Tooted
Poetessi luuletuskogu kõneleb luule igavestel teemadel – saatusest, kodumaast, õitsemisest, hääbumisest, surmast merilaaslikult lihtsalt ja sugestiivselt.
2015. aastal tähistas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma 90. sünnipäeva. Selleks tähtpäevaks ilmus mahukas kokkuvõte koja ajaloost ja tänastest tegemistest. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga. Juba 1914. aastal tegid Tallinna kaupmehed ettepaneku asutada kaubandus-tööstuskomitee, kuid see palve jäi tsaaririigi pealinnas tähelepanuta. Eesti mehed ei jätnud jonni. Joakim Puhki ja Konstantin Pätsi eestvedamisel jõuti kümne aasta pärast Eesti Kaubandus-Tööstuskoja avakoosolekuni.
See noodiraamat on möödunud sajandi koolipapast laulutaadi Riho Pätsi lauluvalik, mis pärineb tema ohtrast muusikasalvest. Mudilaskoorid leiavad siit toredaid viise rütmipillide saatel ette kandmiseks, laste- ja poistekoorid saavad oma paremaid oskusi näidata, rääkimata juba vilunud nais- ja segakooridest koolides. Need laulud on sündinud suurest lauluarmastusest, õppimistest, katsetamistest ning otsimistest teiste maade laulusõprade seltsis.
Kogumiku „Kunstiteaduslikke Uurimusi“, köide 20 (3-4) Eesti filmi eeloleva 100. sünnipäeva puhul ilmuv erinumber „Eesti filmi sajand“ koondab seitse artiklit, mis käsitlevad Eesti filmikunsti erinevaid perioode ja aspekte.
Õpik on koostatud õpetamiseks soome koolides. Raamat annab palju huvitavat üldistavat teavet kogu Läänemere loodusest, taime- ja loomariigist, konkreetsed näited on aga esitatud Soome loodusest. Käsitletakse Läänemerd kui maailma suurimat riimveekogu, elustikku, saarestikke, rannavee taimestikku ja loomastikku, merepõhja, kalapüüki, veelinde ning Läänemere kaitset ja turismi.
Kuues, täiendatud ja parandatud trükk. Muusikaajaloo õpik keskkoolile.
Igas erksamaks läinud tajuga olendis on veidi nõida. Enamasti me ei tea, kuhu võiksid ulatuda meie piirid, kuhu avarduda vaim, kui sisemus veidigi korda saaks. Siis oleks väge paljugi teostamiseks. Vägi hoiabki elu liikumas. See on vald, kus igalyhel on oma õpetajad. Ainult Jumal on iseõppija. Mu silmade avaja Uku Masing kirjutas kunagi oma märkmete hulgas: „Milline oleks kultuur: nõidmees ja -naine?“ Seda lugedes taipasin, et olen asja yle omaette juba kaua mõelnud. Sihuke kultuur põhineks osaduslikul tajueksperimendil, mida hoiaks – minu sõnadega – käigus nõidade õrnus. See õrnus on siin ja nyyd saavutatav eelaste armastusele, mille tulevast olemust me praegu ehk ei aimagi. Õrnuse vaimsest plaanist täieneb keha, tekib uusi suhtlemisviise (jõetaoline energiate yhendamine, unenäos koos viibimine, aimamine, mõtete saatmine ja koos mõtlemine, sygava mõistmise toel tehtavad yhised loomingulised leiutused, mis võiksid laieneda tervenisti improviseeritud Eluks, ehitada yles selgemaid maailmu) ja iga kohtumine enda ja teistega toimub avaramal pinnal kui „minad“ või sugupooled. Nagu hulk valguskybemeid liituks tuleks, mis valgustab tundmata või unustatud teeradu. Minu jaoks pole praegu midagi raskemat ja huvitavamat. Need luuletused on rännud, otsingud ja selgitused.
30 retsepti suurepäraste peotortide valmistamiseks.
Pilkupüüdvad tordid igaks tähtsündmuseks: pulmatortidest lihavõttetortideni ning klassikalise kaunistusega tortidest põnevate fantaasiatortideni.
Kergesti järgitavad põhiretseptid ja vahvad kaunistamiseideed.
Palju lastetorte.
Käsiraamat on koostatud väljaannete trükiks ettevalmistamise vajalike normatiivsete põhimaterjalide, samuti vormi- ja trükiprotsesse ning trükitoodangu brošeerimist ja köitmist käsitlevate normatiivmaterjalide alusel. On toodud ka polügraafiaseadmete põhilised tehnilised andmed.
Pamela Druckerman kolis perega Pariisi, kuid tal ei olnud mingit plaani hakata „prantsuse emaks“. Kuid siis ta märkas, et prantslaste lapsed magavad öösel paremini, nad söövad isegi porrulauku ja lasevad vanematel rahulikult kohvi juua. Kuidas nad seda saavutavad, nii et lapsed on ikka rõõmsad ja loomingulised? „Prantsuse lastetuba“ ei ole kasvatusõpik, see on pigem lõbus ja õpetlik sissevaade erinevatesse kultuuridesse ja arusaamadesse perekonna tähendusest.
Kõnekunstist räägivad loendamatud raamatud, kuid ikkagi võib kõige haaravamalt rääkida just see kõnemees, kes pole neist ainsatki lugenud. Veelgi paradoksaalsemalt võib oraatorina põruda ka väga valgustatud lugeja ning pole üldse võimatu, et seda enam, mida rohkem ta on oratoorikat kirjasõnas uurinud. Vahel saavad asjad selgemaks läbikirjutatult, vahel on jällegi risti vastupidi. Eksimatult võib aga väita, et „Rõõmustada vanaema“ ei ole kaugeltki ainus arutlus kõnekunstist, mille tagakaanele sobib ideaalselt satiiriline hoiatus: ikka leidub eskimo, kes töötab välja juhendid Belgia Kongo elanikele kuuma ilma puhuks …
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
Kalju Suur (1928–2013) on teinud põhiliselt kultuuriteemalisi päeva- ja naljapilte, viljelenud akti- ja reportaažifotot ning portreed. Aastast 1964 on ta korraldanud 158 isikunäitust 17 riigis.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele.
„Vana Tallinn I(V)“ koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille eri aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja kunstiajaloolased. Siit võib leida ka retsensioone ning annotatsioone viimastel aastatel ilmunud Euroopa linnade arengut, iseäranis aga Tallinna ajalugu puudutavatele töödele. Ei puudu ka ülevaated, Tallinna ajaloo uurimise vallas tehtava töö kroonika – ühesõnaga kõik see, mis peaks käitma Tallinna minevikust huvituvat lugejat.