Tooted

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

"Orteba," ütles seersant, "me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema." Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: "Panov." 
"Just teda ongi meile tarvis!" karjus leitnant pahaselt torusse. 
"Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda." 
"Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve," käskis Orteba. "Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale "Sibirjak"." 
""Sibrijaki" me kupatasime kai äärest minema," ütles seersant. 
"Venelased võivad Tulemaani välja ujuda," ironiseeris Orteba. "Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde." 

Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. 

Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: 
"Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse."

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600.

Värbamine on viimastel aastatel mastaapselt muutunud ja seda suuresti tänu jõulistele arengutele tööturul. See, mis varem töötas, enam ei toimi. Kuidas tööturu üha keerukamas olukorras parimaid kandidaate leida? Kuidas massist eristuda ning sotsiaalmeedias silma paista? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastuse Helo Tamme „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatust“. Tegemist on omamoodi epohhi loova raamatuga, mille sarnast pole Eestis varem välja antud. Lisaks põhjalikule teoreetilisele küljele on autor võtnud oma südameasjaks sügavuti lahata värbamisturunduse praktilist poolt, ilmestades kirjeldatut visuaalsete materjalide ning eluliste näidetega nii meilt kui ka mujalt. Raamatu abil tekib lugejal põhjalik ülevaade värbamisturunduse olemusest ja sellest, kuidas töökohti ja tööandjaid just nii turundada, et parimatele kandidaatidele silma jääda. Autor lammutab samm-sammult lahti värbamisturunduse olemuse, alustades sihtrühma määratlemisest ja persoona loomisest, lõpetades sotsiaalmeedia ja mobiilse värbamise ning mängustamisega. Liialdamata võib väita, et „Praktiline värbamisturunduse käsiraamat“ on soodsaim värbamisturunduse koolitus, mida Eestis on kunagi pakutud. Helo Tamme on tunnustatud personalijuht, kes alustas 2013. aastal värbamisblogiga „Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks”. Lisaks „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatule“ on tänaseks sellest välja kasvanud rida koolitusi, artikleid ning eraldi peatükk 2017. aasta „Personalijuhtimise käsiraamatus“.

Läbi sajandite on kaunid ja enesekindlad naised köitnud ja inspireerinud nii kuningaid, kunstnikke, kirjanikke, lauljaid kui režissööre, olles nende muusadeks. Minu igapäevatöö Prantsusmaa kultuurigiidina viib mind kokku inimestega üle maailma, kes kõik esitavad ekskursioonil huvitavaid küsimusi. Olen täheldanud, et kõige rohkem tuleb küsimusi Prantsuse naiste kohta: mis on see prantslannade fluidum, mida teistel pole, kas kunagine superstaar Brigitte Bardot ikka veel elab, kas Catherine Deneuve mängib veel filmides, kas nägusa Prantsusmaa presidendi Macroni suhe endast 24 aastat vanema abikaasaga on ikka päris suhe? See raamat avab ukse stiilsete prantslannade maailma, jutustab nelja väga erineva saatuse ja sotsiaalse staatusega naise loo, keda ühendab üks: stiil ehk jõud, mis tuleneb otsusest jääda ka kõige keerulisemates olukordades iseendale kindlaks. Need neli Prantsuse stiiliikooni, kelle tausta ja elu raamat avab, on Catherine Deneuve, Brigitte Bardot, Gabrielle “Coco“ Chanel, Brigitte Macron. Kõiki neid naisi ühendab julgus, intelligentsus, enesekindlus ja iseseisvus kombineerituna sensuaalsuse, elegantse salapära ning rafineeritusega. Nad on muutnud Prantsuse naise kuvandit, aidates kujundada seda unikaalset stiili, mis on mõjutanud ja mõjutab ka järgmiste põlvkondade esteetikat. Marina Laikjõe

Kogumikku on võetud neli näidendit: "Pulmad Abruka moodi", "Null kaheksa", "November mere ääres" ja "Luigetapjad", milles on kesksel kohal aususe, hingepuhtuse, tõeliste ja võltsväärtuste probleemid.

Harva on olnud inimest, kes oma ajas on nii tuntud ja tunnustatud kui oli Erasmus. Pea kogu haritlaskond pidas Erasmust lausa eksimatuks, iga tema mõtet lõplikuks tõeks. Harva on mõne teadlase elust kirjutatud nii köitvalt kui teeb seda Stefan Zweig Rotterdami Erasmuse elukäiku kujutades. Usu- ja teadusemehe avastused ja mõtted, ka ta eksimused ja möödalaskmised oma aja olme taustal on saanud suure kirjaniku väärilise rüü.

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

"Suures jõuluraamatus" on kõik, mida vajad jõuludeks valmistumisel: 200 toiduretsepti, nutikaid käsitööalaseid nõuandeid, ideid jõulukaunistuste ja jõulukinkide tegemiseks. Palju kasulikku ja kaunist samade kaante vahel.

Eraldiseisvat armastuslugu käsitlevat „Swanni armastust“ peetakse üheks paremaks võimaluseks Prousti mammutteosega tutvuda. Charles Swann on Pariisi kõrgkihti kuuluv börsimaaklerist kunstikriitik ja -vahendaja, kes näeb kohatud naistes vaid võrdlusmaterjali kuulsatel maalidel kujutatutega. Selline arusaam põhjustab ta lootusetu armumise kurtisaan Odette de Crecysse, kes ei hooli oma kogenud võrgutaja võimetusest tõeliselt armastada ning meelitab tolle väljapääsuta abiellu.

1871. aastal Pariisis sündinud ning Sorbonne’i ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Marcel Prousti „Swanni armastus“ on tegelikult katkend tema suurromaanist „Kadunud aega otsimas“. Seitsmes köites ilmunud ja peamiselt vaba teadvusvoolu stiilis kirja pandud 20. sajandi kirjanduse tähelepanuväärsemaid teoseid hõlmab üle 3200 lehekülje ning enam kui 2000 tegelaskuju. Prantsuse mainekaimat kirjandusauhinda jagav Pariisi Goncourt’i akadeemia valis „Kadunud aega otsimas“ prantsuse kõigi aegade kaheteistkümne parema raamatu hulka.