.png)
Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini
Prantsuse kunst on kogu oma olemasolu vältel asunud Euroopa kunsti arengu tsentris. Ta on võtnud vastu mõjutusi lähematelt ja kaugematelt naabritelt, tema rüpes on tekkinud uued kunstistiilid (romaanika, gootika, rokokoo ja klassitsism). Need on omakorda andnud impulsse teistele maadele ja rahvastele ning pannud taas liikvele uued suunad Euroopa kunstis. Maalikunst on arhitektuuri ja skulptuuri kõrval olnud kord juhtiv, siis jälle sekundeeriv.
Sisukord:
Prantsuse maalikunst IX sajandil
Prantsuse maalikunst X-XII sajandini
Prantsuse maalikunst XIII sajandist XV sajandi alguseni
Avignoni koolkond
Prantsuse maalikunst XV sajandil
Jean Fouquet
Prantsuse maalikunst XVI sajandil
Fontainebleau koolkond
Prantsuse maalikunst XVII sajandil
Prantsuse maalijad Roomas
Nicolas Poussin
Claude Lorrain
Georges de La Tour
Vennad Le Nainid
Maalikunst Pariisis
XVII sajandi klassitsistid Pariisis
Õukondlik maal XVII sajandi lõpul
Rubenistide laine
Prantsuse maalikunst XVIII sajandil
Regendistiil ja rokokoo
Antoine Watteau ja galantsed peod
Rokokoomaali võidukäik
Chardin ja žanrimaal
Prantsuse maalikunst XVIII sajandi lõpul
Jacques Louis David
Prantsuse maalikunst XIX sajandi I poolel
Jean Auguste Dominique Ingres
Illustratsioonide nimestik
Ajaloo- ja kultuurisündmuste kronoloogia
Valitsejad Prantsusmaa troonil
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Sarnased tooted
Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.
