Noortele
Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. "Sina siin?" Elise naeratas irooniliselt. "Sa näed viirastust. Mind tegelikult pole siin." Raul raputas pahaselt pead ning läks ära.Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? Igal juhul on ta huvitav isiksus. Minu põlgab ära, aga selle Oliveriga läheb koos koju...
Raamatu peategelasteks on kolm sõpra - Ben, Zac ja Rachel. Ben ja Rachel on romantiliselt seotud, Zac aga Beni parim sõber. Sellest tekib hõõrdumine, mis osutub tulevaste sündmuste valguses tühiseks. Kolmekesi lähevad nad matkama maastikule, mis on kohati päris eluohtlik. Juhtubki õnnetus, parast mida tuleb kõigil kolmel ja nende vanematel õppida kohanema uue olukorraga.
Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.
"Minu nimi on Charlene Boher ja ma olen üheksateistkümneaastane. Varsti saab juba kaks aastat, kui ma siin hallitan, oodates iga päeva möödumist, lõppu. Vaevalt lapsepõlvest välja astunud, sain ma hakkama parandamatu teoga." Charlene Boher jutustab oma lugu vanglakaristust kandes. Kõik algas üsna tavaliselt - kahe teismelise tüdruku, Charlene'i ja Sarah' sõprusest...
Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.
„Tuhat ja üks ööd” on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude autorite, tõlkijate ning õpetlaste koostöös kogu Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muistsest ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest „Hazār Afsān” (pärsia keeles otsesõnu „Tuhat juttu”), mis omakorda toetus osalt India elementidele.
Suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seiklused jätkuvad (eelnevad osad on "Päris kriminaalne lugu" ja "Lugu lendavate taldrikutega"). Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevaheaeg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatilised võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad. Kärdi vastu on vahepeal hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult" satutakse Marju aeda. Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega ja tema plaanide ilmsikstulekuga. Poiss hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. Telepaatia abil ei õnnestu Jürnasel aga Rihot alevisse tagasi meelitada ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) minema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse rahvast täis tuubitud taksoga alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho. Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.
Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.
Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat
Sisukord:
Rosenburg
Mees metsast
Asgardi raamat
Sigmaringer
Hütt
Nõiakütt
Lambur
Hans ja Draakonilõug
Vandersellide vankris
Vangla
Kappeli tuleriit
Org
Ajaloolisi daatumeid
Käesolev väljaanne ei ole määrustik ega vormilikkuse käsitleja. Raamatu ülesandeks on eeskätt noortele tegevusvõimaluste ja materjali kättejuhatamine tegelikuks skautlemiseks praktilistel ülesannetel, edasisammumiseks tõelisele skautlikule teele; ühtlasi aga skautliku kasvatussüsteemi enam-vähem ülevaatlik käsitlemine, mis püüab tuua selgust skautliku kasvatuse mõistetesse ja tegelikku käsitusse.
Fitz on kõigi teada surnud ja mahamaetud. Ennast kuningaks kuulutanud prints Regal on Hirvelossi paljaks riisunud ja sisemaale tõmbunud, jättes ranniku rüüstajate meelevalda. Burrichil ja Chade´il olid aga oma plaanid, kuidas Fitz päästa ja tema abil Kuue Hertsgkonna lagunemist takistada.
Nüüd on Fitz uuesti toibunud, kuid leiab, et ta on jäänud üksi ning peab ise otsustama, mida edasi teha. Ta saab taidudes korraks ühenduse Verityga ning teab, et peab oma õiget kuningat otsima minema ning aitama tal kutsuda legendaarsed elderlingid Kuut Hertsogkonda hädas päästma. Abiks on Fitzil esialgu üksnes Öösilm...