.png)
Naisspioonid
Wilhelm Dietl, üks juhtivaid Saksa salateenistuse eksperte, on paljude aastate jooksul kohtunud nii endiste kui ka veel tegutsevate, kuulsate ja avalikkusele alles tundmatute naisspioonidega ning lasknud neil jutustada oma elust.
Tema kokkuvõte kõlab: olgu instinkti, kavaluse või kapitaalsete teadmiste abiga, kuid naissoost salaagendid saavutavad ikka oma eesmärgi, ja tänapäeval veel rohkem kui kunagi varem.
Pikka aega kasutati neid üksnes seksipüünistena, peibutuslindudena armutus spionaaziäris. Seejuures on aga Jane Bondid olnud ikka ja jälle meessoost kolleegidest edukamad.
Autor laseb lugejal heita pilgu tarkade naiste suuremalt jaolt varjatud maailma sellistes legendaarsetes salateenistustes nagu CIA, MI5, KGB, Mossad, BND ja MfS – need on jutustused piiritust triumfist ja isiklikest lüüasaamistest, kibedast armastusest ja alatust reetmisest.
Wilhelm Dietl (snd 1955) juhtis aastail 1982-1993 Bundesnachrichtendiensti informaatoreid Lähis- ja Kesk-Idas. Viimase 25 aasta jooksul on ta tegutsenud ajakirjanikuna Sterni, Spiegeli ja Focuse juures, samuti Esseni Terrorismiuurimise ja Julgeolekupoliitika Instituudi asedirektorina.
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid terrorismi ja salateenistuste kohta.
Sisukord:
- Eessõna Jane Bond - maakuulaja nähtamatul rindejoonel
- Dominique Guillaume Saatanlik operatsioon
- Stella Rimington Koduperenaisest superspioon
- Melissa Boyle Mahle Rahupoliitika hõng
- Marita Lorenz Elu kuristiku serval
- Violetta Seina KGB mesilõks
- Aliza Magen Elu Mossadis
- Erika Maria Chambers Kättemaks Iisraeli sportlaste eest
- Gabriele Gast See, kes tantsis Wolfiga
- Romeo-ja-Julia-printsiip
- Margret Höke Agendiks armastusest
- Ulla Kirmsse Salakuulaja
- Martha Hille Kaadriülem
- Claudia Schmid Telefonikõnest piisab
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Kokku sobivad tooted
Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.
Salapärase meestehullutaja ja surma mõistetud spiooni elulugu. Must-valged fotod.