Tooted

Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Nobeli preemiad on maailmas jätkuvalt kuulsaimad. Neid antakse saavutuste eest, millest on inimkonnale kõige enam tulu. Alfred Nobeli elu oli materiaalselt piisavalt kindlustatud, et nautida kõiki hüvesid. Teda tunnustati teenitult, pärjati mitmete tiitlitega, tema kuulsus levis kogu maailmas juba ta eluajal. Aga Nobeli saatis geniaalse inimese üksildus ja võimetus leida endale võrdväärset partnerit, elukaaslast. Teda vaevas kartus elusalt maetud saada. Ta oli haavatav ja labiilne. Ometi sümboliseeris dünamiidi-kuningas paljudele kaasaegsetele surma ja õudust. Nobeli toonaste kirjade kaudu avanevad veel mitmedki suurmehe ootamatud tahud.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Alates 1460. aastast kaunistas kunstnik Andrea Mantegna nelikümmend kuus aastat üht tuba Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Selle pika ajaga selgus mõndagi elust ja surmast, armastusest ja abielust, intriigidest ja ustavusest. Maal kajastas kogu tollast maailmapilti.

Raamat Marilyn Monroe ja Arthur Milleri abielust.

“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et suudan tema läbi Marilynist eemalduda,” tõdes Norma Jeane alias Marilyn Monroe.

Rokokooajastu võrgutav pealispind varjab salakavalust ja viha Taani kuningakojas. Mathilde leib oma vaimuhaige abikaasa Christian VII ihuarstis armastuse ja reformitaotluste toetaja. Aga aeg ei ole küps…

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Wilhelm Dietl, üks juhtivaid Saksa salateenistuse eksperte, on paljude aastate jooksul kohtunud nii endiste kui ka veel tegutsevate, kuulsate ja avalikkusele alles tundmatute naisspioonidega ning lasknud neil jutustada oma elust.
Tema kokkuvõte kõlab: olgu instinkti, kavaluse või kapitaalsete teadmiste abiga, kuid naissoost salaagendid saavutavad ikka oma eesmärgi, ja tänapäeval veel rohkem kui kunagi varem.
Pikka aega kasutati neid üksnes seksipüünistena, peibutuslindudena armutus spionaaziäris. Seejuures on aga Jane Bondid olnud ikka ja jälle meessoost kolleegidest edukamad.
Autor laseb lugejal heita pilgu tarkade naiste suuremalt jaolt varjatud maailma sellistes legendaarsetes salateenistustes nagu CIA, MI5, KGB, Mossad, BND ja MfS – need on jutustused piiritust triumfist ja isiklikest lüüasaamistest, kibedast armastusest ja alatust reetmisest.
Wilhelm Dietl (snd 1955) juhtis aastail 1982-1993 Bundesnachrichtendiensti informaatoreid Lähis- ja Kesk-Idas. Viimase 25 aasta jooksul on ta tegutsenud ajakirjanikuna Sterni, Spiegeli ja Focuse juures, samuti Esseni Terrorismiuurimise ja Julgeolekupoliitika Instituudi asedirektorina.
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid terrorismi ja salateenistuste kohta.

Sisukord:

• Eessõna Jane Bond - maakuulaja nähtamatul rindejoonel
• Dominique Guillaume Saatanlik operatsioon
• Stella Rimington Koduperenaisest superspioon
• Melissa Boyle Mahle Rahupoliitika hõng
• Marita Lorenz Elu kuristiku serval
• Violetta Seina KGB mesilõks
• Aliza Magen Elu Mossadis
• Erika Maria Chambers Kättemaks Iisraeli sportlaste eest
• Gabriele Gast See, kes tantsis Wolfiga
• Romeo-ja-Julia-printsiip
• Margret Höke Agendiks armastusest
• Ulla Kirmsse Salakuulaja
• Martha Hille Kaadriülem
• Claudia Schmid Telefonikõnest piisab

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid

Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. "Surmameri" on esimene ammendav kirjeldus neist Rootsi läheduses toimunud ja Rootsi uuema ajalooga seotud sündmustest. Tuginetud on arhiiviallikatele ja ametlikele aruannetele, eriti aga laevahukkudest lausa imekombel pääsenud inimeste erakordselt dramaatilistele jutustustele.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Tuntud Rootsi kaasaegse kirjaniku, H. Chr. Anderseni preemia laureaadi Astrid Lindgreni jutustuses "Vennad Lõvisüdamed" kujutab autor haaravalt vendade Jonathani ja Karli põnevaid seiklusi ning võitlust headuse ja õigluse eest.

Jutustuses "Röövlitütar Ronja" on juttu röövel Mattise tütre Ronja elust röövlilossis. Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elada rahus koos sõbra Birkiga.

Tegemist on Mehhiko teise keisririigi hukuga seotud dramaatiliste sündmuste autentse vahendusega. Ajalooprofessor Konrad Ratz on tegelnud keiser Maximiliani ja tema ajastuga juba kakskümmend aastat ja avaldanud mitmeid uurimisi. Käesolev raamat põhineb Maximiliani erasekretäri, José Luis Blasio mälestustel aastaist 1864-1867. Konrad Ratz on need kokku pannud, lühendanud ja trükikõlblikuks seadnud originaalväljaande järgi, mis ilmus 1905.

F. Scott Fitzgerald ja Zelda Sayre – eakaaslased pidasid neid dzässiajastu unelmate paariks. Mõlemad andekad, ilusad ja elujanused, uskusid nad ka ise, et suudavad teostada ameerikate unelmat rikkusest, kuulsusest ja seltskondlikust edukusest. Ent liialdused, alkoholisõltuvus ja psüühiline kokkuvarisemine tegid hetkelisele säravale tõusule lõpu. Nende ande ja temperamendi, soovide ja võimaluste vaheline konflikt viis katastroofini. Kirjandusest sai nende võistlevate ambitsioonide lahinguväli. Kirglikust seotusest hoolimata kaugenesid nad teineteisest aina enam. F. Scott Fitzgerald suri 44-aastaselt. Zelda elas – peamiselt psühhiaatrite järelvalve all – temast kaheksa aastat kauem. Alles ravialusena söendas ta kirja panna oma ainsa romaani "Save me the Waltz" – "Kas ma tohin teid valsile paluda?"