Tooted
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
Öeldakse, et mõni inimene ujub vastuvoolu. Kaudselt vihjab see klišee aga, et kõik ülejäänud lähevad vooluga kaasa. See on ebamugav tõsiasi. Meil kästakse juba varasest east alates mitte tüli tekitada, püüda kohaneda, ilma et see näiks pingutatuna. Meid hakkavad määratlema uskumused, mis pole meie enda omad. Avastame end sissetallatud radadelt, mis pole kunagi olnud meie omad. Järgime juhiseid inimestelt, kes meid ei tunne ega tea, kuhu minna tahame. Värvime kontuurpilte, mille on joonistanud keegi teine. Selle tagajärjel muutume omaenda elus kõrvaltegelaseks ja satume sõltuvusse reaalsusest, millest tahame põgeneda.
Hind, mida maksame selles maailmas elamise eest, on enda reetmine ja sideme kaotamine enda sisemise geeniusega. Teis on tohutu hulk kasutamata tarkust. Te koosnete igast läbi elatud kogemusest, igast kuuldud loost, igast inimesest, kes olete olnud, igast loetud raamatust, igast tehtud veast, igast killust oma imeilusast sassis inimlikust eksistentsist. Kõik see teeb teist teie: tohutu aarde, mis ootab avastamist. Kõik see tarkus on peidetud maskide taha, mida kannate, rollide alla, mida mängite, ja aastakümnetepikkuse sotsiaalse tingimise alla, mis on õpetanud teid mõtlema nagu teie õpetajad, mõtlema nagu teie vanemad, mõtlema nagu teie hõim, mõtlema nagu mõjuisikud ja arvamusliidrid – mõtlema nagu ükskõik kes, aga mitte teie ise.
Meid on õpetatud iseseisvaid mõtlejaid kartma. Kui panna inimesed oma peaga mõtlema, pole teada, kuhu nad lähevad. See raamat on nende jaoks, kes soovivad jätta universumisse oma jälje. See on praktiline raamat ebapraktilistele inimestele, mis annab vajalikud tööriistad, et üles ärgata ja ennast leida ning avastada meloodiad, mida saate elu sümfoonias mängida vaid teie. Heitke kõrvale see, mis teid ei teeni, et saaksite avastada oma tuuma.
Raamatu autor Ozan Varol on ise läbi teinud mitu murrangulist elumuutust ja kannapööret – Türgist USA-sse kolimine, karjääripöörded astrofüüsikust juuraprofessorini ja juuraprofessorist täiskohaga kirjanikuks – ning teab, millest räägib.
Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.
Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.
Romaanis on keskseteks probleemideks tänapäeva tsivilisatsiooni hüved ja mured.
Organism peab hea tervise ja energia säilitamiseks saama iga päev vajaliku koguse vitamiine, mineraale ja teisi toitaineid. Ideaalses maailmas peaksime saama kõik vajaliku tavatoidust. Tänapäevane kiire elustiil ja valed toitumisharjumused viivad aga tasakaalu paigast. Võtame appi mõistuse ja heidame tähelepaneliku pilgu loodusele. Loodus on tsükliline, kõigel on oma aeg. Sündmused, mis näivad mittevajalikud, s.t on meie jaoks ebaselged, on tegelikult millegi põhjustatud ehk millegi tagajärg. Pöörame tähelepanu oma tervisele. Tervis on tegelikult tagajärg, millel peab olema põhjus. Näeme tsüklilisust. Vähe abi on sellest, kui muuta tagajärge – süüa medikamente. Otsigem üles põhjus ja üritagem sellega midagi ette võtta.
Camilla Läckbergi menuromaani „Kuldne puur“ järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire … Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada.
Faye Adelheim on elu, mida ta elab, igati välja teeninud. Põgenenud vägivaldsest abielust, on ta oma ärist teinud globaalse kaubamärgi ning elab koos tütre ja lähimate võitluskaaslastega kaunis Itaalia villas. Või nii ta arvas ...
Faye elu keeratake pea peale, kui ootamatud probleemid tööl sunnivad teda Stockholmi naasma. Samal ajal põgeneb tema eksabikaasa vanglast. Nende kohtumine – varem või hiljem – on vältimatu. Sellest saab tema elu võitlus. Faye on perekonna kaitsmisel kõigeks valmis. Ent kui lapsepõlve tumedad saladused teda jälle kummitama hakkavad, peab ta võitlema nagu ei iial varem, et tema sügavaimad hirmud teoks ei saaks …
Raamat Eesti NSV rahvakunstnikust Ita Everist vastab ülesehituselt klassikalisele viievaatuselisele draamale. Selles raamistuses vaadeldakse näitleja loometeed kolmekümne kolme aasta (1953–1986) vältel teatris, filmis, raadios, televisioonis. Raamat on illustreeritud rohkete mustvalgete fotodega.
Mõnikord ma lihtsalt ei jõua ära imestada, miks on nii, et mõni peab elama karmavõlaga ja mõni teine sünnib õnnesärgis, aga meie perele on langenud osaks ohvernaabriks olemise sünge saatus. Tõesti, mul saab õige varsti villand Proletariaadi puiesteest! No mis elu see olgu? Paremat kätt naabrid ei märka teiste kätetööga rajatud krundipiiri, muru ega sõiduteed. Jõmmipere ei tea täpselt, mida ehitusbuumist saadud musta rahaga ette võtta, kuhu seda kulutada või mida kõike luba omamata kinnistule ehitada. Vasakut kätt torniga maja triikimistoa aknalaual lehvib aga Venemaa lipp ning hoovis praalitakse: „Aga meil Moskvas on nii hea ...“ Ja nagu kauge mineviku vari elab veel üle tänava Viinamees ainsana kolmest kangest vanamehest.
Monograafia annab ülevaate Juhan Sütiste õpingutest, tööst, reisidest ja loometegevusest luule ning draama alal. Kirjandusteadlane Oskar Kruus kummutab pool sajandit käibinud käsitluse Sütistest kui nõukogude luuletajast.
See on üpris isiklik raamat selles mõttes, et ei pretendeeri moodsa ukraina luule täielikule ülevaatele ega kvalifitseeru antoloogiaks, vaid peegeldab minu enda maitset ja valikut. Taolisi tõlkekogusid on Eestis ilmunud varemgi. Lisaks tõlgitud tekstidele on raamatus mu enda luuletused Ukrainast.
Anna Verschik
Raamatus on rööptekst ukraina keeles.
20. sajandi norra kirjanduse klassiku, Nobeli preemia laureaadi (1929) Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanitriloogia esimeses raamatus "Pärg" (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.
Marianne Mikko oli koroona ajal SASi pantvang: tagasisõit Göteborgist Tallinna lükkus aina edasi. Oma hirmust ja rõõmust Rootsi Kuningriigis kirjutas ta haarava päevikuvormis raamatu, kust ei puudu ka paras annus irooniat. Raamat kajastab autori neljakümne päeva pikkust viibimist Rootsis pandeemia ajal, mil ta elas koos rootslastega, jagades nende hirme ja rõõme ning kohtudes paljude inimestega samal ajal, kui Eestis kehtis nõue püsida kodus.
Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani (s. 1918) mälestusraamat
Ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899-1977) menuromaan, mis tegi autori korrapealt maailmakuulsaks. Variserid on lugu vananeva mehe hukutavast kirest verinoore tüdruku vastu autori šokeerivana tunduva avameelsuse pärast tauninud, kuid pigem võiks seda irooniaga ohtralt vürtsitatud raamatut pidada üheks ehedamaks armastusromaaniks. Nõukogude Liidus jäi emigrandist kirjaniku looming kuni seisakuaja lõpuni keelu alla.
Käesolevas raamatus on ühiste kaante vahel tuntud looduskaitseentusiasti ja loomalugude autori Gerald Durrelli kaks juttu: "Loomaaed pagasis" ja "Parem varblane pihus…". Esimeses loos kirjutab autor ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, mille käigus ta püüdis loomi oma tulevase loomaaia jaoks, ning sellest, kuidas ta otsis kohta, kuhu rajada oma põhimõtetele vastav loomaaed. "Parem varblane pihus..." on lugu autori reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus ta tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis linde ja loomi. Nähtud haruldasi loomi ja linde (ja mitte vähem haruldasi inimesi) kirjeldab G. Durrell huvitavalt, kaasakiskuvalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult.