Tooted

Teose "Eesti rahva elulood" III osa vaatab elu nõukogude ajal läbi erinevate inimeste silmade. Raamatusse on valitud elulood 2000. aasta sügisel välja kuulutatud eluloovõistlusele "Minu ja minu pere Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis" laekunud kaastöödest. Lisatud on eluloointervjuud inimestega, kelle jaoks mitmed olulised sündmused just nõukogude ajal toimusid. Oma lugudes jutustavad inimesed elu pahupidi pööramisest 1940. aasta okupatsioonis ja nõukoguliku elu paradoksidest, aga ka oma saavutustest ja rõõmudest. Sest inimene sünnib riigikorrale vaatamata.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 

1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. 

See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. 

Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.

Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.

Karl August Hermann Hindrey oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis

Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).

"Välkvalgus" sisu:

• "Ristitütar"
• "Välkvalgus"
• "Perekond"
• "Neero"
• "Armastav loom"
• "Terve vihkab haiget"
• "Hexe"
• "Kriitilised ead"
• "Parabool"

"Armastuskiri" sisu:

• "Vanitas"
• "Argus"
• "Sepp-onkel"
• "Armastuskiri"
• "Jiakaala"
• "Vikerlased"
• "Ori"
• "Sadamas"
• "Rannad"

Raamat käsitleb Eestile saatusraskeid aastaid 1940-44, aga ka pagulase esimesi muljeid Rootsist.

"Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemise raamat - nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951.
Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, inimõigused, julgeoleku, varandused; loobuma end kaitsmast; maha jätma kodu; lahkuma mõnestki omaksest, sõbrast, kaaslasest; põgenema Kodumaalt, pettuma usus maailmas valitsevasse õiglusse, kaastundmusse ja vigade heakstegemise tahtmisse. Meie illusioonid on purunenud nii maailmamõõtelises ulatuses (Atlandi deklaratsioon ja Liitunud Rahvaste Organisatsioon) kui lähema hõimugi käitumise suhtes... Isiklikud elamused on jäetud siin tagaplaanile, kuna rahva häda ja maa kurbloolus on kujunenud nii lähedaseks, et tunned neid isiklikena. "
Artur Adson

Kuulsa rootsi kirjaniku Selma Lagerlöfi (1858-1940), Nobeli laureaadi (1909) romaanitriloogia (1925-1928) armastusest ja kaasinimeste teenimisest kui inimliku õnne alusest. Löwensköldi sõrmus – rahvapärimuslik jutustus surnu kättemaksust, mille ohvriks langeb mitu süütut inimest, varjutades ka tulevaste põlvede saatust. Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv. Anna Svärd – lugu Karl-Arturi õnnetust abielust, tema jätkuvast allakäigust ja ootamatust eneseleidmisest raamatu lõpus, kui Charlotte vabastab ta surnu kättemaksu kehastava deemonliku organistiproua küüsist.

Luulekogumik eesti autorilt.

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

Sisu:

• Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost;
• Tirooli naljad 1948;
• Kranich!;
• Krakow;
• Igavesti surev talu;
• Kala kättemaks;
• Must mootorrattur;
• Ratsa üle Bodeni järve;
• Stseene näidendist "Good bye, baby";
• Via regia;
• Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

Ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silme läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. Ta teeb kaasa raske piiramisaja, kuuleb tsaar Peetrit linnale tõotamas «kümnekordset vabadust» ja seisab lõpuks linna varemetel, kust elanikud on Venesse viidud. Kuid nägemuses tõotab ta Tartule uut vabadust ja õnneaega.

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Kuulsal valmimeistril Ivan Krõlovil (1769-1844) on silmapaistev koht klassikute hulgas, kelle loomingul põhjeneb vene kirjanduse eesrindlik osa maailmakirjanduses. Ideelise julguse ja avaruse ning sügavalt rahvaliku kunstimeisterlikkuse tõttu on tema kirjanduslik pärand elavana ja alati aktuaalsena vastu pidanud enam kui saja-aastase ajaproovi. Krõlovi valmikunst elab ja võitleb edasi koos oma rahvaga.

Valik sisukorrast: Vares ja Rebane
Laegas
Orav
Konn ja Härg
Hunt ja Talleke
Rebane ja Mäger
Pärdik ja Prillid
Kotkas ja Kanad
Koerte sõprus
Hunt penilas
Kasujaotus
Rohutirts ja Sipelgas
Luiskaja
Teekäijad ja Koerad
Haug ja Kass