Kokandus
Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.
Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.
Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.
Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.
"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus
Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupojaköögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähiümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade eestlaste toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
Raamat on mõeldud nooremate klasside (I-III klass) õpilastele. Siin antakse lastele juhendeid köögis töötamise, tööriietuse, mitmesuguste lihtsate toitude, kookide ja maiustuste valmistamise ning laua katmise kohta. Selleks et lapsed kõigest õigesti aru saaksid, on toodud ka väike köögisõnastik, milles seletatakse vastavaid oskussõnu ja tutvustatakse töövahendeid.
Anni Arro andis oma esimese kokaraamatu „Salatid, pirukad ja suupisted” välja aastal 2004 olles ise 21aastane. Sealt alates on ta välja andnud 9 kokaraamatut, juhtinud kokasaateid ja pidanud kohvikuid. Oma suurimaks saavutuseks peab ta siiski unustuse hõlma jäänud toitude taas popiks muutmise eestlaste söögilaual. Näiteks nagu peet, kõrvits, kiluvõileib, roosamannavaht… „Mulle meeldib oma raamatute kaudu jõuda lugejate kodudesse, nende kööki ja toidulauale. Hea toit ühendab inimesi, teeb rõõmsaks ja ilusaks.”
„Läbi lillede” on aga inspireeritud Anni vanaema Helgast, kes oli suurepärane kodukokk. „Isegi sügaval nõukaajal, kui poest ei olnud mitte midagi saada, suutis ta jahust ja piimast välja võluda imemaitsvad road. Helgal oli köögis riiulis mummuline vihik, mida ta aegajalt lehitses. Seal olid sees tema lemmikretseptid.” Nüüd on see aare Anni riiulil ja innustab teda. Antud raamatust leiategi Anni valiku Helga vihikust ning lisaks palju uusi retsepte tema enda köögist.
„Lilled vaasi … ja pada muhisema!”
Eelkõige on selle raamatukese mõte Haapsalu näitel inimestele meelde tuletada meie kohvikukultuuri endist hiilgust ja sära. Et tekiks jälle soov kohvikute ja neis pakutavate kiluvõileibade ja eklääride järele. See ei ole teaduslik uurimustöö daatumite ja kuivade kirjeldustega, vaid pigem üks mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, mis tekitaks isu ning annaks ühtlasi ettekujutuse meie vanavanemate-aegsetest kohvikutest ja nende ümber toimunud melust Haapsalus. Ajaloolist tausta uuris ja koostas selle raamatu tarbeks Peeter Vihma. Mina panin kokku väikese popurrii retseptidest roogadele, mida unistan kohvikutes nautida ja mida kujutasin ette sobivat ka eelmise sajandi kohvikute lettidele.