Tooted

Romaani tegevustik toimub Lätis ja Eestis 1968. aasta augustis, mil Nõukogude Liidu väed okupeerivad Tšehhoslovakkia. Romaan on mitmetasandiline, selle põhiteema on aeg, mineviku ja tuleviku seosed.

Õpik annab põhjaliku ülevaate vanakreeka ja -rooma kirjanduse klassikalisest perioodist ning käsitleb põgusalt ka muid ajajärke. Raamat on varustatud aineregistriga ja Vana-Kreeka geograafilise kaardiga. õpik on koostatud vastavalt kehtivale antiikkirjanduse ajaloo programmile riiklike ülikoolide filoloogiateaduskondade jaoks ning on määratud eeskätt TRÜ filoloogiateaduskonna üliõpilastele, kuid seda võivad käsutada ka pedagoogilise instituudi üliõpilased ning kõik kirjandushuvilised iseõppimiseks ja teatmeteosena.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsete filmide vahele. Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv.

Autorid käsitlevad raamatus verehaiguste etioloogiat ja sümptoome, kirjeldatakse nende haiguste diagnoosimise nüüdismeetodeid ja uurimisvõtteid. Erilist tähelepanu on pööratud verehaiguste ravi uutele printsiipidele. Käsiraamat kõigile arstidele ja arstiteaduskonna üliõpilastele.

• Kõikemäletav Funes
• Mõõgaarm
• Reeturi ja kangelase teemal
• Surm ja kompass
• Salaime
• Kolm versiooni Juudast
• Lõpp
• Fööniksi usulahk
• Lõuna

Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse:

4. Giulia

5. Piri-reis ja prints Dzaihangir

6. Viini piiramine

7. Islami valgustaja kojutulek

8. Maja Bosboruse rannikul

9. Roxelane

10. Suurvesiir Ibrahimi õnnetäht. Mikael Karvajalg

Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb. Selle lausega algas Arthur Bloch i Murphy seaduse esimene raamat, mis eesti keeles nägi ilmavalgust üle kümne aasta tagasi. Nüüd on murfoloogide aastatepikkuse töö viljad kokku kogutud ühtede kaante vahele, ja lisatud neile veel sadakond "päris uut" seadust. Kui midagi ei saa untsu minna, läheb midagi ikkagi… Lõbus käsiraamat elu naeruväärsetest seaduspärasustest kirjanikele, kõnekirjutajatele, toostiütlejatele ja igaühele, kel naljasoont.

Läbi aegade on inimest huvitanud, mida süüa, keda süüa, kui palju süüa, millal süüa, kuidas süüa, kus süüa, millal mida süüa, kas ikka võib seda või toda süüa, jne. Ikka ja jälle on see teema kerkinud päevakorda.

See raamat käsitleb toiduteemasid süsteemselt ja inimorganismi põhiselt. Süsteemsus on lahutamatu mitmetahulisusest. Nii on seletused mitmekihilised ja nii saad Sa testida oma mitmeid külgi ja võimeid. Kui mõnele asjale pihta ei saa või näiteks aasivaid momente ära ei taba, siis on seegi selge märk, et Sinu söömine pole olnud kestvalt normaalne. Siis on küll ülim aeg raamat väga põhjalikult ja korduvalt läbi töötada, et söömine saaks normaalseks. Ja järjekindlal korralikul tegevusel isegi päris normaalseks. Raamatu mõttesisu ilmestab tarkuseköiena tark sööja, Eesti Talupoeg ja tema terve mõistus.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus.

Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.

Romaanis "Sündmusteta suvi" jutustab Hindrey ühest suvest Pühajärve kaldatalus. Muheda rahvamehe Taari prototüübiks on olnud ajakirjanik ja kirjanduskriitik Anton Jürgenstein, ka kohalik seltsitegelane ja luuletaja Gustav Wulff on tõsieluline isik, teiste tegelaste puhul pole äratuntavat prototüüpi kasutatud. Suvi päris sündmusteta pole, kuid nendega on vabalt ümber käidud. Kui muud sündmused näivad pärinevat 1930ndaist aastaist, siis Vabadussõja ausamba avamine Otepääl toimus 1928. aastal, kuid romaanis on seegi nihutatud kujutatud suvesse.

Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.

Romaanis kujutatakse sündmusi Hispaanias XV sajandi teisel poolel, kui Kastiilia kuninga Enrique õde Isabel tõuseb Kastiilia troonile ning sõlmib abieluliidu Aragoni troonipärija Fernandoga, tehes nii võimalikuks Hispaania ühinemise. Teose peategelane on Luis de Soca, väike Toledo orb, kellest saab katoliikliku Isabeli lemmiknõunik. Tema aitabki sepistada Isabeli abielu Aragoni Fernandoga.

Valladolidi kuningapaari ajaloolised üksikasjad on ammutatud algallikaist ja vastavad kõik tõele, olgugi et mõnikord on need nii fantastilise värvinguga, et tunduvad väljamõeldistena.