Noortele
Raamatu peategelasteks on kolm sõpra - Ben, Zac ja Rachel. Ben ja Rachel on romantiliselt seotud, Zac aga Beni parim sõber. Sellest tekib hõõrdumine, mis osutub tulevaste sündmuste valguses tühiseks. Kolmekesi lähevad nad matkama maastikule, mis on kohati päris eluohtlik. Juhtubki õnnetus, parast mida tuleb kõigil kolmel ja nende vanematel õppida kohanema uue olukorraga.
Mõeldud eeskätt keskmisele ja vanemale koolieale
Engelsforsis muutub olukord üha kuumemaks. Väljavalitud alustavad oma teist gümnaasiumiaastat. Suvi otsa on nad deemonite järgmise sammu ootuses hinge kinni hoidnud. Ent oht ähvardab neid hoopis teisest, täiesti ootamatust suunast. Üha selgemaks saab tõsiasi, et midagi on Engelsforsis tõeliselt valesti. Minevik põimub tänapäevaga, elavad kohtuvad surnutega. Väljavalitud saavad üksteisega üha lähedasemaks ja neile tuletatakse taas kord meelde, et maagia ei leevenda õnnetu armastuse piinu ega paika purunenud südant.„Tuli” on kogu maailmas laineid lööva noorte fantaasiatriloogia teine osa. Esimene raamat, “Ring” (e. k. 2012), pälvis Rootsis nii kriitikutelt kui ka lugejatelt väga sooja vastuvõtu ning see esitati Rootsi aasta laste- ja noortekirjandusauhinna Augustpriset 2011. aasta nominendiks.
Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.
“Tuhat ja üks ööd” on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude autorite, tõlkijate ning õpetlaste koostöös kogu Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muistsest ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest “Hazār Afsān” (pärsia keeles otsesõnu “Tuhat juttu”), mis omakorda toetus osalt India elementidele.
Tarzani-lugude teine raamat
“Magnifique!” hüüatas krahvinna de Coude poolihääli.
“Ah?” küsis krahv, oma noore naise poole pöördudes. “Mis on suurepärane?”, ja laskis pilgul ringi käia, et naise imetlusobjekti leida.
“Oh, ei miski, mu kallis,” vastas krahvinna, ja kerge puna värvis hetkeks ta niigi roosakaid põski. “Mulle lihtsalt tulid meelde teed New Yorgi tohutud pilvelõhkujad, nagu neid nimetatakse,” ja krahvinna sättis end mugavamalt auriku lamamistooli ning võttis taas kätte ajakirja, mis selle “ei miski” ajal oli sülle vajunud.
Ka tema abikaaa süvenes jälle raamatusse, kuid mitte ilma kerge hämminguta, et krahvinnale oli nüüd äkki, mil oldi juba kolme päevateekonna kaugusel New Yorgist, tulnud pähe mõte imetleda ehitisi, mida ta alles hiljuti oli jubedateks pidanud.
Peagi pani krahv raamatu kõrvale. “Tüütult igav on, Olga,” ütles ta. “Ma arvan, et lähen otsin veel kellegi, kelle on niisama igav ja vaatame, ehk saame kokku paraja seltskonna kaardimängu jaoks.” …
Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.
Tarzan ei ole seekord siiski tavapärase võõrleegioni sõdur. Ta on inglasena USA luurelennukil, mille jaapanlased Sumatra kandis alla tulistavad. Juba lennukis oli kirju seltskond, maa peal lisanduvad veel hollandlased ja pärismaalased. Võideldes saarestiku okupeerinud jaapani sõdurite vastu ja otsides võimalust pääseda Austraaliasse, tuleb "võõrleegionil" pidada tõelist sõda
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.
Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat
Et kolmas treeninguaasta üle elada, peavad Skandar ja ta sõbrad Saare elemendisektorites läbi tegema seeria ränki katseid. See õnnestub ainult kõige tugevamatel, sest sõprus, koostöö ja ratsuri side ükssarvikuga pannakse viimse piirini proovile. Skandari õde Kenna on lõpuks ometi Kotkapessa jõudnud. Kuna tal on side metsiku ükssarvikuga, on ta seal tõrjutud ja üksi. Ja kui hirmus avastus Saare tuleviku küsitavaks muudab, näitavad kõik näpuga ühes suunas… Kui pimeduse vägi koondub, peab Skandar otsustama, kui kaugele ta on valmis Kenna ja Kotkapesa nimel minema.