Noortele

Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu pärast Kongosse jõudmist esialgu siiralt tänulik neile, kes ta siia olid saatnud.

Kuid kuus kuud alalist üksindust, venivat üksluisust ja täielikku isoleeritust välisilmast muutsid tema vaateid asjadele ja suhtumist ümbritsevatesse inimestesse.

"Tarzan ja sipelginimesed" näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.

Tarzan ja kuldlõvi. Tarzani-lugude kaheksas raamat

Tarzani-lugude 4. raamat

Saksa DV kirjaniku noorsooainelised jutustused, täis romantikat ja noorusvõlu, aga ka dramaatilisi sündmusi.

Ameerika noorsookirjaniku Kate D Wiggini (1856 – 1923) humoorikas ja sümpaatne lugu fantaasiarikkast ja avalast teismelisest tüdrukust möödunud sajandi Ameerikas.

Seksuaalkasvatust ja riskikäitumise ennetamist käsitlev raamat, mis on koostatud eesti ja vene noorukite intervjuude põhjal. Raamatu eesmärk on anda noortele teavet turvalisest seksuaalkäitumisest ja -suhetest ning algatada diskussiooni teemadel nagu suhted vanematega, esimene armastus, homoseksuaalsus, abort ja perekond. Teemade valik põhineb 1999. aasta noorsoouurimuse tulemustel.

Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.

Nimeka saksa kaasaegse lastekirjaniku James Krüssi lustakad ja õpetlikud lood, mis jutustati vaarisa ja väikese Boy üheskoos veedetud nädala jooksul. Raamat sisaldab ka ohtralt illustratsioone ja omapäraseid värsse.

Sanda on saar, kus kohtab imesid ja vikerkaari. Kirsty ja Jeani jaoks, kelle vahel valitseb eriline sõprusside, on see koolivaheaeg nende elu kõige õnnelikum. Kuid Kirstyl ja Jeanil on vähk. Neil läheb vaja kogu oma julgust ja vankumatut usku, et sellest võitu saada. Sandast kaugel, venivate haiglasveedetud päevade rüpes, on nad oma unistuste vikerkaartele lähemal kui kunagi varem...

Vaimud pole koerad. Kutsumise peale nad ei tule. Kuid kuueteistkümneaastane Suze tahab väga, et Jesse – kuum sell, kes keeldub tema toas kummitamist jätma – kohemaid välja ilmuks. Sest Suze – ameti poolest vahendaja, kelle ülesandeks on saata tõrksad hinged tagasi sinna, kuhu nad kuuluvad – on nelja traagilises autoõnnetuses hukkunud keskkooliõpilase vaimuga tegeledes kõrvuni hätta sattunud. Häda on selles, et üha enam paistab, nagu poleks õnnetuses mitte midagi juhuslikku, ja nelik ihkab kättemaksu... mitte ainult nohikule, kes nad tappis, vaid igaühele, kes neid takistab...

”Vaprad meremehed” on inglise kirjanduse klassiku, “Mowgli” autori ning Nobeli laureaadi Rudyard Kiplingi lastele ja noortele mõeldud seiklusromaan.

"Vabas Maas" 1923.-1924. aastal ilmunud tõlke redaktsioon

Tarzani-lugude kaheksateistkümnes raamat. Käesolevas Tarzani-raamatus laseb autor üleüle-eelmistest osadest tuttavatel tegelastel kohtuda taas keset ohtuderikast Aafrikat. Ühed otsivad noorendavat elueliksiiri mõistatuslikust kavuru suguharust, teised Ahvide Tarzanit. Need ühed on puuvillakuningas Petersiga abiellumise abil miljonäriks saanud Kitty Krause, tema uus noor abikaasa vürst Sborov, teised aga Jane Clayton Annette'iga. Kirjanik kasutab seekord parajalt huumorit ning nagu ikka laseb omakasupüüdmatutel võita ja omakasupüüdlikel kaotada.

Krimmi legendid ja pärimused lummavad oma lihtsuse ja tõepärasusega. Neis on palju fantaasiat, nii mõnigi kord astuvad tegevusse nõiad ning muud üleloomulikud jõud. Kuid nende põhitegelaseks on siiski rahvas -- mehine, suuremeelne, õilis.

Jutustus käsitleb orjade ja käsitööliste elu muistses Kreekas V sajandil e.m.a., lühikest aega enne Peloponnesose sõja algust. Kesksel kohal jutustuses on väikese pottsepa Arhilleuse seiklused ja raske elu pottsepatöökojas. Rööbiti väljamõeldud kangelastega esinevad jutustuses kuulsad kujurid Feidias, Alkamenes ja Agorakritos. Jutustus lõpeb Olümpias toimuvate spordimängude kirjeldusega.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel").

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seiklused jätkuvad (eelnevad osad on "Päris kriminaalne lugu" ja "Lugu lendavate taldrikutega"). Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevaheaeg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatilised võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad. Kärdi vastu on vahepeal hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult" satutakse Marju aeda. Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega ja tema plaanide ilmsikstulekuga. Poiss hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. Telepaatia abil ei õnnestu Jürnasel aga Rihot alevisse tagasi meelitada ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) minema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse rahvast täis tuubitud taksoga alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho. Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.

Kolm inglise kirjaniku Geoffrey Trease'i jutustust, mis moodustavad käesoleva köite, võimaldavad lugejal teha omalaadse rännaku ajas, "viibida" erinevate ajalooperioodide Inglismaal, nii kaugemas kui ka suhteliselt üsna hiljutises minevikus. Jutud kuuluvad kirjaniku esimesse loomeperioodi. Inglismaa noorte lugejate hulgas on autoril teenitud populaarsus. Esimese jutustuse "Saladuse võti" tegevus toimub XVI sajandi lõpul.

Noorte seiklusjutu tegevus toimub Suure Isamaasõja ajal Venemaal, kus tegutseb salapärane Timur oma sõpradega. Timuri meeskond aitab salaja perekondi, kust keegi on läinud Punaarmeesse.

Autoril on õnnestunud luua võluva teismelise tütarlapse kuju kogu tema murdeea keerukuses ja esimese tõelise tunde dramaatilisuses. Jutustus on poeetiline, täis elufilosoofiat ja kõlbelisuse probleeme.

Micki kõuts Prints Raudsüda on juba mitu päeva kadunud. Suur plakatite ülesriputamise aktsioon ei anna tulemusi. Kõigil pereliikmetel on oma probleemidega piisavalt tegemist, et Mickile sügavalt kaasa tunda. Ootamatult saab aga Jasminist osavõtlik liitlane...

Kuidas on mõistlik riskida? Kuidas toimida õigesti ka kõige keerulisemas olukorras? Operatsioonianalüüs on teadus, mis vastab nendele küsimustele. Koolis matemaatikatunnis imestab lugeja harva. Professor Abtšuki raamatut lugedes teeb seda aga igal leheküljel. Suure Väejuhi tarkusest kohtumiseni kosmoses, viisaastaku plaanist Onegini duellini – kõigest sellest on jutustatud ladusalt ja köitvalt. Raamat on mõeldud keskmisele ja vanemale koolieale.

Sisukord:
Rosenburg
Mees metsast
Asgardi raamat
Sigmaringer
Hütt
Nõiakütt
Lambur
Hans ja Draakonilõug
Vandersellide vankris
Vangla
Kappeli tuleriit
Org
Ajaloolisi daatumeid

Järgmisel hetkel surus Alan viinapudeli mu suule ja sundis mind neelama tubli lonksu, mis mulle vere pähe tagasi lõi. Siis pani ta käed suu juurde ja karjus mulle kõrva: "Hüppa või upu!", pööras mulle selja, hüppas üle laiema jõeharu ning maandus õnnelikult teisel kaldal. Olin nüüd kaljul üksinda ja mul oli rohkem ruumi. Viin kohises kõrvus, Alani eeskuju seisis värskelt silme ees ja mul oli küllalt oidu taipamiseks, et kui ma ei hüppa kohe, ei tee ma seda iial. Lasksin põlved nõtku ja viskusin kogu kehaga ettepoole selle meeleheite ja vihaga, mis mul vahel julgust asendasid. Kindel on, et mu hüpe ulatus üle jõe ainult tänu käte abile; peod libisesid, jäid pidama, libisesid jälle ja ma hakkasin juba tagasi vette vajuma, kui Alan mu algul juustest, siis kraest kinni haaras ja mu suure vaevaga kuivale tõmbas. Ta ei lausunud sõnagi, vaid pistis kohe jälle elu eest jooksma ja ma pidin ukerdama jalule ning talle järele liduma. Olin juba enne väsinud, nüüd aga omadega üsna läbi, mu pihud olid marraskil ja pea viinast kirju. Joostes nõtkusid mul jalad all ja külje sisse lõi piste, mis tahtis hinge võtta, nii et kui Alan lõpuks kaljude vahel ühe kõrge rünka kõrval peatuma jäi, oli see David Balfouri jaoks viimane aeg.

Jessica on otsustanud, et ta peab saama sügisesel tantsupeol kooli missiks. Kui ta võitjaks tuleb, on kooli kõige menukam poiss Bruce Patman tal sama hästi kui pihus. Nende plaanide elluviimisel jääb talle ette Enid Rollins. Kui Jessica saab Enidi ammuse kibeda saladuse jälile, on ta oma kroonis juba päris kindel. Ta ei hooli sellest, et Enid on tema kaksikõe Elizabethi parim sõbranna. Ta ei hooli sellestki, et Enidi saladuse avalikukstulek kahjustab Enidi mainet ja purustab tema suhte poisiga, keda ta armastab. Ainult Elizabeth võib Enidit aidata, aga kas suudab temagi õigel ajal oma klatšihimulist õde ohjeldada?

Vastandid tõmbuvad… Melanie Merrill teab, et õnnetus ei hüüa tulles. Niisiis, kui Shane Conner, keda seadused ega ettekirjutused ei heiduta, Knox High's maandub, põgeneb Melanie tema eest vastassuunas - ja kiiresti. Juhuse tõttu satub Shane Melanie' koju. Nüüd pole tüdrukul poisi säravroheliste silmade eest pääsu - ei koolis... ega kodus. Ja tüdruk polegi kindel, kas ta enam põgeneda tahabki. Kas Shane'i hoolimatu käitumise taga peitub tõesti tundeline noormees?

"Minu nimi on Charlene Boher ja ma olen üheksateistkümneaastane. Varsti saab juba kaks aastat, kui ma siin hallitan, oodates iga päeva möödumist, lõppu. Vaevalt lapsepõlvest välja astunud, sain ma hakkama parandamatu teoga." Charlene Boher jutustab oma lugu vanglakaristust kandes. Kõik algas üsna tavaliselt - kahe teismelise tüdruku, Charlene'i ja Sarah' sõprusest...

Kui Harvey astub koos tema hoolde usaldatud koera Macdougaliga Sabrina poole sisse, leiab ta tüdruku küünarnukini šokolaadikoogi taignas. Sabrina püüab küpsetada tavalise teismelise moel, ilma võluväe abita. Et aga mõned koostisosad on puudu ja mikser ei taha tööle hakata, otsustab tüdruk nõiaväe appi võtta. Äkitselt läheb Sabrina loits kohutaval kombel vussi, põrkab söögituppa ning nõiub Harvey ja Macdougali ära. Harvey satub koeraelu kaosesse ning tema hääl kostab kuldretriiveri sülge tilkuvate lõugade vahelt! Eksaminaator võtab Sabrina ette, tüdruku parim sõber aga võtab ette kassid ning Sabrinal on käes tõeline koerapõli, kui ta ei leia nippi, mille abil Harvey plindrist päästa!

"Klatšimooride" teine raamat, milles arenevad edasi juba esimesest osast tuttavate tegelaste suhted.

Käes on aeg anda avaldused ülikooli astumiseks ning loomulikult tulevad kõne alla ainult kõige prestiižikamad ülikoolid. Ja peale õppimise on ju veel olemas isisklik elu, kus kõik pole sugugi roosiline. Blair saab endale kasuisa ja kasuvenna, Serena avastab uusi tuttavaid, Nate hakkab järeldusele jõudma, et auahne Blair polegi võib-olla tema unistuste tütarlaps ja Jennyle teeb saatus ootamatu kingituse.

Kõiki neid ja teisigi arenguid jälgib huviga Klatšimoor, kes talle saadetud kommentaare rõõmsalt ka lugejatega jagab.

Sabrinal on halb päev. Mitte lihtsalt hirmus halb päev, vaid aastalõpu pööraselt halb päev. Tal on pahandused härra Krafti, nõianõukogu, tädide ja isegi Harveyga. Sabrina tuleb koju, viskub voodile, loitsib öökapile teleri ja leiab, et kõigil kanalitel jookseb tema lemmikfilm. Ta ei märka troll Rolandit, kes piilub aknast sisse. "Soovin, et mind poleks üldse ilma sündinud!" hüüatab tütarlaps masendatult. Ta ei mõtle seda küll tõsiselt, aga paraku on Roland sunnitud tema soovi täitma. Mis asja? Mis soovi? Sabrina ei mäletagi, et ta oleks midagi soovinud.

Hüva, karvased kummiämblikud Sabrina sööklaeines olid tõega päris vaimukad. (Vähemalt tuli mingigi asi taldrikul tuttav ette.) Aga kapist vallanduv paismaisilaviin ja tuhvlitäied külmi ligaseid nuudleid olid juba habemega nali. Ausalt öeldes lausa ürgaegsed. Kes neid tempe ometi teeb? Sabrinal on oma kahtlused. Uus Hiina vahetusõpilane Mei Hua on kuidagi kummaline. Sabrina sõbratar Val hoiatab Sabrinat rahvusvahelise pahanduse eest. Pealegi leiab ta, et Mei on armas. Harvey aga... Tjah, tema märkab vaid seda, et Mei Hua on väga kena tütarlaps. Sabrina aimab, et mängus on nõidus, ja haistab halba.

Kui Sabrina peab esitama ajalooreferaadi, võtavad tema ja Salem ette tõsise uurimistöö koloniaalajastu Westbridge'is, reisides ajas tagasi. Sabrina nõiavõimed pitseeritakse kinni, et ta ei muudaks võluväel kogemata ajaloo kulgu. Sabrina ja Salem jäävad minevikku lõksu. Nad võivad silmusest pääsemiseks loota üksnes oma mõistusele... ent aeg hakkab otsa saama.

Millal saab Sabrina asjale pihta? Kui Salem teatab, et tädid kingivad Sabrinale mobiiltelefoni, on tütarlaps vaimustuses. Temast saaks koolis lahe kuju ning ta võiks sõpradega nädal otsa ja ööpäev läbi ühenduses olla. Kui nõianeiu avastab, et Salem tegi ainult aprillinalja, on ta kangesti nördinud, kuni tuleb mõttele hankida endale võlumobiil. Paraku on võlumobiil nipikas kaadervärk. Sabrina uus telefon muudkui heliseb ega jää kuidagi vait. Kas Sabrina saab asjale pihta, enne kui satub hirmsatesse pahandustesse?