Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.

Vene impeeriumi mõneks ajaks kõigutanud 1905. aasta sündmused olid ühtlasi Eesti iseseisvuse eelmäng. Neis osales nii linnas kui ka maal elavaid eestlasi, aga samavõrd puudutasid need baltisaksa paruneid. Parimaks tollase Eesti ajaloolis-rahvusliku õhustiku peegelduseks kirjanduses peetakse Edzard Schaperi romaani "Timukas" (Der Henker), milles autor vaatleb 1905. a. sündmusi nii baltisaksa mõisnike, eesti talurahva kui ka kohtunike ja karistussalkade vaatepunktist. Peategelasteks tõusevad krahv Overlacker ja Koiri taluperemees, keda on peetud õnnestunuimaks eesti soost tegelaskujuks baltisaksa kirjanduses. Baltisaksa juurtega Edzard Schaper (1908-1984) sündis Preisimaal. 1930. a. kohtas ta Tallinnast pärit baltisakslannat, abiellus temaga ja asus elama oma kaugete esivanemate maale Eestisse – Tallinna ja Haapsallu. Siin kirjutatud Eesti-ainelised teosed tähendasid Schaperile kirjanduslikku läbimurret. Eesti jäi kirjaniku kodumaaks kuni viimase võimaluseni: Hitleri 1939. aasta ümberasumisüleskutse peale ta Saksamaale ei läinud, vaid lahkus Eestist alles 1940. aasta augustis Soome. Samal aastal ilmunud "Timukas" jäi Schaperi viimaseks Eestis kirjutatud raamatuks. Kirjanik astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke, osales Jätkusõjas ja sai Soome kodakondsuse. Alates 1947. aastast kuni surmani elas Schaper Šveitsis. Külma sõja ajal oli ta rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik ja esseist, kes nõudis oma kirjutistes Balti riikide iseseisvuse taastamist ja nende tunnustamist täieõiguslike Euroopa riikidena.

Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele allikatele tuginev romaan lõhub igasuguseid muinasjutulisi stereotüüpe. Hommik, algavad keisrinna agoonia viimased kaksteist tundi. Halastamatult lähenev surm ja Jumala kohtupidamine, siin maailmas otsa saav aeg reastavad Katerina mõtteis mälupilte, mis muutuvad elu aruandeks. Võimu tippu tõusnud valitseja, küpsuse künnise ületanud naine, üha sünnitav ja leinav ema, suure inimese abikaasa. Kaks reisi – läände ja itta – sunnivad teda mõtlema, milline on tema mehe loodav impeerium ja kelleks on muutunud ta ise. Saatus on mõõtnud talle välja peaaegu kõik rollid, mis vaid naisele osaks saada võivad. Kuid viimasel reisil omaenda hinge tagumistesse soppidesse otsib ta vastuseid: kas võim vabastab või vangistab? Kummale poole kaldub tema viimse kohtupäeva kaal? Kunstiajaloo doktori, menuka leedu kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė romaanidiloogia „Peetri keisrinna” tugineb epohhi põhjalikule uurimisele, autentsetele allikatele ning ajalooliste isikute säilinud kirjadele. Sarja esimene osa valiti 2019. aastal Leedu ühe suurema uudisteportaali 15min.lt konkursil lugejate ja kirjandusekspertide poolt aasta parimaks raamatuks. Eesti keeles ilmus „Peetri keisrinna I” 2021. aastal ja pälvis samuti suurt tähelepanu.

Jutustus käsitleb orjade ja käsitööliste elu muistses Kreekas V sajandil e.m.a., lühikest aega enne Peloponnesose sõja algust. Kesksel kohal jutustuses on väikese pottsepa Arhilleuse seiklused ja raske elu pottsepatöökojas. Rööbiti väljamõeldud kangelastega esinevad jutustuses kuulsad kujurid Feidias, Alkamenes ja Agorakritos. Jutustus lõpeb Olümpias toimuvate spordimängude kirjeldusega.