Raamat käsitleb Eestile saatusraskeid aastaid 1940-44, aga ka pagulase esimesi muljeid Rootsist.

"Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemise raamat - nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951.
Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, inimõigused, julgeoleku, varandused; loobuma end kaitsmast; maha jätma kodu; lahkuma mõnestki omaksest, sõbrast, kaaslasest; põgenema Kodumaalt, pettuma usus maailmas valitsevasse õiglusse, kaastundmusse ja vigade heakstegemise tahtmisse. Meie illusioonid on purunenud nii maailmamõõtelises ulatuses (Atlandi deklaratsioon ja Liitunud Rahvaste Organisatsioon) kui lähema hõimugi käitumise suhtes... Isiklikud elamused on jäetud siin tagaplaanile, kuna rahva häda ja maa kurbloolus on kujunenud nii lähedaseks, et tunned neid isiklikena. "
Artur Adson