Tooted

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Nobeli preemiad on maailmas jätkuvalt kuulsaimad. Neid antakse saavutuste eest, millest on inimkonnale kõige enam tulu. Alfred Nobeli elu oli materiaalselt piisavalt kindlustatud, et nautida kõiki hüvesid. Teda tunnustati teenitult, pärjati mitmete tiitlitega, tema kuulsus levis kogu maailmas juba ta eluajal. Aga Nobeli saatis geniaalse inimese üksildus ja võimetus leida endale võrdväärset partnerit, elukaaslast. Teda vaevas kartus elusalt maetud saada. Ta oli haavatav ja labiilne. Ometi sümboliseeris dünamiidi-kuningas paljudele kaasaegsetele surma ja õudust. Nobeli toonaste kirjade kaudu avanevad veel mitmedki suurmehe ootamatud tahud.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Alates 1460. aastast kaunistas kunstnik Andrea Mantegna nelikümmend kuus aastat üht tuba Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Selle pika ajaga selgus mõndagi elust ja surmast, armastusest ja abielust, intriigidest ja ustavusest. Maal kajastas kogu tollast maailmapilti.

Raamat Marilyn Monroe ja Arthur Milleri abielust.

“Ma ihkan seda naist meeleheitlikult,” tõdes Arthur Miller pärast oma esimest kohtumist Marilyn Monroega. Viimane annab talle mõista, et tunded on vastastikused. Aastal 1956 saavad Ameerika kuulsaimast näitekirjanikust ja Hollywoodi tähest mees ja naine. Abielu algas suurimate lootustega. Neli ja pool aastat hiljem oli see otsas. “Olen eluaeg mänginud Marilyn Monroed… Milleriga abielludes kujutlesin, et suudan tema läbi Marilynist eemalduda,” tõdes Norma Jeane alias Marilyn Monroe.

Rokokooajastu võrgutav pealispind varjab salakavalust ja viha Taani kuningakojas. Mathilde leib oma vaimuhaige abikaasa Christian VII ihuarstis armastuse ja reformitaotluste toetaja. Aga aeg ei ole küps…

Wilhelm Dietl, üks juhtivaid Saksa salateenistuse eksperte, on paljude aastate jooksul kohtunud nii endiste kui ka veel tegutsevate, kuulsate ja avalikkusele alles tundmatute naisspioonidega ning lasknud neil jutustada oma elust.
Tema kokkuvõte kõlab: olgu instinkti, kavaluse või kapitaalsete teadmiste abiga, kuid naissoost salaagendid saavutavad ikka oma eesmärgi, ja tänapäeval veel rohkem kui kunagi varem.
Pikka aega kasutati neid üksnes seksipüünistena, peibutuslindudena armutus spionaaziäris. Seejuures on aga Jane Bondid olnud ikka ja jälle meessoost kolleegidest edukamad.
Autor laseb lugejal heita pilgu tarkade naiste suuremalt jaolt varjatud maailma sellistes legendaarsetes salateenistustes nagu CIA, MI5, KGB, Mossad, BND ja MfS – need on jutustused piiritust triumfist ja isiklikest lüüasaamistest, kibedast armastusest ja alatust reetmisest.
Wilhelm Dietl (snd 1955) juhtis aastail 1982-1993 Bundesnachrichtendiensti informaatoreid Lähis- ja Kesk-Idas. Viimase 25 aasta jooksul on ta tegutsenud ajakirjanikuna Sterni, Spiegeli ja Focuse juures, samuti Esseni Terrorismiuurimise ja Julgeolekupoliitika Instituudi asedirektorina.
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid terrorismi ja salateenistuste kohta.

Sisukord:

• Eessõna Jane Bond - maakuulaja nähtamatul rindejoonel
• Dominique Guillaume Saatanlik operatsioon
• Stella Rimington Koduperenaisest superspioon
• Melissa Boyle Mahle Rahupoliitika hõng
• Marita Lorenz Elu kuristiku serval
• Violetta Seina KGB mesilõks
• Aliza Magen Elu Mossadis
• Erika Maria Chambers Kättemaks Iisraeli sportlaste eest
• Gabriele Gast See, kes tantsis Wolfiga
• Romeo-ja-Julia-printsiip
• Margret Höke Agendiks armastusest
• Ulla Kirmsse Salakuulaja
• Martha Hille Kaadriülem
• Claudia Schmid Telefonikõnest piisab

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Eelmise sajandi algul kirjutas Selma Lagerlöf ühe oma väärtuslikumaid teoseid, muinasjutufantastikaga käsitletud reisiloo «Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi». Raamat oli tellitud autorilt kui endiselt õpetajalt kooli tarviduste jaoks. Teda paluti kirjutada lastepärane Rootsi maateaduse lugemik, mis teenindaks kodumaa tundmaõppimist kooli algklassides. Tulemused ületasid aga kavatsused, sest teosest on saanud mitte ainult üks rahvalikemaid rootsi noorsooraamatuid, vaid see on saavutanud haruldaselt menuka vastuvõtu sellisena ka välismaal. Raamat on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde.

Eelmise sajandi algul kirjutas Selma Lagerlöf ühe oma väärtuslikumaid teoseid, muinasjutufantastikaga käsitletud reisiloo "Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi". Raamat oli tellitud autorilt kui endiselt õpetajalt kooli tarviduste jaoks. Teda paluti kirjutada lastepärane Rootsi maateaduse lugemik, mis teenindaks kodumaa tundmaõppimist kooli algklassides. Tulemused ületasid aga kavatsused, sest teosest on saanud mitte ainult üks rahvalikemaid rootsi noorsooraamatuid, vaid see on saavutanud haruldaselt menuka vastuvõtu sellisena ka välismaal. Raamat on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Liialduseta võib öelda, et pole rootslast, kes ei tunneks lugu pöialpoisiks nõiutud Nilsist, kelle kuju on innustanud lugejaid nooruses ja ka täiskasvanult on jäänud südamelähedaseks, sest väikeses seiklejas on jäädvustatud midagi igaühe nooruselamustest.

Kes oli Parvus? Ta oli revolutsiooni hall kardinal. Temata poleks Lenin sõja ajal saanud Saksamaa kaudu Venemaale tagasi pöörduda, et võimu haarata. Tema eeltööta poleks ülima tõenäosusega toimunud kommunismi levimist üle Ida-Euroopa ja poole maakera, mille tagajärjed on tänini nähtavad, ning polnuks ka neid 100 miljonit ohvrit, mis see nõudis. Me jälgime Parvuse alias Helphandi erutavat elukäiku alates Venemaast läbi Sveitsi ja Saksamaa tagasi Balkanile ning lõpuks Skandinaaviasse, elame kaasa ta tõusudele ja langustele, vanglatele, rikkusele ja võimule.

Otfried Preussler on üks tuntumaid saksa lastekirjanikke tänapäeval. Ta raamatud on kõik omamoodi muinasjutud, milles kummatigi palju kaasaegse reaalsusega haakuvat. Preussleri muinasjutumaailma on tugevasti aidanud kujundada tema sünnikodu Sudeedimaa muistendite õhustik – see on nimelt see paikkond Euroopas, kus läbi sajandite on laialt liikunud rahvajutud küll nõiduse õpilastest kuradiveskites, küll seitsmenurkset õnnekivi otsivaist mäekaevureist.Preussler on Saksamaal väga populaarne. Tema vahest kõige levinum raamat röövel Hotzenplotzist on saksa keeles ületanud juba miljonilise trükiarvu. Eesti keeles on Preussleri teostest seni ilmunud "Väike nõid" (1975, 1979) ja "Krabat" (1982).Kolm raamatut röövel Hotzenplotzist tuginevad saksa rahvateatri sajandipikkusele Kasperli-näitemängude traditsioonile. Pika nina ja punase ludumütsiga ninatark Kasperl, alati lahutamatult paaris oma sõbra, roheliste traksipükste ja rohelise kaabuga Seppeliga on see tüüptegelane, kes alalõpmata satub ootamatuisse raskustesse ja neist alati suure leidlikkusega välja rabeleb, seades muu hulgas jalule ka tõde ja õiglust.Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab õige erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber.Vladimir Beekman

Röövel Hotzenplotz on tagasi! Vanaema, Kasperl, Seppel ja vahtmeister Dimpfelmoser on hirmul. Tõeline ehmatus saabub siis, kui Hotzenplotz teatab kavatsusest oma röövlikaabu varna riputada ja korralikuks hakata. Aga millised on seitsme noa ja piprapüstoli omaniku tegelikud plaanid

Sekeldused kurikuulsa röövel Hotzenplotziga jätkuvad. Teeseldes pimesoolenihestust ja kavaldades üle Dimpfelmoseri, põgeneb röövel pritsimajast vangistusest, seljas ülemvahtmeistrilt varastatud munder. Hotzenplotz röövib vanaema ja nõuab tema eest lunaraha. Kasperl, Seppel ja ülemvahtmeister Dimpfelmoser on kimbatuses. Mida nad peaksid tegema? Selgeltnägija proua Schlotterbecki ja krokodilliks nõiutud mägrakoer Wasti abiga õnnestub õiglus taas jalule seada. Röövel Hotzenplotzi lood kuuluvad koos „Krabati“ ja „Väikese nõiaga“ rahvusvaheliselt tuntud saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri untuimate teoste hulka. Hoidke alt - seitse nuga ja piprapüstol!

Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. "Surmameri" on esimene ammendav kirjeldus neist Rootsi läheduses toimunud ja Rootsi uuema ajalooga seotud sündmustest. Tuginetud on arhiiviallikatele ja ametlikele aruannetele, eriti aga laevahukkudest lausa imekombel pääsenud inimeste erakordselt dramaatilistele jutustustele.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Bror Blixeni saatuseks oli saada tuntuks mehena, kes oli abielus maailmakuulsa kirjaniku, ekstsentrilise Karen Blixeniga, mehena, kes pettis oma naist ja nakatas ta süüfilisse. Mõlemad olid põhjamaise väikekodanliku alalhoidlikkuse taustal mustad lambad, mõlemad unistasid avaramast maailmast – ning siis avanes võimalus kolida Aafrikasse. Bror Blixen äpardus küll farmerina, kuid oli seda edukam küti ja naistemehena. Ta oli karismaatiline ja mitmepalgeline isiksus, ühtaegu hooletu ja hoolitsev, ustav ja reetlik. Eluaeg jäi ta kellegi varju – algul oli selleks kaksikvend Hans, siis abikaasa Karen ning lõpuks naise armuke Denys Finch-Hatton. Ainult Aafrika kõnnumaadel, kaugel ärielu nurjumistest ning armastuse kohustustest leidis ta tee iseenda juurde.

Viplala on tilluke mehike. kes oskab võluda. Ta ise nimetab seda tinistamiseks. Selle juures tuleb tal nii mõnigi kord ette pahandusi. Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, aga lõpuks elavad nad kaasa tervele hulgale põnevaile ja naljakaile seiklustele.

Viplala on tilluke mehike, kes oskab võluda - ise nimetab ta seda tinistamiseks. Aga kuna Viplala alles õpib tinistama, tuleb tal seda tehes nii mõnigi kord ette pahandusi. Tema sõbrad Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, kuid lõpuks satuvad nad ikkagi koos Viplalaga hirmnaljakatesse ja põnevatesse seiklustesse.

F. Scott Fitzgerald ja Zelda Sayre – eakaaslased pidasid neid dzässiajastu unelmate paariks. Mõlemad andekad, ilusad ja elujanused, uskusid nad ka ise, et suudavad teostada ameerikate unelmat rikkusest, kuulsusest ja seltskondlikust edukusest. Ent liialdused, alkoholisõltuvus ja psüühiline kokkuvarisemine tegid hetkelisele säravale tõusule lõpu. Nende ande ja temperamendi, soovide ja võimaluste vaheline konflikt viis katastroofini. Kirjandusest sai nende võistlevate ambitsioonide lahinguväli. Kirglikust seotusest hoolimata kaugenesid nad teineteisest aina enam. F. Scott Fitzgerald suri 44-aastaselt. Zelda elas – peamiselt psühhiaatrite järelvalve all – temast kaheksa aastat kauem. Alles ravialusena söendas ta kirja panna oma ainsa romaani "Save me the Waltz" – "Kas ma tohin teid valsile paluda?"