Tooted
Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.
Sisukord:
Kuningas John
Kuningas Richard Teine
Kuningas Henry Neljas I osa
Kuningas Henry Neljas II osa
Kuningas Henry Viies
"Don Carlos" valmis Fr. Schilleril viieaastase hoolika töö tulemusena veidi enne Prantsuse revolutsiooni, mil teda endiselt pingsalt paelus inimsuse- ja vabaduseidee. Küsimusele riigi ja inimkonna vahekorrast otsis autor väsimatult lahendust ja püüdis seda leida nende antipoodide lepituses. Riigi kui rõhumissüsteemi olemust Schiller veel lõplikult ei mõistnud, kõige kurja juurt nägi ta ainuüksi katoliku kiriku ülemvalitsuses. Idealistina lootis ta, et paremad ajad toovad troonile humanistlikumad, kirikust sõltumatud valitsejad, kes valitsetavate nõudeid rahuldavad.
Sisu:
- "Kuldlind"
- "Peeglite vahel"
- "Terra incognita"
- "Ürgöö"
- "Ummikpimedus"
- "Veritähised"
- "Virmalised"
Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad.
Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi alla kaasaegsete loomingu. Hiljem annab poeedi ägedus ja kirglikkus maad resignatsioonile, ta minetab oma revolutsioonilisuse ja otsib eluideaali antiikajast. Samuti eelistab Schiller värsivormiski antiikseid rütme.
Valimikus on püütud anda järkjärguline ülevaade selle jõulise talendi rikkalikust pärandist.
Sisu:
-Materjaliõpetus
-Maalritööde tehnoloogia
Heaks kiidetud NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Tööjõureservide Peavalitsuse Kutsehariduse Teadusliku Nõukogu poolt õppevahendina ehituskoolidele.
Oma "Orleans'i neitsi" lõi Friedrich Schiller Napoleoni sissetungi aegu Saksamaale. Jeanne d'Arc'i loos nägi ta nii-öelda eeskuju võitluseks välisvaenlase vastu ja püüdis äratada rahvuslikku iseteadvust.
See naiivne romantiline kurbmäng on tõeline ülemlaul lihtrahva patriootilisusele, kuna talutüdruk Domremy'st mõistis paremini kui ülikud, mis teha. Ajaloolise ainega on Schiller talitanud oma äranägemise järgi, lisades niigi keskaegsele legendaarset ja müstilist, lastes konfliktil tekkida Johannas endas ja ära jättes ka ta hukkamise.
Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.
"Salakavaluses ja armastuses" ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses.
Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.
Romaan on mõjuvõimas fresko kõigist Vasco Pratolini inimlikest ja kirjanduslikest kogemustest. Teose juhtmotiivile on ettehaaravalt vihjatud juba ta varasemais töödes. «Vaeste armastajate kroonikas» jõuab autor sünteesini, mida võime vaid harva kohata ühe kirjaniku loomingulises arengus.
Käesolev raamat kandis Eesti Algkooli Sõprade Seltsi noorsookirjanduse võistlusel pealkirja "Horei! Röövlid me oleme..." ja autori nime Singapuri Joe.
Sisukord:
- Vana Jakob ja tema kuningriik
- Mereröövlite jälil
- Kapten Ets
- Laupäeva õhtupoolikul enne kella seitset
- Üks kõigi eest - kõik ühe eest!
- Üks laev tuli randa
- Võlad tasutakse ja palgad makstakse
- Suve tuultes
- Torm
- Mereskautide Maleva Kodu-laev
- "Valge Kajak"
Andres Särev Särevi dramatiseering 5 vaatuses 10 pildis A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osa järgi.
Sisukord:
Vaikne ookean
Edward Barnardi langus
Punapea
Vihm
"Wilhelm Tell" on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.