Tooted

Reisikirjas kirjeldab autor, eest arst Erich Johannes Moisar Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega.

 

Tuntud saksa kirjaniku romaan sõjast, armastusest ja surmast. Teise maailmasõja kaevikuist tulnud saksa sõduri lühike puhkus kodumaal möödub nagu unenäos: seal on pommidest purustatud kodu ja teadmatusse kadunud vanemad, ootamatult kohatud kaunis tütarlaps Elisabeth ja äkki puhkenud armastus ning abielu, veendumus jätkuva sõja mõttetuses ja inimlik rahuigatsus... ning ometi jällegi rinne, kus sõda võtab oma.

Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.

Sisukord:
Kuningas John
Kuningas Richard Teine
Kuningas Henry Neljas I osa
Kuningas Henry Neljas II osa
Kuningas Henry Viies

Charles Darwini elulugu.

Romaani esimeses köites kirjanik jutustab, kuidas Becky Sharp, vaese kunstniku tütar, saavutab kavaluse ja osavusega jõukuse ja kõrge ühiskondliku positsiooni. Becky Sharp on avantürist, kel puudub südametunnistus, autunne, ta ei tea, mis on sõprus ja armastus. Paralleelselt Becky Sharpi saatusega on teoses kujutatud romaani teise keskse kuju - Amelia saatust. Amelia, kelle imetlejatering pole küll nii lai, on kirjaniku poolt kujundatud suurima hoole ja armastusega. Romaani tegevustik toimub aastail 1812 kuni 1832. "Edevuse laadas" kujutab W.M.Thackeray inglise aristokraatia ja kodanluse elu üheksateistkümnenda sajandi alguses. Siin näeme kohutavaid võitlusi, uhkeid ja hiilgavaid balle, pilte niihästi kõrgema seltskonna kui ka üpris keskpäraste inimeste elust, armastusstseene ja kerget janti. Romaani esimeses köites kirjanik jutustab, kuidas Becky Sharp, vaese kunstniku tütar, saavutab kavaluse ja osavusega jõukuse ja kõrge ühiskondliku positsiooni. Becky Sharp on avantürist, kel puudub südametunnistus, autunne, ta ei tea, mis on sõprus ja armastus. Paralleelselt Becky Sharpi saatusega on teoses kujutatud romaani teise keskse kuju - Amelia saatust. Amelia, kelle imetlejatering pole küll nii lai, on kirjaniku poolt kujundatud suurima hoole ja armastusega. Romaani teises köites jätkub Amelia ja Becky sündmusterohke ja kireva elu kujutamine edevuse laada taustal.

Romaani teises köites jätkub Amelia ja Becky sündmusterohke ja kireva elu kujutamine edevuse laada taustal.

Kõrgemate geodeetiliste õppeasutuste üliõpilastele ja tehnikumide õpilastele. Põhirõhk on pandud suurtes mõõtkavades valmistatavatele topograafilistele kaartidele.

Raamat räägib vaeselapse Jane Eyre'i eluteest: tema süngest lapsepõlvest jõuka tädi majas, kurnavaist õppeaastaist vaestekoolis, teenistusest koduõpetajana rikkas perekonnas ning tema raskelt saavutatud õnnest.

Romaanis leidub küllaga seda, mille üle XXI sajandi alguses mõtiskleda. See romaan ongi mõtlemiseks, alates juba teadlikust võõritusvõttest, mida autor kasutab, saates oma kaasaegse Connecticuti jänki VI sajandisse, muistsete brittide legendaarse kuninga Arthuri õukonda. Twaini jänki püüab kuningas Arthuri riigi lihtrahvast viletsuseilmast, kiriku ja rüütelkonna türannia alt siiralt välja aidata. Võõritus osutab paroodiale keskaegse ilmavaate ja pimeduse üle, aga ka nende ajalooromaanide üle, mis alates Walter Scottist on püüdnud lugejat püüda muistsete aegade nostalgilisse ulma.

Tuntud nõukogude kirjaniku romaan noorte teadlaste kujunemisest ja elust. Esimeses raamatus kirjeldatakse peategelase Sanja Grigorjevi lapsepõlve, lastekodus viibimist, gümnaasiumis õppimist ja lennukooliaastaid. Raamatu teises osas jutustatakse Sanja töötamisest lendurina rahu ja sõja ajal. Põhjas hukkunud kapten Tatarinovi jälgede otsingutest, abielust Katja Tatarinovaga ja kokkupõrgetest alatu Romašoviga.

Sisu:

• "Kuldlind"
• "Peeglite vahel"
• "Terra incognita"
• "Ürgöö"
• "Ummikpimedus"
• "Veritähised"
• "Virmalised"

Venemaal ülipopulaarne värssmuinasjutt vene kirjanduse suurkujult, mille tiraažiks juba ainuüksi revolutsioonieelsel Venemaal hinnati vähemalt miljon (!) eksemplari. Legend räägib, et Aleksandr Puškin ise, vene kõigi aegade kuulsaim poeet, kes ka ise on kirjutanud mitmeid vene kirjanduse kullafondi kuuluvaid värssmuinasjutte, olevat peale "Küürselg-sälu" läbilugemist ohanud: "Nüüd võin mina seda liiki teoste kirjutamisest loobuda."

Luulekogumik eesti autorilt.

Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad.

Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi alla kaasaegsete loomingu. Hiljem annab poeedi ägedus ja kirglikkus maad resignatsioonile, ta minetab oma revolutsioonilisuse ja otsib eluideaali antiikajast. Samuti eelistab Schiller värsivormiski antiikseid rütme.

Valimikus on püütud anda järkjärguline ülevaade selle jõulise talendi rikkalikust pärandist.

Sisu:
-Materjaliõpetus
-Maalritööde tehnoloogia

Heaks kiidetud NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Tööjõureservide Peavalitsuse Kutsehariduse Teadusliku Nõukogu poolt õppevahendina ehituskoolidele.

Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.

See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.

Käesolev sõnaraamat taotleb olla abiks kaasaegse prantsuse ilukirjanduse, ajakirjanduse ning teadusliku ja ühiskondlik-poliitilise kirjanduse lugemisel.

"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses.

Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.

Selg vastu kollast piimanõu, põlved ruumikitsuse pärast püsti, sõidab Martin Vennart ollendri vankripäras istudes Kaldmetsa mõisa oma uuele töökohale. Otsapidi püsti on ta kuivetanud käte vahel ka tuliuus nikerdatud konksuga jalutuskepp... Kuidas see tuli, et aiaäri omanik Gottlieb Schnell just mind von Wittmarkile soovitas, kui see ta juures väljaõppinud aednikku otsimas käis, küsib ta endamisi. Küsib, kuigi teab. Eks võitnud ta Schnelli poolehoiu ainuüksi juba seega, et armastas kaugelt enne tööaja algust tõusta. Koidukukk loomu poolest, oli ta ka hoolas ja püüdlik. Ja siis meeldis talle aia varahommikuses üksinduses viibida seepärastki, et seal ei olnud veel peremehe varju. Aga just see nagu eemalehoidumine tõi ta Schnelli südamele lähedale.

Lev Tolstoi viimases romaanis „Ülestõusmine“ (1889–1899) on kujutatud ühiskonna erinevate sotsiaalsete kihtide esindajaid. Erinevalt kahest varasemast romaanist on siin esindatud märksa rohkem inimesi rahva hulgast. Tegelaste mitmekesisuse ja erinevate ühiskonnakihtide olukorra kujutamise avaruse poolest võib romaani täie õigusega nimetada 19. sajandi vene elu viimase kolmandiku entsüklopeediaks. Romaani aluseks on kohtupraktikast pärit tõestisündinud lugu. Keegi kõrgemasse seltskonda kuuluv nooruk võrgutab rikka naissugulase teenijatüdruku. Teenijanna sünnitab lapse ja annab selle kasvatusasutusse, satub ise aga suurde puudusesse ning varsti linna lõbumajja. Süüdistatuna „külaliselt“ raha varastamises, satub tüdruk kohtu alla. Vandemeeste hulgas on ka tema võrgutaja.

Romaan on mõjuvõimas fresko kõigist Vasco Pratolini inimlikest ja kirjanduslikest kogemustest. Teose juhtmotiivile on ettehaaravalt vihjatud juba ta varasemais töödes. «Vaeste armastajate kroonikas» jõuab autor sünteesini, mida võime vaid harva kohata ühe kirjaniku loomingulises arengus.

Käesolev raamat kandis Eesti Algkooli Sõprade Seltsi noorsookirjanduse võistlusel pealkirja "Horei! Röövlid me oleme..." ja autori nime Singapuri Joe. 

Sisukord:

• Vana Jakob ja tema kuningriik
• Mereröövlite jälil
• Kapten Ets
• Laupäeva õhtupoolikul enne kella seitset
• Üks kõigi eest - kõik ühe eest!
• Üks laev tuli randa
• Võlad tasutakse ja palgad makstakse
• Suve tuultes
• Torm
• Mereskautide Maleva Kodu-laev
• "Valge Kajak"

Friedebert Tuglase kriitilisi töid sisaldav kogumik, milles käsitletakse William Shakespeare'i, Henrik Ibseni, Juhani Aho, Eduard Vilde ja teiste kirjanike loomingut ning eesti kirjanduse arengut.

Andres Särev Särevi dramatiseering 5 vaatuses 10 pildis A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osa järgi.

Sisukord:
Vaikne ookean
Edward Barnardi langus
Punapea
Vihm

Käesolevas romaanis on kirjanik intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks „aeg oli käes“ ja mille tulekut peab kiirendama igaüks kas või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. „Wilhelm Meisteri rännuaastates“ ongi palju „loobumist“ – inimlike ja kasvatuslike põhimõtete nimel esitab Goethe siin ideid, mis ulatuvad kaugele eemale klassikalisest ja kodanlikust kultuurist, mida luua ja süvendada Goethe ise esmajoones oli aidanud. Goethe loobub siin eraisikulise igakülgsuse ideaalist – üksikisik peab end mingil ühel alal välja arendama ja lisama omapoolse panuse ühiskonna hüvanguks.

"Wilhelm Tell" on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.