Tooted
Poetessi luuletuskogu kõneleb luule igavestel teemadel – saatusest, kodumaast, õitsemisest, hääbumisest, surmast merilaaslikult lihtsalt ja sugestiivselt.
2015. aastal tähistas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma 90. sünnipäeva. Selleks tähtpäevaks ilmus mahukas kokkuvõte koja ajaloost ja tänastest tegemistest. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga. Juba 1914. aastal tegid Tallinna kaupmehed ettepaneku asutada kaubandus-tööstuskomitee, kuid see palve jäi tsaaririigi pealinnas tähelepanuta. Eesti mehed ei jätnud jonni. Joakim Puhki ja Konstantin Pätsi eestvedamisel jõuti kümne aasta pärast Eesti Kaubandus-Tööstuskoja avakoosolekuni.
Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeleseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik Martti Tulusse.
Eeva Joenpelto raamat „Kohtunik Müller“ räägib inimloomuse üksindusest, viljatust armastusest ja sellest võrsuvast vihast, põlvkondade vältel teisenevatest ja varisevatest väärtustest ning inimeste lõputust võimetusest üksteist mõista.
Õpik on koostatud õpetamiseks soome koolides. Raamat annab palju huvitavat üldistavat teavet kogu Läänemere loodusest, taime- ja loomariigist, konkreetsed näited on aga esitatud Soome loodusest. Käsitletakse Läänemerd kui maailma suurimat riimveekogu, elustikku, saarestikke, rannavee taimestikku ja loomastikku, merepõhja, kalapüüki, veelinde ning Läänemere kaitset ja turismi.
Felix Kotta klassikalist kaunivärsilist lugulaulu ilmestavad Asta Venderi ja Olev Soansi poeetilised pildid.
Kuues, täiendatud ja parandatud trükk. Muusikaajaloo õpik keskkoolile.
Igas erksamaks läinud tajuga olendis on veidi nõida. Enamasti me ei tea, kuhu võiksid ulatuda meie piirid, kuhu avarduda vaim, kui sisemus veidigi korda saaks. Siis oleks väge paljugi teostamiseks. Vägi hoiabki elu liikumas. See on vald, kus igalyhel on oma õpetajad. Ainult Jumal on iseõppija. Mu silmade avaja Uku Masing kirjutas kunagi oma märkmete hulgas: „Milline oleks kultuur: nõidmees ja -naine?“ Seda lugedes taipasin, et olen asja yle omaette juba kaua mõelnud. Sihuke kultuur põhineks osaduslikul tajueksperimendil, mida hoiaks – minu sõnadega – käigus nõidade õrnus. See õrnus on siin ja nyyd saavutatav eelaste armastusele, mille tulevast olemust me praegu ehk ei aimagi. Õrnuse vaimsest plaanist täieneb keha, tekib uusi suhtlemisviise (jõetaoline energiate yhendamine, unenäos koos viibimine, aimamine, mõtete saatmine ja koos mõtlemine, sygava mõistmise toel tehtavad yhised loomingulised leiutused, mis võiksid laieneda tervenisti improviseeritud Eluks, ehitada yles selgemaid maailmu) ja iga kohtumine enda ja teistega toimub avaramal pinnal kui „minad“ või sugupooled. Nagu hulk valguskybemeid liituks tuleks, mis valgustab tundmata või unustatud teeradu. Minu jaoks pole praegu midagi raskemat ja huvitavamat. Need luuletused on rännud, otsingud ja selgitused.
Nupud on sisuliselt huvitava lahenduskäiguga matemaatika- ja füüsikaülesanded. Raskusastme järgi on raamat jaotatud kahte ossa. Raskemate nuppude lahendamisel on abiks näpunäited ja vastused kummagi osa lõpus.
„Oma Maja“ on vajalik kogumik kõigile, kel plaanis või käsil kodu ehitamine või remont, aia kujundus või interjööri värskendamine. Sealt leiab näpunäiteid, mida ehitamise ja remontimise juures silmas pidada, milliseid lahendusi valida, lisaks rohkelt ideid. Olulisel kohal on kodu energiasäästlikkuse temaatika, alates küttesüsteemi valikust, lõpetades nutimaja lahenduste tutvustamisega.
Käsiraamat on koostatud väljaannete trükiks ettevalmistamise vajalike normatiivsete põhimaterjalide, samuti vormi- ja trükiprotsesse ning trükitoodangu brošeerimist ja köitmist käsitlevate normatiivmaterjalide alusel. On toodud ka polügraafiaseadmete põhilised tehnilised andmed.
Jaan Aitaja imelises muinasjutus „Raeliita tähe valgus“ on olemas kõik muinasjutule omased jooned ja tegelased. Muinasjutt räägib headusest, kurjusest ja usaldusest. Ning nagu muinasjutt alati, lõpeb seegi õnnelikult.
Kõnekunstist räägivad loendamatud raamatud, kuid ikkagi võib kõige haaravamalt rääkida just see kõnemees, kes pole neist ainsatki lugenud. Veelgi paradoksaalsemalt võib oraatorina põruda ka väga valgustatud lugeja ning pole üldse võimatu, et seda enam, mida rohkem ta on oratoorikat kirjasõnas uurinud. Vahel saavad asjad selgemaks läbikirjutatult, vahel on jällegi risti vastupidi. Eksimatult võib aga väita, et „Rõõmustada vanaema“ ei ole kaugeltki ainus arutlus kõnekunstist, mille tagakaanele sobib ideaalselt satiiriline hoiatus: ikka leidub eskimo, kes töötab välja juhendid Belgia Kongo elanikele kuuma ilma puhuks …
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
Ida on arhitekt, lastetu ja parimas eas, aga ohutuled on viimasel ajal vilkuma hakanud. Et riske maandada, on ta uurinud võimalust munarakke külmutada, et oleks võtta, kui seda õiget kohtab. On suvi ja Ida sõidab oma lapsepõlve paradiisi, kus ta ema pereringis 65. sünnipäeva tähistab. Ees peaks ootama paar toredat puhkepäeva, ent need rikub väikese õe Marthe uudis: ta ootab last.
Norra kirjaniku Marie Auberti romaan „Täiskasvanud inimesed“ on lugu habrastest peresidemetest, kadedusest ja enesehaletsusest ning armastuseta elamise häbist.
Fotoalbum purjetamisest, kus tekstid on kirjutatud paralleelselt eesti, vene, saksa ja inglise keeles.
Raamat käsitleb Tallinna Tehnikaülikooli ajalugu ja muutusi taasiseseisvunud Eestis, sealhulgas TTÜ seaduse kujunemislugu.
Raamat õpetab valmistama kuivlilleseadeid: kimpe, pärgi, vanikuid ja roosipuid. Sisaldab juhiseid lillede kuivatamise kohta, materjali ettevalmistamise ja töövahendite tutvustust ning praktilisi näpunäiteid erinevate kuivlilleseadete valmistamiseks.
Kalju Suur (1928–2013) on teinud põhiliselt kultuuriteemalisi päeva- ja naljapilte, viljelenud akti- ja reportaažifotot ning portreed. Aastast 1964 on ta korraldanud 158 isikunäitust 17 riigis.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele.
„Vana Tallinn I(V)“ koondab tähelepanu valdavalt kesk- ja uusaegse Tallinna ühele olulisemale tegevussfäärile – käsitööle, mille eri aspekte käsitlevad siin meie ajaloolased ja kunstiajaloolased. Siit võib leida ka retsensioone ning annotatsioone viimastel aastatel ilmunud Euroopa linnade arengut, iseäranis aga Tallinna ajalugu puudutavatele töödele. Ei puudu ka ülevaated, Tallinna ajaloo uurimise vallas tehtava töö kroonika – ühesõnaga kõik see, mis peaks käitma Tallinna minevikust huvituvat lugejat.