Tooted

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

 

Raske, verine Moskva lahing, ehkki vähem tuntud kui Stalingradi ja Kurski lahingud, muutis II maailmasõja käiku. Käesolev teos käsitleb valdkondi eesliinil, kohtumisi Stalini ja tema kindralite ning Hitleri ja tema kindralite vahel, sõjaaegset rahvusvahelist diplomaatiat. Toetudes uurijatele hiljuti kättesaadavaks muutunud paljastavatele dokumentidele ja ellujäänute dramaatilistele jutustustele, annab Nagorski oma raamatuga sellele kangelaslikule lahingule väärilise koha.

Õppematerjal "Alguses on Sõna" on mõeldud piiblitundide läbiviimiseks väikerühmadele. Õppe tunnid põhinevad Ameerika evangeelse luterliku kiriku ettevalmistatud ja 1977. a. kasutusele võetud "Word of Witness" programmil, mida kasutatakse evangeelsetes luterlikes kirikutes ka Rootsis ja Saksamaal. Eesti keelde on materjal tõlgitud Kari Latvuse koostatud raamatust "Sanasta Elämä". Õppetundide toimetamise ja kasutusele võtmise eest vastutab Suomen kirkon Seurakuntatoiminnan keskusliitto koos kristliku õppekeskusega. Eestis on vastavat koolitust korraldatud EELK usuteaduse Instituudi pedagoogilise osakonna baasil.

Müürilillekesest maailma võimsaimaks naiseks. Miks saavutab Angela Merkel alati seda, mida ta tahab? Hajo Scumacher selgitab, kuidas töötab Merkeli süsteem. Ta analüüsib oma võimu tunnetava poliitiku strateegiaid, sihte ja edu saladusi. Angela Merkel ei saanud juhuslikult esimeseks Saksamaa naiskantsleriks ja kindlasti on temalt ka edaspidi oodata üllatusi.

Ajalooline romaan "Avignon" annab laiahaardelise ja sügava pildi keskaegsest Euroopast. 1346. aastal oli Avignon õitsev ja edenev linn. Oma sõbralikkuse sallivuse ja jõukuse poolest tuntud Avignoni valitseb paavst Clement VI. Seal eraldatud maa-alal elavate juutide elu oli tihedalt seotud kristlaste eluga ning pinged linnas mõjutasid mõlemat kogukonda. Musta surma - katku saabudes kisti aga kõik selle kunagi nii jõuka linna elanikud meeleheitlikku võitlusse ellujäämise nimel.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

See raamat on Eesti esimese iseseisvusaja politseist.
Rahvasuus räägitakse temast tänapäeval lausa legende. Kas neil juttudel ka tõepõhi all on? Seda otsustagu lugeja ise.
Raamat on kirjutatud ajaloodokumentide põhjal ja illustreeritud fotodega.

Olavi Noroneni arutleb "Eluraamatus" elu erinevate ilmingute ja nende algupära üle jahmatava panevast vaatenurgast. Kui traditsioonilise teraapia meetodid pakuvad sageli vaid karkusid, siis Noronen õpetab kõndima...Sündimine on inimese elu kõige vapustavam kogemus. "Eluraamatus" käsitletakse muuhulgas ka seda, kuidas emaüsas viibimise ja sündimise ajal kogetu uuesti läbielamine võib sageli aidata inimesel raskustest ja ängistusest pääseda. Meie kõigi sisemuses on valu, mille teadvustamise eest me mitmel eri viisil üritame põgeneda ja mille algupära võib peituda just nimelt sünnikogemuses. "Eluraamat" on väärtuslik ja oma ajast ees olev teos kõigile neile, kes tunnevad huvi inimese heaolu vastu. Aeg on küps uut tüüpi teraapia jaoks, kus patsiente nimetatakse klientideks ja kus inimesi aidatakse turvaliselt oma hirmu, masenduse, ahistatuse ja raevuga kohtuda - selle asemel et neid tundeid ravimitega lämmatada.

Gustav Suitsu, meie moodsa luule looja ja kirjandusteadusele põhjapanija sünnist möödus 1963. aastal 80 aastat. Noore Suitsu huvitavast ning käänakulisest eluteest pole üldsusel seni kuigi palju andmeid. Käesolevas teoses annab omaaegne Tartu ülikooli soome keele lektor proua Aino Suits uutest andmetest tulvil ülevaate noorest Suitsust mälestuste, päevikumärkmete ja paljude kirjade järgi. Luuletaja seesmise arengu ja ta kujunemise jälgimine ulatub meile võtme mitte ainult Suitsu hilisema kuju ja ta luule, vaid ka kogu ajajärgu mõistmiseks.

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

Venemaa legendaarsest valitsejannast Katariina II-st rääkiv raamat, mis keskendub tema kirglikule eraelule, favoriitide edutamisele ja tagandamisele ning tema rollile Venemaa lähendamisel Lääne-Euroopale, eriti vaimsuse ja kultuuri valdkonnas.

Kolmas Koduraamat lõpetab selle sarja, mis on loodud inimestele, kes kodu loomisel soovivad näha kaugemale ja sügavamale, kui "omapärane" või "trendikas" kujundus inimesele elukeskkonna näol pakkuda suudab. Koduraamatud ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid kuna siin saavad sõna ainult absoluutsed asjatundjad, siis väärib pea iga rida kõigis kolmes raamatus lugemist. Kuigi uued paremad materjalid ja seadmed üllatavad meid iga aastaga üha enam, on Koduraamatute sari disainitud kauamängivana. Need põhimõtted, mida siin pakuvad välja arhitektid, sisearhitektid, insenerid ja materjalide asjatundjad, ei aegu.

Helve Poska on 1925. aastal Haapsalus sündinud ja 2020. a. Stockholmis surnud eesti poetess, kes on kooliteed käinud Haapsalus, Tallinnas ja Rootsis. 1944. aastal abiellus ta jur. kand. Jüri Poskaga. Helve Poska valdas sonetipärja kirjutamise harukordset kunsti, mille näiteid võib leida kõigis ta luulekogudes, kuid parimad on kogus "Elutahud". Käesolevas kogumikus on ka tema luulele viisistatud laulude noote. Tema sulest on ilmunud 4 luulekogu. Helve Poska oli Eesti Kirjanike Liidu liige.

14. juunil Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis kohtupinki palju süütuid inimesi. Kuidas toimusid ülekuulamised, mida vangistatud inimestele süüks pandi ja milliste meetoditega saavutati vajalikud allkirjad ülekuulamisprotokollidele, sellest saabki teada käesolevast dokumentaaljutustusest.

Tuhandeid aastaid tagasi juhtisid elu arengut Maal ebatavalised olendid, kes panid aluse inimkonna eksistentsile sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval tunneme. Nende kõikvõimsate ja kõiketeadvate olendite vaim ilmneb salapärastes Stonehenge’i monoliitides ning kummalistes, kuid ülimalt tähenduslikes kontsentrilistes kiviringides Golani kõrgendikul – mõlemad eeldasid sügavaid astronoomiaalaseid teadmisi. Õpetades inimest taevasse vaatama, pärandasid nad meile kosmilise koodi. See raamat on hoolsa uurimustöö tulemus, mis käsitleb inimese loomist ja selle põhjusi ning sedastab, et inimkonnale on määratud elada halastamatu ettemääratuse ja tujuka saatuse meelevallas.

Zecharia Sitchin söandab tuua muistsete, isegi piiblist vanemate sumeri tekstide sügavusest päevavalgele prohvetluse olemuse ja ajaloolised tõed, mis on kaua olnud umbusu ja vääritimõistmise varjus – koodi, mida kasutasid meie liigi loomiseks tähtedelt tulnud geniaalsed olendid.

 

Desmond Bagley (1923-1983) on inglise kirjanik, kelle sulest on ilmunud arvukalt põnevusromaane. "Kuldkiil" oli Desmond Bagley esimene romaan, mis ilmus 1963. a. ja muutus kohe bestselleriks. Romaani tegevus keerleb ümber Mussolini kulla, mis väidetavasti läinud sõja lõpus kaduma. Peategelane Peter Halloran tutvub Walkeriga - ühega kahest mehest, kes teab kulla asukohta. Nende ühine ind kuld Itaaliast ära tuua vaibub, kui nad loevad 16 itaallase hukkamisest, keda arvati olevat seotud kulla kadumisega. Pärast naise surma kaob Peteri elust sisu ja ta otsib seda seikluses. Koos Walkeri ja Coertzega otsustataksegi neli tonni kulda ära tuua.

"Eesti ajalookirjanduses puudub seni terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke).

"Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis"... Võib küsida, mida oskas üks tudeng - olgu ta pealegi samas juba ka õpetaja, õppejõud, koolijuht - oma aja erilisusest ikka tähele panna. Elas ta ju lihtsalt selles pulbitsevas ja vastuolulises suurte ootuste ajas, taipamata suuremat sellest, kuidas kõik aegade teisenedes muutub ja tagasivaates paistma hakkab. Ometi pidi ta midagi ka mõistma. Eeskätt muidugi oma vahetust ümbrusest, Tartu vaimust lähtuvalt. Olgu selleks siis Tartu muutumine semiootika ja sotsioloogia arvestatavaks keskuseks, Kääriku spordibaasi kujunemine vabamõtlejate omapäraseks oaasiks, Vanemuise teatri kui omanäolise kombinaat-teatri väljakujunemine, Tartu kunstnike hetkeline jõuline esiletõus jne. Rääkimata sündmustest, mis selle kuldse sära kustutasid."

Ajaloodoktor Feliks Kinkar vaatleb oma raamatus 20. sajandi alguses loodud ja kuni Esimese maailmasõjani edukalt arenenud baltisaksa haridusseltside tegevust Eesti alal.

Uurimusest selgub nende seltside järjekindel töö ja silmapaistvalt head tulemused emakeelse kultuuri ja hariduse edendamisel, vaatamata üha tugevnevale venestamispoliitikale. Edu eelduseks oli kõigi saksa ühiskonnakihtide, nii lihtinimeste, haritlaste, vaimulike kui ka aadlike aktiivne osavõtt selles liikumises.

Kuigi tihedam koostöö eestlaste ja sakslaste vahel sellel alal puudus, aitas saksa seltside tegevus ka eestlastel võidelda ähvardava venestamispoliitika vastu ning oli eeskujuks analoogiliste eesti haridus- ja kultuuriseltside loomisel. Vaadeldud seltsid olid see alus, millest kasvas välja Eesti Vabariigis kuni 1939. aastani edukalt tegutsenud saksa vähemusrahvuse kultuuriautonoomia.

Delors’i „Memuaarid“ annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors’i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas’ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors Euroopa Parlamenti ning temast sai Mitterrand’i valitsuse rahandusminister. Seejärel pühendas ta end Euroopale, olles kümme aastat Euroopa Komisjoni president. Veerandsada aastat pärast Monnet’d, Schumani ja Spaaki kuulus Delors Euroopa järgmises põlvkonnas majandus-, raha- ja poliitilise liidu eest võitlejate hulka. Ühisraha euro seisukohast olid Schmidt ja Giscard teerajajad, Kohl ja Mitterrand patroonid ning Delors ämmaemand. Ajalugu kirjapanduna ühe selle peamise tegija poolt. Eessõna on kirjutatud koostöös kirjaniku ja ajakirjaniku Jean-Louis Arnaud’ga.

Raamatus vaadeldakse põhimõtteid, mis määrasid Kristuse tegutsemise mis tahes olukorras. Tema eeskuju järgimine võib aidata neid, keda Jumal su ellu saadab. Robert E. Coleman on Illinoisis asuva Deerfieldi Trinity Evangelical Divinity Schooli misjoni ja evangelisatsiooni osakonna juhataja ning maailmamisjoni ja evangelisatsiooni kooli direktor. Robert Coleman on tuntud konverentside kõnelejana. Tema teenimise keskmes on evangelism ja jüngerlus kui elustiil, neid propageerib ta ka teoloogilise hariduse andmise juures. Tema raamatud on ilmunud üheksakümnes keeles ning üksnes ingliskeelsete väljaannete tiraazh lähemeb 5 miljonile.

Apologeetiline raamat, mis vastab küsimustele nagu: kas Jumal on olemas, kas teadus ja Pühakiri on vastuolus, kas imed on võimalikud jne.

Poliitikas armastatakse sageli rääkida pendlist, mis kõigub vasakpoolsete ja parempoolsete ideoloogiate vahel. Käesoleva raamatu koostajad ning autorid on seda meelt, et liberalismi loomulikuks vastukaaluks on konservatism ning kui liberalismi kohati utopismini küündiv uuendusmeelsus ühiskonna tasakaalustatud toimimist halvama kipub, on aeg pöördeks teise suunda.

Raamatus kirjeldatakse 27 Saksa sõjamehe elu ja tegusid, kes pälvisid Teises maailmasõjas vapruse eest kõrgeima autasu – Raudristi Rüütliristi tammelehtede, mõõkade ja briljantidega.

Kaks romaanivõistlust (1994, 1998) võitnud ja 2000. aasta Eduard Vilde kirjanduspreemia pälvinud autori üheksanda romaani ("Kirjailm kastepiisas", 2017) viimistlemise ajal andsid kirjandussõbrad 3. augusti 2016 Postimehe leinakuulutuste rubriigis üllatuslikult mõista ("Mälestame … laureaati …"), et sulemees on juba manalateele lahkunud. Eksitus mõjus täie tervise juures autorile meeltülendavalt – lõpetanud vaimustusega käsiloleva romaani, inspireeriti teda äkki süvenema Stephen Hawkingi töödesse, küsimustesse Kõige algusest ja Jumala olemasolust või olematusest. Romaan kujutab kolme pensionieas sõbra rännakuid Eestimaal. Üks neist on füüsikateoreetik, teine teoloog, kolmas bioloog. Nähakse palju kummalist "nagu taevas, nõnda ka maa peal" ning vahetatakse hulgaliselt teadmisi ja mõtteid. Dialoogides on kasutatud – sageli üsna meelevaldselt ehk pehmemalt öeldes mänguliselt – ohtralt detaile, tsitaate ja parafraase eesti keeles kirjutatud või eesti keelde tõlgitud asjasse puutuvast kirjavarast.

"Helista vanaemale, kui midagi peaks juhtuma ja sul on abi vaja," ütles ema Carey´le enne lahkumist.

Kui Carey Tildri-nimelise hobusega minema hakkab, ütleb ta Hannah´le, et see võiks ka kaasa tulla, kuid Hannah vihkab ratsasõitu. Kohemaid on maamaja täis Hannah salapäraseid tuttavaid. Varsti kasutavad Hannah ja ta sõber ära terviseprobleemi, mis on vaevanud Carey´t sellest ajast saadik, kui ta meningiiti põdes. Siis kaob Carey´ mobiil - tema eluliselt tähtis ühendusliin. Hirm nahas, lahkub ta koos hobuse Tildri ja kolli Tinaga saarelt ning asub teele oma vanaema juurde.

Lugu Carey´ pikast ja sageli ohtlikust teekonnast koos oma kahe armsa ja alatihti saamatu loomaga, üllatava lõpuga lugu reetlikkusest ja tagaajamisest.

Raamatu autor Jānis Lejiņš rõhutab oma romaanis üht põhilist mõtet: see, mis juhtus 12.–13. sajandil Läänemeremaades, ei olnud paljalt mõne suure rahva kuri soov mõnda teist väiksemat alla heita; asi oli juurdepääsus kaubateedele

Raamatus saavad kokku teadus- ja elulugu ning haaravate avastusretkede kirjeldus. Autor maalib portree norra teadlasest Kristian Birkelandist, kirglikust geniaalsest vaimust, kes terve elu uuris valgusmänguliste virmaliste tekkepõhjusi. Ta jõudis välja maailma kahte äärmuslikku piirkonda: Põhja-Norra kõlekülmadele lumistele mäetippudele ja Aafrika kuumadele kõrbealadele, kus esineb põhjavalguse kahvatum sugulane sodiaagivalgus. Ülimalt köitev lugu, mis hoiab lugejahuvi ja ka harib sedamööda, kuidas jutustus areneb.

Raamat püüab olla abivahendiks orienteerumisel käsimüügiravimite rohkes hulgas. See ei ole iseravimise õpik, vaid teatmik ravimite kohta, mis on apteekides müügil ilma arsti retseptita. Vajadusel on ka apteekrid lahkelt nõus nende ravimite kohta põhjalikumaid selgitusi andma. Igaüks, kes kasutab mingit ravimit, peab teadma selle nimetust ja kasutatavat kogust. Ravimi manustamisel peab arvestama, et see hakkab toimima teatud aja möödumisel. Et anda objektiivne hinnang ravimi toimimise või mittetoimimise kohta, on vaja teada eelnimetatud ajavahemikku. Samuti on vajalik ravimi efektiivse doosi teadmine, et vältida asjatut liigtarvitamist.

Henrik Liljegren, kes põgenes Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestist põgenikuna Rootsi, on tegutsenud diplomaadina Stockholmis, Lääne-Berliinis, Tokyos ja Pariisis, julgeolekupoliitika eksperdina Rootsi välisministeeriumis, tõlkinud Heinrich Bölli ja kirjutanud kõnesid Olof Palmele; on olnud Rootsi suursaadik Ankaras, Ida-Berliinis, Brüsselis ja Washingtonis.

Ta oli rohkem kui kaunis - ta oli lausa võrratu. Emily Lyonina sündinud leedi Hamiltoni pilgus oli taevasina ning huultel tuleleegid. Väikeses Walesi ja Iiri mere vahele kiilutud külas 26. aprillil 1765. aastal ilmavalgust näinud laps kasvas üles äärmiselt vaestes oludes. Sepaametit pidanud isa suri kaks kuud pärast tütre sündi. Ema Mary ei osanud lugeda ega kirjutada.

Väikesele Emilyle, keda kutsuti Emmaks, sai ometi osaks erakordne saatus. Iseendalegi üllatuseks tõusis ta Londoni seltskonnaredelil üha kõrgemale positsioonile ning abiellus lõpuks lord William Hamiltoniga, kes oli Tema Majesteedi Kuninganna saadik Napoli Kuningriigis. Mees oli Emilyst kolmkümmend viis aastat vanem ning temasse meeletult armunud.

Tänu lordile tegi maatüdrukust saadikuprouaks saanud Emma tutvust kirjandus-, kunsti- ja muusikamaailma ning poliitika telgitagustega. Abikaasa õhutusel avastas ta endas lauluande ning erakordsed miimivõimed. Ühel 1793. aasta sügishommikul saabus Napoli reidile laev Agamemnon, pardal noor kapten Horatio Nelson. Mees oli kolmekümne viie aastane ning juba kuus ja pool aastat abielus. Noore saadikuproua ja tulevase admirali vahel tärkas kirg, mis väärib legendi...

Clemens Kuby (1947) on filmirežissöör ja aimeraamatute autor, kelle tööd on korduvalt ära märgitud – s.h ka filmid "Das Alte Ladakh" ja "Living Buddha". Imed sünnivad meis endis, mistõttu kogeme uusi dimensioone, kui oleme avatud teisiti mõtlemisele ja teistmoodi käsitlustele ning usaldame ka enesetervendusjõudu. See teedrajav raamat annab igaühele alused tegelemiseks enesetervendamisega.

"Minu nimi on Charlene Boher ja ma olen üheksateistkümneaastane. Varsti saab juba kaks aastat, kui ma siin hallitan, oodates iga päeva möödumist, lõppu. Vaevalt lapsepõlvest välja astunud, sain ma hakkama parandamatu teoga." Charlene Boher jutustab oma lugu vanglakaristust kandes. Kõik algas üsna tavaliselt - kahe teismelise tüdruku, Charlene'i ja Sarah' sõprusest...

"Mulle näib, et tänapäeva suurim ajadus on laiahaardelisem nägemus Jeesusest Kristusest. Peame nägema teda kui isikut, kelles üksinda elab kogu Jumala täius. Ainult tema läbi võime kogeda täiuslikku elu. Piibel on otsekui prisma, kus Jeesuse Kristuse valgus muutub paljudeks kauniteks värvideks. Piibel on portree Jeesusest Kristusest." Käesolev raamat aitab meil seda portreed selgemalt näha. John Stott vaatleb Piibli kultuurilist, sotsiaalset, geograafilist ja ajaloolist tausta. Ta esitab kokkuvõtlikult Piibli loo ja selgitab selle sõnumit. Tema eesmärk on, et me mõistaksime Piiblit paremini, rakendaksime selle õpetust täiuslikumalt ellu ja kasvaksime niisugusteks inimesteks nagu Jumal meid näha tahab.

Selles raamatus jutustab üks vanaisa oma kogemustest üheteistkümne lapselapsega, kuidas ta õpetas neid tegema asju „vanaisade moodi".

Näiteks viisakat käitumist, enda ja teiste austamist, lihtsate toitude valmistamist, rõivaste ja jalatsite korrashoidu, armastust looduse ja aiatöö vastu, suhtlemist sõpradega, esmaabi andmist, lõbusaid vanaaegseid mänge ja veel palju muud.

Tegemist on Mehhiko teise keisririigi hukuga seotud dramaatiliste sündmuste autentse vahendusega. Ajalooprofessor Konrad Ratz on tegelnud keiser Maximiliani ja tema ajastuga juba kakskümmend aastat ja avaldanud mitmeid uurimisi. Käesolev raamat põhineb Maximiliani erasekretäri, José Luis Blasio mälestustel aastaist 1864-1867. Konrad Ratz on need kokku pannud, lühendanud ja trükikõlblikuks seadnud originaalväljaande järgi, mis ilmus 1905.

Sinu käes on VÕLURAAMAT seitsme toreda muinasjutuga võluritest, printsessidest, kuningatest, huntidest ja paljudest teistest põnevatest tegelastest. Ja mis eriti tore – kõik need lood on kirjutanud samasugused poisid ja tüdrukud nagu Sina. 2011. a. sügistalvel saatsid paljud Eestimaa lapsed ja täiskasvanud Rakvere Teatri Tuhkatriinule suure hulga päris ise välja mõeldud muinasjutte. Kõiki neid peaaegu neljasada lugu saab lugeda Rakvere Teatri koduleheküljelt. Mõne aja möödudes juhtus nende muinasjuttudega aga midagi imelikku. Võib-olla mõjus neile teatri võlumaailma lähedus, võib-olla aga hoopis midagi muud, kuid ühtäkki hüppasid seitse muinaslugu kodulehelt välja ja nõudsid, et neist raamat saaks. Ja nii juhtuski, et nüüd on Sinu käes see VÕLURAAMAT. Raamatu mõned lehed on taotluslikult tagurpidi köidetud.

Poola kirjaniku ja teleajakirjaniku Roman Dobrzyński usutlus esperanto keele looja L. L. Zamenhofi lapselapse L. C. Zaleski-Zamenhofiga on huvitav, ajaloolise väärtusega kirjapanek, mis tutvustab kahe suure isiksuse, Doktoro Esperanto ja tema Prantsusmaale elama asunud ehitusinsenerist pojapoja kaasaega, elu ja saatust.

See on sisukas kolmekõne võrdsete partnerite vahel, mille ulatuslik teemade ring hõlmab muu hulgas rahvaste ja riikide ajalugu, keeleteadust ja tehissaarte ehitamist.