Tooted

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

Hellitatud Amanda Winchester on nagu tüütu lööve, mida Jared James ei tohi kratsida. Aga nüüd on osad vahetunud – Jared on edukas ettevõtja, Amandal pole midagi, ja Jared on ta ülemus. Jared leiab, et on aeg tagasi teha, ning ahvatleva Amandaga magamine oleks väärikas tasu.

Amandale ei meeldi põrmugi, et endine paha poiss Jared on temast üle, kuigi mehe ihadele alistumine oleks magus piin. Kui Jared tõdeb, et on võtnud naise süütuse, muutub kõik. Ta ei lepi enam ühe õhtuga, vaid tahab Amandat ikka ja jälle...

"Juba 1981. aastal otsustasin, et pelgalt prohvetlikest ennustamistest ei piisa. Ma pidin ise proovima ja praktikasse viima vähemalt osa sellest, mida ma ise jutlustasin, ma pidin ise teada saama, mis tunne on organisatsiooni kaitsevarjust lahkuda ja ise enda eest hoolitsema hakata - olla see, mida ma kirbuks nimetama olen hakanud, väljaspool suurte organisatsioonide maailma, mis olid olnud 20. sajandi palgatöötajate ühiskonna tugisammasteks..."

"Milline saab olema maailm sellel kirpude ja elevantide e-ajastul? Milline on kapitalismi tulevik ja kuidas see muutub, midades silmas seda, et väärtusteks on nüüd pigem teadmised ja know-how kui maa ja asjad, mida on võimalik näha ja loendada?"

"Orteba," ütles seersant, "me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema." Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: "Panov." 
"Just teda ongi meile tarvis!" karjus leitnant pahaselt torusse. 
"Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda." 
"Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve," käskis Orteba. "Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale "Sibirjak"." 
""Sibrijaki" me kupatasime kai äärest minema," ütles seersant. 
"Venelased võivad Tulemaani välja ujuda," ironiseeris Orteba. "Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde." 

Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. 

Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: 
"Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse."

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600.

Raamat käsitleb Eestile saatusraskeid aastaid 1940-44, aga ka pagulase esimesi muljeid Rootsist.

"Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemise raamat - nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951.
Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, inimõigused, julgeoleku, varandused; loobuma end kaitsmast; maha jätma kodu; lahkuma mõnestki omaksest, sõbrast, kaaslasest; põgenema Kodumaalt, pettuma usus maailmas valitsevasse õiglusse, kaastundmusse ja vigade heakstegemise tahtmisse. Meie illusioonid on purunenud nii maailmamõõtelises ulatuses (Atlandi deklaratsioon ja Liitunud Rahvaste Organisatsioon) kui lähema hõimugi käitumise suhtes... Isiklikud elamused on jäetud siin tagaplaanile, kuna rahva häda ja maa kurbloolus on kujunenud nii lähedaseks, et tunned neid isiklikena. "
Artur Adson

Autori teine raamat keskendub poliitilise kommunikatsiooni telgitagustele. Ivo Rull jätkab oma 2008. aastal ilmunud raamatust „Meediamängud" tuttavas sädelevas stiilis õpetlike lugude jutustamist poliitilisest ajupesust ühes Eesti lähiajaloo kogemuste näidetega.

Värbamine on viimastel aastatel mastaapselt muutunud ja seda suuresti tänu jõulistele arengutele tööturul. See, mis varem töötas, enam ei toimi. Kuidas tööturu üha keerukamas olukorras parimaid kandidaate leida? Kuidas massist eristuda ning sotsiaalmeedias silma paista? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastuse Helo Tamme „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatust“. Tegemist on omamoodi epohhi loova raamatuga, mille sarnast pole Eestis varem välja antud. Lisaks põhjalikule teoreetilisele küljele on autor võtnud oma südameasjaks sügavuti lahata värbamisturunduse praktilist poolt, ilmestades kirjeldatut visuaalsete materjalide ning eluliste näidetega nii meilt kui ka mujalt. Raamatu abil tekib lugejal põhjalik ülevaade värbamisturunduse olemusest ja sellest, kuidas töökohti ja tööandjaid just nii turundada, et parimatele kandidaatidele silma jääda. Autor lammutab samm-sammult lahti värbamisturunduse olemuse, alustades sihtrühma määratlemisest ja persoona loomisest, lõpetades sotsiaalmeedia ja mobiilse värbamise ning mängustamisega. Liialdamata võib väita, et „Praktiline värbamisturunduse käsiraamat“ on soodsaim värbamisturunduse koolitus, mida Eestis on kunagi pakutud. Helo Tamme on tunnustatud personalijuht, kes alustas 2013. aastal värbamisblogiga „Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks”. Lisaks „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatule“ on tänaseks sellest välja kasvanud rida koolitusi, artikleid ning eraldi peatükk 2017. aasta „Personalijuhtimise käsiraamatus“.

Kogumikku on võetud neli näidendit: "Pulmad Abruka moodi", "Null kaheksa", "November mere ääres" ja "Luigetapjad", milles on kesksel kohal aususe, hingepuhtuse, tõeliste ja võltsväärtuste probleemid.

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

"Suures jõuluraamatus" on kõik, mida vajad jõuludeks valmistumisel: 200 toiduretsepti, nutikaid käsitööalaseid nõuandeid, ideid jõulukaunistuste ja jõulukinkide tegemiseks. Palju kasulikku ja kaunist samade kaante vahel.