Tooted

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

Doris Lessing kirjutas „Kõige ilusama unelma” pärast seda, kui oli lõpetanud oma kaheköitelise autobiograafia, ning nimetas seda autobiograafia kolmandaks köiteks. Valdavas osas lähtus ta raamatu kirjutamisel isiklikest kogemustest, ka selles, mis puudutab Zimbabwes toimunut. Tema enda West Hampshire’is asuvas majas elasid just samamoodi noored nagu raamatu peategelase Francese majas ning tal oli võimalik jälgida nende hilisemat elukäiku. Perekonnaloo tegevus hõlmab suurema osa kahekümnendast sajandist, keskendudes eelkõige kuuekümnendatele aastatele, vastuolulisele ajale, mille üle praegugi vaieldakse. Tolle aja noored ihkasid vabadust ja teistsugust elu, kui olid elanud nende vanemad. Nad ise pidasid ennast romantilisteks idealistideks, kuigi vanemad inimesed olid veendunud, et nende suhtumisi ja soove on mõjutanud eelkõige hiljuti lõppenud sõda ning et nad on lihtsalt sõja järjekordsed ohvrid. Julia ja Frances, vanaema ja ema, aitavad mitte üksnes oma lapsi ja lapselapsi, vaid ka nende sõpru, kes samahästi kui elavad suures külalislahkes majas. Teemad ja ideoloogiad, mida kuuekümnendatel laua ümber arutatakse, viivad seal istunud noored hiljem võimukoridoridesse, ajakirjandusse, aga ka Kolmandasse Maailma, seejuures ühe neist aidsi all kannatavasse Lõuna-Aafrika külasse. Lessing tajus väga tundlikult kõike, mis toimus ühiskonnas, ning seda kui täpne oli mõni tema tähelepanek ja isegi ennustus, võis sageli mõista alles hiljem. Lõuna-Rodeesias kasvamine ja hilisem elu Inglismaal andsid talle teistsuguse vaatenurga ja arusaamise kui nii mõnelegi teisele vaid ühes keskkonnas elanud inimesele. Teda on ka nimetatud üheks 20. sajandi olulisemaks mõtlejaks.

Ilmar Tammelo puhul on vaieldamatult tegemist suurkujuga, kes suutis luua teaduskoolkonna õigusfilosoofias ning keda mitte ainult ei mäletata, vaid aktsepteeritakse jätkuvalt tänapäeva teadusmaailmas. Ilmar Tammelo on sõnastanud mõtteid õiglusest, mis võiksid olla lääne demokraatia ja ka poliitilise elu alusteks. Käesoleva teos on kordustrükk, esimene trükk ilmus 2002. aastal.

Pseudonüümi Michael Mortimer alla on koondunud Rootsi hetke silmapaistvaim kirjanikeduo. Sarja teises raamatus "Põgenemine paradiisist" on läbivaks teemaks üleloomuliku jõuga kivid, muteerunud loomad ja ohtlikud ained, mis võivad valedesse kätesse sattudes viia uue ökosüsteemi ja isegi uue inimliigi tekkimiseni. Kõige keskmes on kummalised kivid, mille Rootsi teadlane Daniel Solander 1769. aastal Uus-Meremaalt leiab. Aegade jooksul on kivid kuulunud näiteks Johann Wolfgang von Goethele, Nikolai II-le ja Jossif Stalinile. Stalini käsul tegutsevad salajases nõukogude uurimislinnas teadlased, kes kasutavad kivi omadusi, et inimeste peal julmalt eksperimenteerida. Üks kivi – Neitsikivi – satub raamatu peategelase, noore üliõpilase Ida Nordlundi kätte. Vastutahtsi tõmmatakse ta sündmuste keerisesse ning koos teadlasest vanaema Alma ja kasuisa Lassega peavad nad asuma ohtlikule teekonnale Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Rooma, et leida üles kõik kivid.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse sõiduautode ehitust ja nende mehhanismide ning süsteemide töötamist. Teises ja kolmandas osas on rõhk pandud autode õigele tehnilisele hooldamisele ja rikete leidmisele ning kõrvaldamisele. Antakse nõu õige sõidutehnika omandamiseks ning selgitatakse liiklusohutuse olulisimaid küsimusi. Esitatakse ülevaade juhiloa taotlemise, liiklusvahendite kindlustamise ja tehnilise ülevaatuse korrast. Teos nii algajale amatöörautojuhile kui ka neile, kel on juba mõningasi kogemusi auto juhtimise ja hooldamise alal. Raamatuga on kaasas lisaleht kirjeldatavate sõiduautode elektriseadmestike skeemidega.

William Boydi (s 1952) romaan "Üks inimsüda" jõudis 2002. aastal Bookeri preemia lõppvalikusse. Tegemist on üsna suure ettevõtmisega, sest raamatu peategelase, Logan Gonzagi Montstuarti kaudu püütakse anda pilt tervest 20. sajandist. Logan alustab kirjutamist, kui ta on 1923. aastal Norwichi koolipoiss, ja lõpetab päeval enne rahulikku surma oma maamajas Prantsusmaal. Teatud mõttes võib "Üht inimsüdant" võrrelda isegi "Forrest Gumpiga", kuigi Logani IQ-le pole midagi ette heita. Boyd laseb tal kohtuda paljude 20. sajandi kuulsustega, sealhulgas Ernest Hemingway, Virginia Woolfi, Wallis Simpsoni ja Windsori hertsogiga.

"New York Timesi menuautori Curtis Sittenfeldi sulest ilmunud "Uhkuse ja eelarvamuse" tänapäevases stiilis ümberjutustus on ühtaegu nii austusavaldus Jane Austenile kui ka julge kirjanduslik eksperiment. Soe ja samas vaimukas "Väärt mees", mis käsitleb soo-, klassi-, armastuse- ja pereprobleeme, on kahekümne esimese sajandi särav, vallatu ja hõrk perekonnalugu. Seesugused Bennetid ja härra Darcy on ühtviisi tuttavlikud ja tundmatud: Liz on ligi neljakümneaastane ajakirjanik, kes elab New Yorgis, nagu ka tema joogatreenerist vanem õde Jane. Isa äkilise haigestumise tõttu sõidavad õed lapsepõlvelinna Cincinnatisse vanematele appi – ja avastavad, et nende suur kodumaja Tudor on lagunemas ning ka perekonna enda käekäik pole kiita. Noorimad õed Kitty ja Lydia on liialt ametis CrossFiti treeningute ja paleodieediga, et tööle minna. Keskmine õde Mary valmistub kolmanda magistrikraadi saamiseks ega tõsta jalgagi oma toast, välja arvatud teisipäevaõhtuti, kuid oma salapärastest käikudest ta rääkida ei taha. Proua Bennet mõtleb ainult sellest, kuidas tütred mehele panna. Mängu tuleb kena uustulnukast arst Chip Bingley, kes on hiljuti osalenud tõsielusarjas "Väärt mees". Neljanda juuli grillipeol heidab Chip Jane’ile silma. Chipi neurokirurgist sõber Fitzwilliam Darcy aga jätab endast Lizile halva mulje. Esmamulje võib aga siiski petlikuks osutuda …" maailma ilukirjandus, ajaviite- ja armastusromaanid

Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.

1980. aasta Moskva olümpiamängudel kuldmedali võitnud veepallur Mait Riismani autobiograafiline romaan on uskumatu ja kaasahaarav lugu ühe Eesti poisi jõudmisest spordimaailma absoluutsesse tippu – olümpiavõitjaks. Pelguranna kaagil – nagu ta ennast nimetab – tuleb sel teel võidelda nii eestlaste kui venelastega, nii miilitsa kui KGB-ga, vahel aga lausa saatana endaga, kes ei väsi tema teele takistusi seadmast. Ometi leiab peategelane ikka ja jälle jaksu püsti tõusta ning edasi minna. Eestis ja Moskvas hargnev sündmusterikas süžee kütab lugeja huvi üles esimesest leheküljest ja hoiab pinget romaani lõpuni. Lähivaade nõukogude sporti on valusalt aus. Eneseotsingute, füüsilise piina ja tohutu tõestamisvajaduse kaudu hargneb taustal ühe tavalise eesti pere lugu, mida räsivad sõda, küüditamised ja nõukogude argipäev. Romaanile lisab väärtust ja vürtsi mitte ainult basseinis toimuv, vaid ka pilguheit 1970. aastate lõpu Moskva üliõpilas- ja kultuuriellu, eriti kohtumine maailmakuulsa Taganka teatri peanäitejuhi Juri Ljubimoviga, kellest romaani autoril valmis diplomitööna dokumentaalfilm. Mait Riisman on lõpetanud 1982. aastal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna televisiooni eriala.

Nagu alati, kogunevad Imardini võlurid selgi aastal, et linn kerjustest ja pööblist puhastada. Kaitsva võlukilbi taga ei karda nad hulguseid ega kurikaelu, kes neid vihkavad. Kuni üks raevunud tüdruk, vaevu lapseeast väljas, viskab nende poole kivi... ja see kaitsvast võlukilbist läbi tungib. Viimaks ongi juhtunud see, mida Võlurite Gild pikka aega kartnud on – väljaspool nende ridu tegutseb salavõlur. Nad peavad ta leidma, enne kui ta muutub ohtlikuks. Nii võluritele, Imardini linnale kui ka iseendale.