Kokandus
Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.
«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.
Kui oled kodust välja kolimas, alustad iseseisvat elu, oled tudeng või lihtsalt soovid lõpuks hakata ise süüa tegema, siis see raamat on sulle! Kõik toidud valmivad hõlpsasti ja kättesaadavatest koostisainetest ning on lihtsad, kiiresti valmivad ja soodsad.
Raamatu eesmärk on aidata noortel, kes alustavad iseseisvat elu, leida üles rõõm ise kokkamisest ja seda ilma liigse keerukuseta. Sestap ei leia kaante vahelt lambapraadi ega šokolaadikringlit, flambeeritud kammkarpe ega keerulisi torte. Siin on vaid lihtsad ja maitsvad argitoidud, mida saad valmistada kiirelt ja vähese vaevaga.
MIDA SEE RAAMAT SULLE ANNAB?
Lihtsad koostisosad. Katsusin hoida retseptid nii väheste ja lihtsalt leitavate koostisosadega kui võimalik. Mõned ägedad kastmed ja maitseained aga võiksid toitude põnevamaks tegemiseks kodus varuks olla, soovitused leiad „Sahvrivarude” peatükist.
Vähem nõudepesu! Enamik retsepte on koostatud nii, et määriksid võimalikult vähe nõusid, samuti ei ole tarvis peale kokkamist teha köögis suurpuhastust.
Soodne ja nutikas kokkamine. Hea toit ei pea olema kallis! Siit leiad eelarvesõbralikud lahendused. Õiged kogused. Retseptid on mõeldud 1–2 inimesele, et vältida toidu raiskamist.
Targad kiirteed. Täiesti okei on kasutada poolvalmis tooteid, nagu külmutatud köögiviljad, konservoad ja -tomatid jms, et aega kokku hoida.
Kiired toidud. Enamik retsepte valmib 15–30 minutiga.
Vastused küsimusele kuidas. Raamatu esimeses osas on selged juhised paljude põhiliste söögitegemisoskuste kohta pudrukeetmisest ahjukana küpsetamiseni.
Kui oled alles algaja, võib köögis toimetamine tunduda hirmutav või tüütu. Ja kindlasti tuleb ette hetki, kus mõni roog ei õnnestu nii, nagu lootsid – see on täiesti normaalne! Kokkamine on protsess, seda õpitaksegi katsetades. Iga väike samm viib sind lähemale enesekindlale ja loovale kokkamisele.
Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”
„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.
„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”
Tutvu Eesti metsikute toidutaimedega. Tule poeetilisele retkele läbi taimemandalate kuni praktiliste koduste retseptideni. Toitudeni, kus jõudu ja ilu annavad meie oma kaunis loodus, mets ja mereäär. Raamat millest on lihtne inspireeruda, meelde tuletada vana ja õppida uut.
Kolm metsapoole graatsiat on oma teadmised kaante vahele valanud. Maret Allikas on taimetark, kes avab keha ja meelekosutust läbi metsataimede. Margit Välja, jumaliku anniga köögikunstnik, puistab lahkelt lilleilu ja seab maitsed ritta. Hele-Mai Alamaa, tavaelus toiduterapeut ja värvilemb, kes kogu selle eluilu pildile on püüdnud. Tule koos meiega – kogema, uurima, katsetama, tunnetama… metsistuma!
Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.
Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.
Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupojaköögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähiümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.
"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus
Eelkõige on selle raamatukese mõte Haapsalu näitel inimestele meelde tuletada meie kohvikukultuuri endist hiilgust ja sära. Et tekiks jälle soov kohvikute ja neis pakutavate kiluvõileibade ja eklääride järele. See ei ole teaduslik uurimustöö daatumite ja kuivade kirjeldustega, vaid pigem üks mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, mis tekitaks isu ning annaks ühtlasi ettekujutuse meie vanavanemate-aegsetest kohvikutest ja nende ümber toimunud melust Haapsalus. Ajaloolist tausta uuris ja koostas selle raamatu tarbeks Peeter Vihma. Mina panin kokku väikese popurrii retseptidest roogadele, mida unistan kohvikutes nautida ja mida kujutasin ette sobivat ka eelmise sajandi kohvikute lettidele.
"Maitse füsioloogia" on kentsakas raamat toidust, söögist ja joogist, söömiskommetest ja kõigest muust gastronoomiaga seonduvast. Tegu on toidukirjanduse ühe alusteosega, mis ilmus algselt 1825. aastal, kuid on endiselt väga loetud ja tõlgitud raamat. Kuigi raamat kõneleb toidust ja söömisest, ei ole see kokaraamat, vaid üritab pigem entsüklopedisti ambitsiooniga haarata kõike, mis sellesse teemasse üldse puutub: inimese meeltest ja seedesüsteemist alustades, ajaloosündmuste juures peatudes ja tõestisündinud lõbusate ja kurbade lugudega lõpetades.
Raamatus „Maria Laidoneri kokaraamat” on vanast, heast ja äraproovitud perenaiste käsiraamatust võetud retseptid. Eestipärased, maitsvad, põnevad ja lihtsad.
Tegu on raamatuga, mis sündis tänu haruldasele juhusele, mille läbi jõudis Eesti sõjamuuseumisse Maria Laidonerile kuulunud noore perenaise käsiraamat aastast 1899 ja Laidoneride pere fotoalbum.
2009. aastal Gourmand World Cookbook Awards nominendina tunnustatud kokaraamatu retseptid on eesti, inglise ja vene keeles ja elegantsete illustratsioonidega. Lisaks maitseelamustele saab lugeja heita pilgu kultuuri ja kulinaaria ajalukku ning lähedase vaate Laidoneride perekonna argiellu.
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.
Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud
Colin ja Thomas Campbelli kahasse kirjutatud raamatust „Hiina uuring“ („The China Study“) sai 2005. aastal ülemaailmne hitt. Rohketel teadusuuringutel põhinevas teoses tõestasid meditsiinialal tegutsevad isa ja poeg, et taimne toit aitab võita ja ennetada paljusid haigusi. Rohkem kui miljon eksemplari müünud menuk innustas paljusid inimesi pöörduma tervislikuma toiduvaliku poole ning seeläbi tervenema. Käesolevas raamatus „Taimetoiduga terveks“ aitab Thomas Campbell lugejal minna üle tavatoidult töötlemata taimetoidule, jagades abistavaid juhiseid ja pakkudes välja isuäratavaid menüüsid. Tänu sellele langeb kaal, paraneb tervis ja enesetunne. Raamatust leiab ka vastuseid toitumisalastele küsimustele, mida kinnitavad erinevad teadusuuringud: Kas soja on tervislik? Kas peaksime sööma gluteeni? Kas tuleks eelistada orgaanilisi toiduaineid? Kas kala on meile tingimata vajalik? Mida peaks sisaldama laste menüü? Kahe nädala menüükavast leiab ka üle 50 maitsva retsepti.
Ruth Huimerind palus tuttavatel kultuuriinimestel kirjutada toidust. Et neist segada potpourri – kus Tiit Veermäe elegantsed fotod Ruthi metafüüsilisevõitu lavastustest on läbisegi Peeter Sauteri naturalismi ja Andres Maimiku lennukusega. Mati Undi rafineeritud argimütoloogia ja Linnar Priimäe meelisklev vaimline ekskurss juhusliku koka päevikuleheküljega. Rein Paku ja Hirami mõtisklused grotesksete vinjettidega muuseumikogudest. Komponente seovad värskus ja mängulisus. Tuli, millel seda rooga küpsetati, ei kuulu ratsionaalsesse maailma.