"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise esimene osa.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.