Noortele
„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda.
Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.
Järjekordne täiskasvanu kirjutas sulle järjekordse raamatu sellest, kuidas noor olla. Pole tänu väärt! Sa võid loomulikult täitsa vabalt ise otsustada, kas tahad seda raamatut lugeda või ei. Mina ei käsi ja keegi teine ka mitte. Soovitan sul seda siiski kas või sirvida, kui tahad saada mingeidki mõistlikke vastuseid muu hulgas sellistele küsimustele:
⁃ mida teha, kui keegi on peol liiga palju alksi joonud?
⁃ kuidas vahetatakse tampoone?
⁃ miks üksildus nii valus on?
⁃ millal ja kui palju peaks seksima?
⁃ miks teismeeas nii kergelt piinlik hakkab?
⁃ kas vanemad tohivad salaja su telefonis nuhkida?
⁃ millised näevad välja normaalsed suguelundid?
Panin sekka ka hunniku praeguste täiskasvanute (nõks piinlikke) teismeea mälestusi, et sul oleks kui tunned, et sa pole enam laps, aga mitte veel ka päris täiskasvanu, siis see raamat aitab aru saada, mis värk on. Loodetavasti.
-Merilin
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.
Algsele „Meremaa juttude“ köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa“.
Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.
Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.
Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.
Fitz on kõigi teada surnud ja mahamaetud. Ennast kuningaks kuulutanud prints Regal on Hirvelossi paljaks riisunud ja sisemaale tõmbunud, jättes ranniku rüüstajate meelevalda. Burrichil ja Chade´il olid aga oma plaanid, kuidas Fitz päästa ja tema abil Kuue Hertsgkonna lagunemist takistada.
Nüüd on Fitz uuesti toibunud, kuid leiab, et ta on jäänud üksi ning peab ise otsustama, mida edasi teha. Ta saab taidudes korraks ühenduse Verityga ning teab, et peab oma õiget kuningat otsima minema ning aitama tal kutsuda legendaarsed elderlingid Kuut Hertsogkonda hädas päästma. Abiks on Fitzil esialgu üksnes Öösilm...
Käesolev väljaanne ei ole määrustik ega vormilikkuse käsitleja. Raamatu ülesandeks on eeskätt noortele tegevusvõimaluste ja materjali kättejuhatamine tegelikuks skautlemiseks praktilistel ülesannetel, edasisammumiseks tõelisele skautlikule teele; ühtlasi aga skautliku kasvatussüsteemi enam-vähem ülevaatlik käsitlemine, mis püüab tuua selgust skautliku kasvatuse mõistetesse ja tegelikku käsitusse.
Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. "Sina siin?" Elise naeratas irooniliselt. "Sa näed viirastust. Mind tegelikult pole siin." Raul raputas pahaselt pead ning läks ära.Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? Igal juhul on ta huvitav isiksus. Minu põlgab ära, aga selle Oliveriga läheb koos koju...
Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.
„Tuhat ja üks ööd” on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude autorite, tõlkijate ning õpetlaste koostöös kogu Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muistsest ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest „Hazār Afsān” (pärsia keeles otsesõnu „Tuhat juttu”), mis omakorda toetus osalt India elementidele.
Raamatu peategelasteks on kolm sõpra - Ben, Zac ja Rachel. Ben ja Rachel on romantiliselt seotud, Zac aga Beni parim sõber. Sellest tekib hõõrdumine, mis osutub tulevaste sündmuste valguses tühiseks. Kolmekesi lähevad nad matkama maastikule, mis on kohati päris eluohtlik. Juhtubki õnnetus, parast mida tuleb kõigil kolmel ja nende vanematel õppida kohanema uue olukorraga.