Noortele
Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.
„Tuhat ja üks ööd” on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude autorite, tõlkijate ning õpetlaste koostöös kogu Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muistsest ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest „Hazār Afsān” (pärsia keeles otsesõnu „Tuhat juttu”), mis omakorda toetus osalt India elementidele.
Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.
"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"
Nimeka saksa kaasaegse lastekirjaniku James Krüssi lustakad ja õpetlikud lood, mis jutustati vaarisa ja väikese Boy üheskoos veedetud nädala jooksul. Raamat sisaldab ka ohtralt illustratsioone ja omapäraseid värsse.
"Helista vanaemale, kui midagi peaks juhtuma ja sul on abi vaja," ütles ema Carey´le enne lahkumist.
Kui Carey Tildri-nimelise hobusega minema hakkab, ütleb ta Hannah´le, et see võiks ka kaasa tulla, kuid Hannah vihkab ratsasõitu. Kohemaid on maamaja täis Hannah salapäraseid tuttavaid. Varsti kasutavad Hannah ja ta sõber ära terviseprobleemi, mis on vaevanud Carey´t sellest ajast saadik, kui ta meningiiti põdes. Siis kaob Carey´ mobiil - tema eluliselt tähtis ühendusliin. Hirm nahas, lahkub ta koos hobuse Tildri ja kolli Tinaga saarelt ning asub teele oma vanaema juurde.
Lugu Carey´ pikast ja sageli ohtlikust teekonnast koos oma kahe armsa ja alatihti saamatu loomaga, üllatava lõpuga lugu reetlikkusest ja tagaajamisest.
Raamatu peategelasteks on kolm sõpra - Ben, Zac ja Rachel. Ben ja Rachel on romantiliselt seotud, Zac aga Beni parim sõber. Sellest tekib hõõrdumine, mis osutub tulevaste sündmuste valguses tühiseks. Kolmekesi lähevad nad matkama maastikule, mis on kohati päris eluohtlik. Juhtubki õnnetus, parast mida tuleb kõigil kolmel ja nende vanematel õppida kohanema uue olukorraga.
Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.
Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.
"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat
Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.
Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.
Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.
Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.
Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.
"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel").
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.
Algsele „Meremaa juttude“ köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa“.