ja alatule perekonnaterrorile veelgi julmemate vahenditega vastu astub. Thérèse'i deemonlik mõju toob hukatust kõigile, kes selle kiirgusse satuvad. Võime teravapilgulise kõrvalseisjana jälgida oma pahelise loomuse ja armastust januneva südame konflikti teeb Thérèse Desqueyroux'st ühe huvitavama naiskuju tänapäeva kirjanduses.