Tooted

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno Domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

1919. aasta oli Baltikum üks poliitiliselt rahutuim piirkond maailmas. Soome mässas, Saksa armee trampis läbi Eesti, Läti ja Leedu ja valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles meeletult rahutus õhkkonnas pöördusid äsja isiseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja destroierite flotilli, keda juhtis kontraadmiral Walter Cowan. Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millele kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel. Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli "Cowaki sõda" on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.

Raamat annab ainulaadse pildi, kuidas Eesti asend maailmas Eestist vaadatult paistab - presidendist kooliõpikuini. Eriti huvitav ja tähtis on, kuidas see kujutelm on kümne aasta jooksul muutunud. -Rein Taagepera, California Ülikooli emeriitprofessor

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Raamat ühendab endas kunstniku maale, kirjaniku tekste ja fotograafi neid kõige paremaid tabatud hetki. Kunstnik Epp Maria Kokamäe päevaraamatut ja mõtisklusi täiendavad Viivi Luige päevapildid Roomast, selle asukatest ja saabunud külalistest. Kõiki tekste illustreerivad Epp Maria Kokamäe maalid ja Johannes Arro fotod. Lisaks üllatusena DVD, millel on minifilmid kunstnikust, tema päevast Haapsalus ja Sepamaa talus.

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Sõna seep ise tuli meiemail käibele ameerika seebireklaamide kaudu, mida hakati televisioonis torkama pikkade halearmsete filmide vahele. Selleski seebis ei saa lugeja kohe pihta, kes on kellega ja kuidas seotud. Isegi autor ei tea veel, et Dagmari ja Toreadoori vahel tekib kaarleek, ega sedagi, et Maadu on juba rase ja peale tulemas on nais-alkohoolikute neljas põlv.

Autorid käsitlevad raamatus verehaiguste etioloogiat ja sümptoome, kirjeldatakse nende haiguste diagnoosimise nüüdismeetodeid ja uurimisvõtteid. Erilist tähelepanu on pööratud verehaiguste ravi uutele printsiipidele. Käsiraamat kõigile arstidele ja arstiteaduskonna üliõpilastele.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600.

Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

• Kõikemäletav Funes
• Mõõgaarm
• Reeturi ja kangelase teemal
• Surm ja kompass
• Salaime
• Kolm versiooni Juudast
• Lõpp
• Fööniksi usulahk
• Lõuna

Käesolev raamat on mõeldud lühikese üldarusaadava sissejuhatusena zoopsühholoogiasse ehk loomapsühholoogiasse. Selles toodud materjal tohiks selle tõttu pakkuda huvi kõigile neile, kes soovivad täiendada või laiendada oma teadmisi psühholoogia või bioloogia valdkonnas, nende hulgas ka keskkooli viimaste klasside õpilastele, bioloogiaosakonna üliõpilastele ning eriti psühholoogia ja bioloogia õpetajatele. Raamatu lugemine ja mõistmine eeldab vaid elementaarseid teadmisi zooloogia ja füsioloogia alal. Rikkalikud illustratsioonid aitavad teose elavamaks ja huvitavamaks muuta. Teise trüki jaoks on autor raamatu teksti hoolikalt läbi vaadanud ning seda mitmes osas parandanud ja täiendanud, kõigepealt pärast esimese trüki teksti valmimist (1961.a) ilmunud ja autorile kättesaadavaks osutunud uuema loomapsühholoogiaalase kirjanduse põhjal. Seoses teksti täiendamisega on kasvanud ka illustratsioonide arv.

Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse:

4. Giulia

5. Piri-reis ja prints Dzaihangir

6. Viini piiramine

7. Islami valgustaja kojutulek

8. Maja Bosboruse rannikul

9. Roxelane

10. Suurvesiir Ibrahimi õnnetäht. Mikael Karvajalg

Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb. Selle lausega algas Arthur Bloch i Murphy seaduse esimene raamat, mis eesti keeles nägi ilmavalgust üle kümne aasta tagasi. Nüüd on murfoloogide aastatepikkuse töö viljad kokku kogutud ühtede kaante vahele, ja lisatud neile veel sadakond "päris uut" seadust. Kui midagi ei saa untsu minna, läheb midagi ikkagi… Lõbus käsiraamat elu naeruväärsetest seaduspärasustest kirjanikele, kõnekirjutajatele, toostiütlejatele ja igaühele, kel naljasoont.

Läbi aegade on inimest huvitanud, mida süüa, keda süüa, kui palju süüa, millal süüa, kuidas süüa, kus süüa, millal mida süüa, kas ikka võib seda või toda süüa, jne. Ikka ja jälle on see teema kerkinud päevakorda.

See raamat käsitleb toiduteemasid süsteemselt ja inimorganismi põhiselt. Süsteemsus on lahutamatu mitmetahulisusest. Nii on seletused mitmekihilised ja nii saad Sa testida oma mitmeid külgi ja võimeid. Kui mõnele asjale pihta ei saa või näiteks aasivaid momente ära ei taba, siis on seegi selge märk, et Sinu söömine pole olnud kestvalt normaalne. Siis on küll ülim aeg raamat väga põhjalikult ja korduvalt läbi töötada, et söömine saaks normaalseks. Ja järjekindlal korralikul tegevusel isegi päris normaalseks. Raamatu mõttesisu ilmestab tarkuseköiena tark sööja, Eesti Talupoeg ja tema terve mõistus.

Maailmakuulsa Tšehhi-juudi kirjaniku lühilugude kogumik.

Sisaldab järgmisi lugusid:

• Otsus
• Karistuskoloonias
• Unenägu
• Külakoolmeister
• Ämbriratsur
• Värd
• Maa-arst
• Öösel
• Mõrv
• Jahimees Gracchus
• Hoop vastu õueväravat
• Prometheus
• Tõde Sancho Panza kohta
• Vurrkann
• Lauljatar Josefine ehk Hiirerahvas

Valik eesti rahvaluulet, mõistatusi ja muinasjutte.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus.

Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.

Romaanis "Sündmusteta suvi" jutustab Hindrey ühest suvest Pühajärve kaldatalus. Muheda rahvamehe Taari prototüübiks on olnud ajakirjanik ja kirjanduskriitik Anton Jürgenstein, ka kohalik seltsitegelane ja luuletaja Gustav Wulff on tõsieluline isik, teiste tegelaste puhul pole äratuntavat prototüüpi kasutatud. Suvi päris sündmusteta pole, kuid nendega on vabalt ümber käidud. Kui muud sündmused näivad pärinevat 1930ndaist aastaist, siis Vabadussõja ausamba avamine Otepääl toimus 1928. aastal, kuid romaanis on seegi nihutatud kujutatud suvesse.

Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.