Tooted

Per Wahlöö ja Maj Sjöwall on rahvusvahelise tunnustuse võitnud rootsi kirjanikepaar, kes kahasse on kirjutanud kümnest romaanist koosneva sarja detektiiv Martin Becki ja tema kolleegide juhtumustest .

Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: "Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: "Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel."

Raamat kujutab endast LKA palgalisena kaksteist aastat kolmes riigis töötanud Philip Agee teenistuspäevikut, mis annab elava, dokumentaalselt tõelise pildi USA kurikuulsa luuretalituse struktuurist ja tegutsemismeetoditest, agentide värbamise ja laialipaigutamise viisidest. Agee paljastab oma endisi kolleege ja LKA õõnestustegevust arengumaades.

 

Autor on avaldanud artikleid ja arvustusi. Oma esimeses luulekogus käsitleb ta eksistentsiaalseid aineid, luulelaad on pinev ja tunderõhuline.

Vapustatud maailmas
heitlikus ja närvilises,
haiges, mitmevärvilises, kõigub
valgusallikas

nagu pendel
nagu ime

inimeseks
olemine!

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

"Eesti luuleaasta '86" on esimene katse välja anda läinud luuleaastal sündinud luulet. Käesolev kogumik pakub üksikluuletusi või luuletsükleid 65 erinevalt autorilt ning lisaks kaks kirjanduspärandi esmapublikatsiooni.

ELA'87 on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite enda valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sh. Juan Ramón Jiméneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis "Kirjandusloolist" Enn Uibo seniavaldamata luulet.

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad oma senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemata väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. Elu jõud on vaid üheks võtmeks Eestile oluliste inimeste tähtsuse mõistmisel.

• Kaljo Kiisk
• Valve Kirsipuu
• Jaan Talts
• Helgi Sallo
• Voldemar Kuslap
• Ivo Linna

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

Tartu-ainelise kaksiktriloogia teine osa, mis keskendub 1930ndate üliõpilaselule, mille tähtsündmused on volbriöö tähistamine, ball Vanemuises ja paadiretk Emajõel.

Mitmed eestlased on käinud ennast avastamas kloostrites üle maailma. Käesolevas raamatus jagavad nad oma kogemusi ka lugejatega. Kuidas ja misläbi nad usku pöördusid? Millised on nende tõekspidamised? Miks nad kloostrisse läksid ja mida sealt leidsid? Mida nad pidid seal üle elama? Mida nad tundsid ja kuidas arenesid? Kuidas muutus nende suhe välismaailmaga? Juttu tuleb budismist, joogast, Hare Krišna liikumisest ja õigeusust. Põhjalikud kommentaarid usunditest on lisanud Martti Kalda. Raamatus on antud ülevaade kloostrite ja eraklate ülesehituse kunstiajaloolisest vaatenurgast ja hoonete funktsioonidest. Samuti kloostri päevaplaanist ja korrast ning inimsuhetestki.

Armastusluulet renessansist 19. sajandi lõpuni. Põimik prantsuse, inglise ja saksa varasemate aegade lembelüürikat valdavalt vallatlevas vaimus.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Karin Saarseni intervjuu Urmas Otile. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele. Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.

2013. aastal Nobeli preemiaga pärjatud Kanada kirjaniku uusima novellikogu kohta on autor mõista andnud, et see jääb tema viimaseks teoseks. Sel juhul on kahtlemata tegemist väärika punktiga, kuna antudki kogumikus tabab autor nüansirikkalt ja köitvalt pealtnäha tavaliste inimeste elusaatusi ja hingemaailma. Autor viib lugeja äratundmisele, kui ohtlik ja kummaline on tegelikult meie igapäevane elu.

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Nali ühes vaatuses.

2013. aastal Nobeli kirjandusauhinna võitnud Kanada autori Alice Munro esimene eestindus tutvustab kirjaniku novelliparemikku.“Kerjustüdruku” kümnes novellis avaneb kahe naise lugu, milles nende elu keerdkäigud, eri vanuses kogetud hirmud, painavad kahtlused ja ilmutuslikud hetked põimuvad elavate piltide mustriks. Tüdruk, naine, ema, näitleja, õppejõud, armastaja, hooldaja, hooldekodu elanik ? kõik need rollid loob Munro talle omase napi kujundikeelega, mille sügavus on ometi andnud põhjust võrrelda tema jutte romaanidega. Flo ja Rose’i lood, mis saavad alguse fiktiivsest Kanada väikelinnast Hanrattyst ajavahemikul teisest maailmasõjast kuni 1960. aastateni, ei lõpe raamatu viimasel leheküljel, lummates lugejat veel kaua pärast seda, kui ta on raamatu käest pannud.

Ka reeturit ootas surm. Lambapea tema maja ukse ees teatas talle, et otsus oli langetatud. Mõnikord lebas lävel ka äralõigatud peaga koer. Mafioosode silmis pole olnud ega ole raskemat eksimust, kui rikkuda omertà’d, tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kõlab: kes suud ei pea, peab surema. Ja Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafioosod, vaid ka kõik teised elanikud. Omertà oli ja on võimas sammas, millele maffia võim ennekõike toetub. Omertà abiga valitseb ta armutult veel tänapäevalgi.

Autorid, Saksa DV publitsistid, annavad arvukatele faktidele tuginedes mitmekesise ülevaate maffia tegevusest. Sitsiilias tekkinud ja XX sajandi 30ndatel aastatel USAs laialt levinud salajane terroriorganisatsioon on pidevalt laiendanud oma mõju poliitikavallas ja riigiaparaadis. Maffia arvel on rida poliitilisi mõrvu. Katsed seda organisatsiooni likvideerida pole andnud oodatud tulemusi. Raamat laiale lugejaskonnale.

Raamat sisaldab autori kunstiloomingut aastatel 2013 - 2020 koos endapoolsete kontekstualiseerivate vahetekstidega eesti ja inglise keeles. Raamat on järg 2006 aastal ilmunud raamatule "Marko Mäetamm" ja 2013 aastal ilmunud raamatule "Perekonnalood ja igasugused teised lood".

Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni. Minategelase pilgu läbi nähtuna kerkib lugeja ette tänapäeva tippspordi keerukas ning vastuoluderohke maailm, milles autori sümpaatia kaldub kogu hingest oma alale pühenduvate suurte sportlaseisiksuste poole.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

1. Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart.

2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste?
Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued.

3. Mis žanr see on?
Portreemaal. Maagiline realism.

4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud?
Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus.

5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi?
Sest elavate lood on veel pooleli.

6. Mida see raamat tahab öelda?
Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.

21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada. Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus räägin ma sulle, kuidas see õnnestus. Räägin sedagi, kuidas paljud asjad ei õnnestunud. "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" on elulooline eneseabiraamat, mis algab mõtteliselt seal, kus lõppes minu debüütromaan "Musta pori näkku". Ma tutvustan sulle nippe ja trikke, mida ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks olen kasutanud. Kasuta neid targalt ja sa jõuad kaugele. Palju kaugemale kui mina. Mihkel Raud

Inglise 19. sajandi kirjaniku William Wilkie Collinsi (1824–1889) omal ajal ülipopulaarse, Inglismaal detektiivžžanrile aluse pannud romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus. Kuukivi salapärase kaotsimineku süüdlase selgitamine võimaldab autoril avada mitmeid elulisi karaktereid ja panna lugeja koos tegelastega kaasa mõtlema ning pead murdma.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Noore autori luule on valdavalt maa-aineline, loodusetundlik. Napi kujundi läbi, värsi näilise lihtsuse tagant aimub elu püsisidemeid, töö ja tehtu järjekestvust, inimese valutlevat seismist maailmataeva all.

 

Martti Soosaar (sünd 1933) on omandanud ajakirjanikuhariduse Tartu Ülikoolist, juhtinud Noorte Hääle ja Õhtulehe kultuuriosakonda ning hiljem Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetust. Praegu tegutseb ta Soome ajalehe Kymen Sanomat kolumnistina. Martti Soosaar on teinud arvukalt intervjuusid kunstnikega, ning avaldanud mitmeid kunstialaseid raamatuid. "Lase vareseid!" on Martti Soosaare mälestusteraamat, mis kajastab tõetruult ja muheküünilise huumoriga autori lapsepõlve Tallinnas ja Kloogal, üliõpilasaastaid Tartus ja hilisemat ajakirjanikukarjääri. Raamatu tegevus toimub kahe okupatsiooni ajal 1940.–1980. aastatel. Erinevate poliitiliste olude taustal kulgevad lugeja silme eest läbi autori kirevad eluhetked, isiklikud sõbrad ja mitu põlvkonda tuntud kultuuritegelasi.

Kuulsa rootsi teatri- ja filmirežissööri Ingmar Bergmani (s. 1918) mälestusraamat

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Rohkem kui pool sajandit oli Lev Trotski nõukogude inimese silmis reetlikkuse võrdkuju, sotsialismi ehitava rahva üks vihatumaid vaenlasi. Miks moonutas totalitaarne režiim fakte ja võltsis ajalugu? Mis tegi Trotski Stalinile nii ohtlikuks, et NKVD-l ei olnud tähtsamat ülesannet kui selle mehe hävitamine? Kuidas mõrv ette valmistati ja teostati, kes oli mõrvar? Arhiivimaterjalidele, kaasaegsete tunnistustele, Trotski biograafidele ja tema enda teostele tuginedes püüab Harry Wilde oma monograafias nendele küsimustele vastata. Lugejale avaneb intellektuaalse, revolutsiooniideest jäägitult haaratud inimese traagiline elukäik täis seiklusrikkaid põgenemisi ja tundeküllast perekonnaelu.

Dr. Linnolti mälestuste teine, täiendatud trükk (esmatrükk ilmus 2000. a.). "Linnu tiivul II" viib lugeja tänapäeva kiire ning rahutu elu sündmuste ja meeleolude keerisesse. See on lugu ühest mitmekülgselt elatud elust.

1921. aasta augusti lõpul pakuti Oskar Kallasele saadikukohta Londonis. Oskar Kallas kõhkles veel esialgu mõnevõrra, kuid Aino Kallas nägi kohe selle ettepaneku suuri võimalusi ja veenis abikaasat nõustuma: "Mis siis! – hüpakem siis ometi kord ookeani. Piisab tiikidest!" Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg. Käesoleva raamatu kaante vahele on kokku kogutud enam-vähem kõik, mida Aino Kallas on oma Inglismaa-aastate kohta mälestuskildude vormis avaldanud.

Enno Tammeri elulooraamatute kolmas köide, mis sisaldab tema ajakirjanduslikke tekste. Raamat hõlmab arvamusi, hoiakuid, intervjuusid ja publitsikat, mis käsitlevad ühiskonda, poliitikat ja eluolu. Teos valmis autori 50. sünnipäevaks.

 

Romaan kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatusteks maapao-aastatel on Helsingi, Stockholm, Pariis, London ja Viin ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad veedab ta Soomes, kui veebruarirevolutsioon võimaldab tagapääsu kodumaale. Noore Alkmani säilinud ülestähendused seab käsikirjaks kokku ta ise vanas eas, oma teises maapaos 1960. a. jälle Ahvenamaal viibides.