Tooted
"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist.
1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga.
See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi.
Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.
Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.
Karl August Hermann Hindrey oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis
Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).
"Välkvalgus" sisu:
- "Ristitütar"
- "Välkvalgus"
- "Perekond"
- "Neero"
- "Armastav loom"
- "Terve vihkab haiget"
- "Hexe"
- "Kriitilised ead"
- "Parabool"
"Armastuskiri" sisu:
- "Vanitas"
- "Argus"
- "Sepp-onkel"
- "Armastuskiri"
- "Jiakaala"
- "Vikerlased"
- "Ori"
- "Sadamas"
- "Rannad"
Raamat käsitleb Eestile saatusraskeid aastaid 1940-44, aga ka pagulase esimesi muljeid Rootsist.
"Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemise raamat - nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951.
Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, inimõigused, julgeoleku, varandused; loobuma end kaitsmast; maha jätma kodu; lahkuma mõnestki omaksest, sõbrast, kaaslasest; põgenema Kodumaalt, pettuma usus maailmas valitsevasse õiglusse, kaastundmusse ja vigade heakstegemise tahtmisse. Meie illusioonid on purunenud nii maailmamõõtelises ulatuses (Atlandi deklaratsioon ja Liitunud Rahvaste Organisatsioon) kui lähema hõimugi käitumise suhtes... Isiklikud elamused on jäetud siin tagaplaanile, kuna rahva häda ja maa kurbloolus on kujunenud nii lähedaseks, et tunned neid isiklikena. "
Artur Adson
Sisu:
- Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost;
- Tirooli naljad 1948;
- Kranich!;
- Krakow;
- Igavesti surev talu;
- Kala kättemaks;
- Must mootorrattur;
- Ratsa üle Bodeni järve;
- Stseene näidendist "Good bye, baby";
- Via regia;
- Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.
Kuulsal valmimeistril Ivan Krõlovil (1769-1844) on silmapaistev koht klassikute hulgas, kelle loomingul põhjeneb vene kirjanduse eesrindlik osa maailmakirjanduses. Ideelise julguse ja avaruse ning sügavalt rahvaliku kunstimeisterlikkuse tõttu on tema kirjanduslik pärand elavana ja alati aktuaalsena vastu pidanud enam kui saja-aastase ajaproovi. Krõlovi valmikunst elab ja võitleb edasi koos oma rahvaga.
Valik sisukorrast: Vares ja Rebane
Laegas
Orav
Konn ja Härg
Hunt ja Talleke
Rebane ja Mäger
Pärdik ja Prillid
Kotkas ja Kanad
Koerte sõprus
Hunt penilas
Kasujaotus
Rohutirts ja Sipelgas
Luiskaja
Teekäijad ja Koerad
Haug ja Kass