Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused.

„Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.

Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.

Käesolev töö käsitleb laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ajalugu ning selle osa eesti rahva elus. Ajaliselt haarab see perioodi alates 1869. aastast kuni kaasajani, seega kokku rohkem kui 110 aastat.

 

"Sealpool Alpe", need on soojusega ja humoorikalt kirjutatud mälestused ajast, mis on meist tänaseks jäänud kaugele. Autor Maimu Laretei Evéquoz, šarmantne daam ja võluv inimene annab lugejale haruldase võimaluse rännata koos temaga kunagises Eestis, nagu see oli 1920.–1930. aastatel, ta võtab meid käekõrvale, et saaksime nautida Euroopa kõrgseltskonna elu sajandi hilisemas pooles.

See oli teistsugune elu, kui "aega oli rohkem", suhtlemised sügavamad, inimeste pilgud peatusid teineteisel pikemalt. Madame M. L. Evéquoz´ raamatus "Sealpool Alpe" esinevate tegelaste galerii on esinduslik: Käbi Lareteile ja Ingmar Bergmanile lisaks astuvad eeslavale keiser Napoleon, Marja Walewska, Tania Tolstoi, prints Napoleon, Ilon Wikland, Neeme Järvi, ooperilaulja Hugues Cuénod, Rex & Mercia Harrison, Dior, Nina Ricci, päevapiltnik Johannes Pääsuke, kirjanikud Henning Mankell ja Andreî Makine, briti lava- ja filmitäht Kenneth Branagh.

Maimu Laretei Evéquoz on Eesti Vabariigi suursaadiku Heinrich Laretei vanem tütar, Käbi Laretei õde, Šveitsi omaaegse diplomaadi Raymond Evéquozi abikaasa. Nooruses tegutses ta moeloojana. Maimu elab täna Šveitsis, muinasjutulinnas Vevey's, ja puhkab suvel Pärnus.

Aastal 2006 sõitsin kuueks kuuks Berliini disainipraktikale. Linna muretu, kosmopoliitne õhustik sobis mulle hästi ja poolest aastast sai sujuvalt kaheksa. Pärast mitmeid kolimisi leidsin omale kodu Kreuzbergi linnaosas, kus pesitsevad paljud kunstnikud, tudengid ja ka türgi kogukonna esindajad. Koos saksa sõbraga asutasime väikese graafilise disaini büroo. Politiseerusin, võtsin omaks ökomõtlemise ja jalgratta ning jätsin liha. Tundsin end koduselt linnas, mis ei panusta turismivoldikutes ajaloole, olgugi et kunagine lõhenemine idaks ja lääneks linna kaootilises arhitektuuris end aktiivselt meenutab. Lasin end nakatada Euroopa peopealinna lustlikust meeleolust ja väsisin sellest. Sõbrunesin uustulnukate ja põliste berliinlastega, endiste skvottijate, anarhistide ja grafitikunstnikega, kõigi nendega, kes kujundasid üheksakümnendate alul Berliini uue kuvandi – vaba, loomingulise, inspireeriva ja jõukohase kõigile. Jaana Davidjants

Fotoalbum Eesti balletist

1999. aasta kuumal suvel koguneb kõrvalisse Läänemaa metsatallu boheemlik seltskond mehi ja naisi, kes püüavad järgida loomulikumat elumudelit ning luua uut, Uku usku. Kuid endine kurjus elab ümbruses edasi ja teeb oma tumedaid tegusid.

Seda raamatut kirjutama inspireeris autorit unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan "Seksitalu". Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse – nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusuid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei häbene arutada konkreetsete Tallinna tegelaste tegusid ning pakuvad välja veel ühe versiooni metsavendade Voitkade seiklustest. Ka XX sajandi lõpp võib olla pikem aastast ning nii sobib ehk sellele romaanilegi pealkiri "Sajandilõpu suvi".

"Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke "Vanemuise" lava, enne kui tol ajal ennustatud "sabaga täht" selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte üksnes "Vanemuise", vaid ka "Endla", "Estonia" ja "Draamateatri" lavadele. Ning hiljem veel veidi kaugemalgi, siinpool Soome lahte vennasrahva maal samuti. Tervelt nelikümmend aastat anti mulle. See oli küll pikk aeg, kuid kunas saab inimlaps küllalt Veel ja veel igatses ta lisa. Ta unistas isegi tollest "ümmargusest arvust", viiekümnest aastast, poolest sajandist. Kuid Kõigevägevam määras teisiti."

Soov ja huvi talletada kirjasõnas oma aatekaaslaste, Liivika pere liikmete, seejuures ka enda elulugu on vist küll seltsi rajamisest saadik igaühes meis pesitsenud. Juba seltsi rajamisel Riias nõuti sisseastujailt ankeetlehte elulooandmetega ja nende säilitamise kohta arhiivis. Liivika sünnist peale on Eestil tulnud üle elada kaks maailmasõda ja mitu võimude vahetust koos sellega kaasnenud kannatuste ja kodudest lahkumisega. Ootamatult ja spontaanselt kerkis Liivika täieliku liikmeskonna albumi koostamise ja üllitamise küsimus üles ühel vilistlaste klubiõhtul 28.02.2002, kus võeti vastu resolutsioon "teeme ära"! Albumi üllitamiseks vajaliku finantsilise aluspõhja kindlustasid Liivika Põhja-Ameerika Koondise liikmete rahalised toetused ning auvil! Arne Kalmu organisatoorne töö, mida soodustas tema tihe ja regulaarne liikumine Eesti ja Ameerika vahel. Tartus Ajaloo Arhiivis leiduva, 1940. a sinna üle antud ÜS Liivika arhiivi materjalidega tutvus põhjalikult ja tegi vajalikke väljavõtteid albumi üllitamise kolleegiumi liige Elmar Joosep. Seal säilinud materjalid võimaldasid saada vajalikke andmeid nende liiviklaste kohta, kes olid Liivikas enne 1940. aastat. Seltsi ja vilkogu Eestis taastamise järel 1990. a on vilkogu esimees J. Rebane kogunud ja kirja pannud liiviklaste eluloolisi andmeid, nagu teades, et kunagi läheb neid vaja ajaloolise ülevaate tegemisel. Neist andmeist on olnud albumi koostamisel palju abi. Albumi esiosas on toodud kokkuvõtlikult ÜS Liivika ajalugu alates seltsi asutamisest 1909. a. Ajaloo lõikude koostamisel on nende autorid kasutanud Liivika arhiivi ja perioodika andmeid (kaasaja lõikudes ka oma isiklikke andmeid ja mälestusi). Album on illustreeritud must-valgete ja värvifotodega.

Saksa õigusajaloo klassiku Carl Schmitti „Poliitilisuse mõiste" on üks 20. sajandi riigifilosoofia võtmetekste. Ilmunud algselt 1927. aastal artiklina, 1932. aastal aga täiendatuna eraldiseisva teosena, peegeldab see oma ajastut – Schmitti arutluskäik on poleemiline ning kriitiline Esimese maailmasõja tagajärjel sündinud vastuolulise rahvusvaheliste suhete süsteemi ja angloameerika liberalismi aadressil. Õigusteadusliku loogika ja ratsionaalsusega osundab Schmitt idealismi nõrkustele ning leiab, et poliitika eelduseks on inimese kalduvus jaotada maailm sõbralikuks ja vaenulikuks, sõpradeks ja vaenlasteks – niisiis eelneb poliitika tema käsitluses õigusele. See tees ja seda sisaldav tekst on jäänud oma ähvarduse ja ebamugavusega tänini ümber lükkamata. Sõltumata sellest, kas Schmitti arutluskäik ja selle tulemused lugejale meeldivad või mitte, pole ka praegu võimalik rääkida riigifilosoofiast ja riigiõigusest, pidamata silmas Carl Schmitti „Poliitilisuse mõistet".

Kaasahaarav uusversioon Kreeka müüdist, milles jumal saab pihta omaenda saatusliku noolega ja surelik naine õpetab talle, mida tähendab tõeline armastus. Mükeene printsess Psyche sündis, saatjaks ennustus, et ta alistab ühel päeval suure koletise. Lood tema ilust ja mässumeelsusest jõuavad isegi jumalanna Aphroditeni, kes otsustab printsessile õppetunni anda. Aphrodite annab kirejumal Erosele käsu kostitada Psychet julma armastuse needusega. Kui Eros aga kogemata kriimustab Psychele mõeldud noolega iseennast, vallutab ta hukutav igatsus naise järele. Kui algab Trooja sõda ning jumalikud jõud üritavad neid lahku viia, peavad saatuse poolt kokku viidud kangekaelne Psyche ja maailmast väsinud Eros välja selgitama, kas tegu on tõelise armastusega või on see vaid müüt. Neid ootab ees väljakutseid ja seiklusi täis kirglik ja humoorikas lugu kangelastest, koletistest, usaldusest, ohverdusest ja nii tugevast armastusest, et see trotsib isegi Olümpose tahtmist.

Nende kaante vahel on autor meie teejuhiks rännakul läbi kunsti, teaduse ja majanduse ajaloo puutepunktide. See raamat võiks olla ka kultuuriökonoomika õpik, sest autori sõnade kohaselt uurib ta kultuuri tootmise ja tarbimise majanduslikke aspekte. Kultuuri all peab autor silmas kunsti ja teadust ning näitab elegantselt, kuidas viimastele ei saa läheneda neoklassikalise turumajanduse nurga alt, mis hindab inimloodu väärtust pelgalt turuhinna alusel. Teiseks silmapaistvaks järelduseks autori ajarännakus on mitmekesisuse ülimuslikkus üheülbalisuse üle – selle kinnituseks on ennekõike kogu raamat oma olemuses, mis on omamoodi ood interdistsiplinaarsusele ja vastulause absoluutselt efektiivse tööjaotuse taotlemisele.

Turkey 85 - Estonia 90 : Friendship through time.

See reisijuht sisaldab infot arhitektuuri, äride, teatrite, restoranide, galeriide, parkide, öömajade, muuseumide jm kohta. Üksikasjalikud kaardid hõlbustavad mis tahes piirkonna või tänava leidmist. Üle 1200 värvifoto, mis on spetsiaalselt selle reisijuhi jaoks pildistatud, tutvustavad Londonit parimast küljest. Unikaalsed lõiked ja põrandaplaanid on suureks abiks hoonete ja muude huviväärsustega tutvumisel. Ellujäämisõpetus selgitab piltide abil, kuidas kasutada kohalikku raha, ühistransporti ja telefoni.

Ühel päeval sünnib veskijärve vetevaimuperre roheliste juustega poiss, kel on ujunahad varvaste vahel. Kalasoomustest pükste ja punase lottmütsiga rõõmus ja uudishimulik väike vetevaim avastab koos isa ja karpkala Cyprinusega veealust maailma. Peagi söandab ta nina ka veest välja pista ja inimeste veidra maailmaga tutvust teha. Iga päev toob lustlikule vetevaimule kaasa uusi sõpru, seiklusi ja nii mõnegi õppetunni. Kuni ühel päeval katab veskijärve jääkaas ja väike vetevaim peab pikka talveunne jääma.